EEA andmepoliitika

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) andmepoliitika

EEA andmepoliitika kiitis algselt heaks haldusnõukogu 20. märtsil 2013 ja see ajakohastati 22. veebruaril 2018.

PREAMBUL

Käesoleva poliitikaga nähakse ette suunised EEA andmekäitluse kohta. Selle poliitika abil tagatakse, et andmete käitlemise viisid on järjepidevad ja läbipaistvad. EEA soovib edendada keskkonnaandmete jagamist. Jagamisega nõustumisel peab andmete pakkujatel olema kindel teadmine, et nende andmeid käideldakse, levitatakse ja tunnustatakse nõuetekohaselt ning et kõikide riikide ja sidusrühmade ulatuses järgitakse samu põhimõtteid ja eeskirju.

VÕTTES ARVESSE

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 401/2009 Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiivi 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE), ning selle rakenduseeskirju;
4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta;
5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (avaliku sektori teabe direktiiv);
6. ÜRO 1998. aasta konventsioon keskkonnateabe kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta (Århusi konventsioon) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes
7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 1996. aasta direktiivi 1996/9/EÜ andmebaaside õiguskaitse kohta;
8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
9. Komisjoni 12. juuli 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1159/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 911/2010 Maa seire Euroopa programmi (GMES) kohta, kehtestades GMESi kasutajate registreerimise ja litsentsimise tingimused ning määratledes GMESi eriotstarbelistele andmetele ja GMES-teenuste kaudu saadud teabele juurdepääsu piiramise kriteeriumid

TUNNUSTADES

1. Ühise keskkonnateabesüsteemi (SEIS) kui Euroopa Komisjoni, EEA ning ameti ja Eioneti liikmesriikide koostööpõhise algatuse põhimõtteid. Põhimõtted näevad ette, et
   – teavet tuleb hallata võimalikult lähedal selle algallikale;
   – teavet tuleb koguda üks kord ning jagada teistega mitmel otstarbel; teave peab olema aruandluskohustuste täitmiseks hõlpsalt kättesaadav;
   – teave peab olema kõigi tasandite lõppkasutajate jaoks uute poliitikate kavandamiseks hõlpsalt kättesaadav;
   – teave peab olema kättesaadav, et võimaldada sobivas geograafilises mastaabis keskkonnavõrdlusi;
   – teave peab olema täielikult kättesaadav üldsusele, et võimaldada kodanike osalust; teavet tuleb toetada ühiste, vabade ja avatud tarkvarastandardite abil;
2. Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri (INSPIRE), mis tegeleb keskkonnarakenduste jaoks vajalike ruumiandmete valdkondadega ja mille eesmärk on teha kättesaadavaks otseselt või kaudselt keskkonda mõjutavate poliitikate ja tegevuste kujundamiseks, rakendamiseks, seireks ja hindamiseks asjakohast, ühtlustatud ja kvaliteetset geograafilist teavet.
   INSPIRE direktiiviga on sätestatud ühtlustatud tingimused juurdepääsuks ruumiandmekogumitele ja -teenustele ning see hõlbustab ruumiandmekogumite ja -teenuste jagamist liikmesriikide ametiasutuste ning liikmesriikide ja ühenduse institutsioonide ja organite vahel;
3. Maa Jälgimise Grupi (GEO) tööd. GEO on oma liikmete ja osalevate organite (k.a EEA) kaastöö abil rajamas Maa jälgimise süsteemide süsteemi (GEOSS). GEO tunnistab sõnaselgelt andmete jagamise olulisust GEOSSi visiooni ja eeldatava ühiskondliku kasu saavutamisel ning on määratlenud GEOSSi andmete jagamise põhimõtted;
4. Copernicust, mille abil on loodud Euroopa suutlikkus jälgida Maad ning mis võimaldab kasutajatel saada teavet Maa allsüsteemide seisundi süstemaatilise jälgimise ja prognoosimise teenuste kaudu. Copernicus järgib täielikku, avatud ja tasuta andmepoliitikat;

 TUNNUSTADES samuti

• EEA ülesanne koguda, võrrelda ja hinnata keskkonna- ja kliimateavet ning hallata selle levitamist ja sellele juurdepääsu, ülesanne koostada eksperdiaruandeid kvaliteedi, tundlikkuse, surve ja keskkonnamõju kohta liidu territooriumil, et sätestada keskkonnaandmete ühtsed hindamiskriteeriumid ja soodustada nende kasutamist, arendada välja ja pidada ülal keskkonnateabe võrdluskeskust.
• komisjon kavatsust kasutada seda teavet vastavalt sellele, kuivõrd see on seotud komisjoni ülesandega tagada ELi asjaomaste õigusaktide järgimine ja rakendamine,

VÕTAB EEA VASTU ANDMEPOLIITIKA ALUSPÕHIMÕTTED keskkonnaga seotud andmete vahetamiseks

ARTIKKEL 1. SISU JA REGULEERIMISALA

Käesolev poliitika hõlmab EEA poolt kogutavaid, omandatavaid, töödeldavaid ja levitatavaid andmeid, sealhulgas Eioneti raames liikuvaid andmevooge. Sellisena hõlmab poliitika nii EEA-le kuuluvaid kui ka teistele kuuluvaid andmeid. Paljud EEA-le kättesaadavaks tehtavatest algandmetest kuuluvad muudele organisatsioonidele, eelkõige EEA/Eioneti liikmes- ja koostööriikidele. Neist algandmetest luuakse EEA ülesannete raames lisandväärtusega andmetooted. Selle protsessiga võib luua lisandväärtust ka muudele organisatsioonidele või protsessidele, kellele või mille jaoks võidakse edastada neid andmeid nende töö sisendiks.

ARTIKKEL 2. EESMÄRGID

Andmepoliitika eesmärgid on toetada, edendada ja võimaldada

• uusimate andmete pidevat kättesaadavust ning pikaajaliste vaatlussarjade haldamist,
• erinevatest allikatest pärinevate andmete laialdasemat kasutamist, taaskasutamist ja taasühendamist muudes raamistikes ning kanalites peale nende, mille jaoks need algselt telliti,
• täielikku, tasuta ja avalikku juurdepääsu kõigile andmeliikidele, mille puhul see on võimalik, tunnustades ja arvestades mitmesuguseid ärimudeleid ja andmete omandivorme, mis muudavad nende loomise võimalikuks,
• keskkonnaandmete, -analüüside ja -prognooside terviklikkuse, läbipaistvuse ja jälgitavuse kaitstust,
• andmepakkujate ja nende intellektuaalomandiõiguste tunnustamist viitamise ja andmelitsentside kaudu,
• asjakohaste keskkonnateabe haldamist ja levitamist käsitlevate õigusaktide ning valitsuse suuniste täitmist,
• INSPIRE, SEISi põhimõtete, Copernicuse ja GEOSSi andmete jagamise põhimõtete rakendamist,
• Euroopa või rahvusvaheliste standardite koostalitlusvõimet ja kasutamist,
• rahvahanke korras kogutud ja kodanike teadusandmete kasutamist,
• andmete kvaliteedi tunnustamist kvaliteedi tagamise ja kvaliteedi kontrolli menetluste abil, mis dokumenteeritakse ameti kvaliteedijuhtimise süsteemis. See ei kehti rahvahanke korras saadud andmetele,
• asjaomaste metaandmete avaldamist,
• ELi rahastatud teadusprojektidest saadud andmete hoolet ja jagamist.

ARTIKKEL 3. ANDMETE ESITAMINE EEA-LE

EEA eeldab, et andmete esitajad järgivad põhimõtet, et kõik andmed ja tooted, mida rahastatakse avalikest vahenditest, peaksid olema täielikult kasutamiseks kättesaadavad avaliku sektori asutustele ning et need andmed tuleks teha võimalikult väheste piirangutega kasutamiseks kättesaadavaks ka teistele.

Andmete esitaja määratleb iga andmeliigi (metaandmed, rastri/pildi andmed jmt) metaandmete teabes selgelt intellektuaalomandiõigused, kasutamise või taaskasutamise tingimused (sh statistiline konfidentsiaalsus) ja kvaliteeti käsitlevad väited.

EEA tunnustab rahvahanke korras kogutavaid ja kodanikuteaduse andmeid ning edendab nende kasutamist. EEA kasutab seda liiki andmeid oma toodetes ja teenustes juhul, kui see on EEA hinnangul sobiv, võttes arvesse olemasolevat teavet andmete kvaliteedi kohta.

ARTIKKEL 4. JUURDEPÄÄS ANDMETELE JA ANDMETE EDASILEVITAMINE

Juurdepääs andmetele hõlmab nii tehnilist juurdepääsu kui ka juurdepääsu reguleerivaid põhimõtteid.

EEA poolt loodavaid tooteid käsitletakse avaliku hüvena ning võimalusel tehakse need täielikult, tasuta ja avalikult teistele kasutamiseks kättesaadavaks.

Kõik EEA valduses olevad andmed tehakse kättesaadavaks minimaalse viivitusega ning tasuta, välja arvatud juhul, kui

• kehtivad piirangud, mis tulenevad siduvatest eeskirjadest, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest, ELi õigusaktidest ja riikide õigusaktidest, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, statistilisest konfidentsiaalsusest, intellektuaalomandiõiguste kaitsest ja riikliku julgeoleku (st riigi julgeoleku) kaitsest, kaitsepoliitikast või avalikust julgeolekust,
• EEA poolt kättesaadavaks tehtavatele andmetele on lisatud andmelitsents. Algselt kolmandalt poolelt EEA-le kättesaadavaks tehtud andmetel võivad olla omad (EEA-ga tehtud kokkulepetest tulenevad) andmetele juurdepääsu korrad ja litsentsitingimused, mis piiravad seda, kuidas või millal võib EEA andmeid kasutajatele kättesaadavaks teha,
• andmetele juurdepääsu taotlus ületab EEA käitlussuutlikkust.

EEA püüab anda juurdepääsu EEA toodete või teenuste aluseks olevatele algandmetele

• EEA valduses olevate andmete puhul, mis kuuluvad teistele,
• EEA valduses olevate andmete puhul, mida on kohandatud, kombineeritud või ühtlustatud (näiteks üleeuroopalise hõlmavuse huvides),
• andmete puhul, mis asuvad, mida hallatakse või mis on avalikult juurdepääsetavad muudes asutustes või mida levitatakse näiteks riikide ametiasutustes, pidades kinni SEISi põhimõtetest,
• andmete puhul, millele EEA-lt on taotletud juurdepääsu korraldamist, näiteks tegutsedes andmete esitajana kolmandatele pooltele (nt Euroopa Komisjon, Copernicuse teenused, teadus- ja arendusprojektid, muud avaliku sektori asutused).

Andmed esitatakse otsingu-, vaatamis- ning võimalikult suures ulatuses allalaadimisteenuste kaudu, mis ühilduvad ISO, OGC, INSPIRE ja teiste asjassepuutuvate standardiorganisatsioonide poolt kehtestatud standarditega. EEA hoiab andmeid enda äranägemise järgi sobivas kohas ning seab eesmärgiks esitada kõikide andmete kohta metateavet.

ARTIKKEL 5. ANDMEALLIKATE TUNNUSTAMINE

Standardmeetodina viitab EEA andmete allikale ning võib pakkuda tunnusmärkidega varustamise võimalusi andmete esitajate logode lisamise vms teel. EEA sildistab selgelt kõik rahvahanke korras kogutud või kodanike teadusandmete kasutamise juhud. EEA võib teha võrdlusuuringuid andmete esitamise tulemuslikkuse ja kvaliteedi kohta ning neid avalikustada. 

Kui ei ole märgitud teisiti, levitatakse andmestikku avatud standardlitsentsi ODC alusel või sarnasel alusel.

ARTIKKEL 6. GARANTII

EEA andmed antakse kasutajatele algsel kujul, ilma mis tahes otsese või kaudse garantiita, sealhulgas kvaliteedi ja otstarbekohasuse kohta.

ARTIKKEL 7. KVALITEET

Andmete kvaliteedi eest vastutavad esmaselt andmete esitajad, kes neid toodavad ja levitavad. EEA toodetavad andmed püüab EEA avaldada kvaliteedi metaandmetena, andes sealhulgas vajaduse korral teavet läbipaistvuse, täpsuse, asjakohasuse, õigeaegsuse, järjepidevuse ja võrreldavuse kohta.

ARTIKKEL 8. ÜMBERVAATAMINE

Info- ja sidetehnoloogiate arengud mõjutavad uuenduslikult andmete  kogumist, töötlemist ja kasutamist. Käesolev andmepoliitika on kavandatud viisil, mis lubab neid võimalusi tundma õppida ja kasutusele võtta. Selliste arengueeliste täielikuma ärakasutamise saavutamiseks korraldatakse käesoleva poliitika regulaarne ümbervaatamine.

EEA andmepoliitika lisa 1. Mõisted

1. Täielik, avalikult ja tasuta kättesaadavus tähendab kättesaadavust kogu mahus, diskrimineerimiseta ja tasu võtmata.
2. Tasuta tähendab käesoleva dokumendi kontekstis, et tasu ei võeta muu kui ainult taasesitamise ja kättetoimetamise eest, st andmete endi eest tasu ei võeta.
3. Keskkonnaandmete mõiste hõlmab üksikandmeid või andmekogu (nii digitaal- kui ka analoogkujul), mis saadakse tavaliselt looduse ja sellele inimeste poolt avaldatava mõju mõõtmise, vaatluse või modelleerimise teel. See sisaldab andmeid, mis on loodud keerukate süsteemide, näiteks teabeotsingu algoritmide, andmete assimileerimistehnikate ja mudelite rakendamise teel.
4. Kasutajad on isikud, kellel on juurdepääs EEA andmetele EEA levitusplatvormide kaudu.
5. Tooted ja teenused hõlmavad kogu teavet, mis saadakse andmete ümberkujundamisest või töötlemisest hinnagute, veebiteenuste, piltide, tabelite, teksti või muude andmefailide kujul, mis hõlmab olulisel määral oskusteavet. Tavaliselt seostub sellega väärtuse lisamine.
6. Edasilevitamine tähendab levitamist kolmandale poolele, kes ei ole andmete ja toodete algne pakkuja.
7. Taaskasutus tähendab avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete ja dokumentide kasutust füüsiliste või juriidiliste isikute poolt muudel kaubanduslikel või mittekaubanduslikel eesmärkidel kui algsel eesmärgil avaliku ülesande raames, milleks andmed või dokumendid koguti. Andmete ja dokumentide vahetamine avaliku sektori asutuste vahel üksnes nende avalike ülesannete raames ei tähenda taaskasutust.

EEA andmepoliitika võib alla laadida ka pdf-vormingus.