järgmine
eelmine
punktid

Article

Jäätmekäitlusest edasi keskkonnasäästliku majanduse suunas

Muutke keelt
Article Avaldatud 2016-04-04 Viimati muudetud 2021-05-18
Photo: © © Nikolaos Kalkounos, Picture2050 /EEA
Praegune ressursikasutus ei ole jätkusuutlik ja avaldab meie planeedile liiga suurt survet. Me peame hõlbustama üleminekut keskkonnasäästlikule ringmajandusele, tehes enamat jäätmekäitluse reguleerimisest ja keskendudes ökodisainile, innovatsioonile ja investeeringutele. Teadusuuringud võivad edendada innovatsiooni mitte ainult tootmises, vaid ka ärimudelites ja rahastusmehhanismides.

Euroopa Komisjon tegi 2. detsembril 2015 ettepaneku võtta vastu uus õigusaktide pakett ringmajanduse kohta. See hõlmab toote pikendatud olelusringi eri etappe alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluseni ning teiseste toorainete turgu. Ettepanekus kirjeldatud meetmed on kavandatud kasu tooma nii keskkonnale kui ka majandusele ning maksimaalselt väärtustama ja ära kasutama kõiki tooraineid, edendades energia säästmist ja vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Viimaste aastakümnete jooksul on keskkonnakaitse õigusaktid arenenud üksikküsimusi käsitlevatest aktidest integreeritud ja süsteemseid lahendusi pakkuvateks dokumentideks. Ringmajanduse pakett on sellise integreeritud poliitilise lahenduse üks viimaseid näiteid ja igal juhul suur samm Euroopa Liidu eesmärgi, „hea elu maakera võimaluste piires“ saavutamise suunas.

Meie aruanne Euroopa keskkond: olukord ja väljavaated 2015 (SOER 2015) rõhutab praeguseid jätkusuutlikkuse probleeme. Me ammutame ja tarbime nii Euroopas kui ka kogu maailmas loodusvarasid rohkem, kui meie planeet neid asendada suudab. Ühelt poolt aitab majandustegevus kaasa inimeste heaolule ja vaesuse vähendamisele. Teiselt poolt saastab see keskkonda, tõstab planeedi temperatuuri, rikub inimtervist ja nõrgendab planeedi võimet meid ülal pidada. Kliimamuutused ja rahvastiku kasvu prognoosid sunnivad meid võtma ulatuslikke meetmeid just nüüd.

Kuigi seni ei ole veel ükski riik saavutanud heaolu, tarbides üksnes oma loodusvarasid, on siiski julgustavaid märke. Euroopa Liit on hakanud murdma seost majanduskasvu ning energia- ja ressursikasutuse vahel. Eurooplased võtavad suurema osa oma olmejäätmetest ringlusse ja saadavad neid vähem prügilasse. Ökotööstus (nt taastuvenergia kasutamine, reovee puhastamine, õhusaaste kontrollimine jne) on viimase kümne aasta jooksul vaatamata viimasele majanduslangusele oluliselt kasvanud ja töökohti juurde loonud.

Toormesõltuvuse vähendamine

Ringmajanduse eesmärk on vähendada uute, eriti taastumatute ressursside kasutusele võttu ning ressursse majanduses võimalikult palju ära kasutada, taaskasutada ja väärindada, vähendades ühtlasi heitkoguste ja jäätmete hulka.

Sõnum on selge: jäätmekoguste võimalikust vähenemisest võib palju võita nii majandus kui ka inimeste tervis. Hoides juba (oma loodusest) ammutatud (või imporditud) loodusvarasid ringluses, ei vähenda me ainult oma toormesõltuvust, vaid suurendame ka oma konkurentsivõimet, vähendades samas keskkonnasurvet. EEA esialgne analüüs näitab, et Euroopa riigid võtavadki juba meetmeid ressursitõhususe suurendamiseks, et vastata ressursisõltuvusega seotud majanduslikele kaalutlustele.

Nii jäätmetekke vältimine, ringlussevõtt kui ka parem üldine jäätmekäitlus on majandusse ja sealt välja suunduvate materjalivoogude vähendamisel kahtlemata olulised. Kuid materjaliahela sulgemisest üksi ei piisa, et hoida ära edasist mõju keskkonnale ning inimtervisele ja heaolule. Ringmajanduse meetodid peavad ulatuma jäätmekäitlusest kaugemale ning hõlbustama üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele. Uuesti tuleb läbi mõelda see, kuidas me asju toodame, tarbime ja kasutusest kõrvaldame.

Ökodisaini potentsiaali avamine

Esiteks on ökodisain oluline selleks, et suurendada ringlussevõtu potentsiaali ja pikendada toodete eluiga. Me saame tooteid kavandada, nii et neid oleks lihtne parandada, et vahetataks üksnes katkiläinud osi ning et nende koostisosi oleks optimaalseks ringlussevõtuks kerge sortida.

Lisaks peame arvesse võtma toodetes kasutatavate materjalide tervise- ja keskkonnaaspekte. Ka siin võib ökodisain aidata asendada suure keskkonnamõjuga materjale paremate alternatiividega. Nii näiteks on ilmselge, et kokkupuude ohtlike kemikaalidega on tõsine oht tervisele. Me võime nende asemel kasutada puhtaid materjale, et ennetada inimeste kokkupuudet ohtlike ainetega ning kaitsta ökosüsteeme kemikaalisaaste eest.

Bioressursipõhiseid materjale, nagu näiteks puit ja kiud, saab kasutada ka väga erinevates toodetes ja energia saamiseks. Kuid võimalikku üleminekut bioressursipõhistele materjalidele tuleb analüüsida selles valguses, millised on selle mõjud seonduvale ökosüsteemile ja tervisele. Näiteks metsi ei saa ekspluateerida lõputult ja puidu kasutamine kütteks võib õhu kvaliteeti halvendada.

Investeeringud innovatsiooni edendamiseks

Ringmajandusele üleminekuks on oluline ökoinnovatsioon ja uuenduslikke lahendusi edendavad teadusuuringud. Innovatsioon ei piirdu üksnes tootmisprotsessiga. Tuleks edendada ja toetada ka uusi ärimudeleid. Näiteid uuenduslikest lahendustest, mis keskenduvad toodete müügi asemel teenuste osutamisele, on juba palju: nii näiteks ei ole inimestel oma transpordivajaduste rahuldamiseks enam tingimata vaja autot omada. Sellistele koostööpõhistele, teenuse osutamisele keskenduvatele ärimudelitele võivad kasuks tulla uued rahastamismehhanismid, kuna investeeringute ja kasumi loogika on ajaliselt erinev.

Avaliku sektori vahendid toetavad ökoinnovatsiooni juba kogu Euroopas, kuid neil võiks olla isegi suurem mõju kui täna. Taristu, teadusuuringute ja linnade arengusse tehtavaid investeeringuid saab kohandada nii, et need hõlbustaks üleminekut keskkonnasäästlikule majandusele. Kindel pühendumus jätkusuutlikkusele, mida toetab selge rahastus- ja õigusraamistik, saadab õige signaali kõikidele sidusrühmadele.

On selge, et kui keskkonnasäästlikule ringmajandusele üleminek on kasulik mõnedele rühmadele ja sektoritele, paneb see teised surve alla. Poliitikakujundajad peavad nii Euroopas kui ka kogu maailmas arvesse võtma õiglusekaalutlusi ja pakkuma välja abimeetmeid, et vajalikku sotsiaal-majanduslikku üleminekut hõlbustada ja suunata.

 

Hans Bruyninckx

EEA tegevdirektor

EEA uudiskirja nr 2016/1 juhtkiri, märts 2016

Permalinks

Geographic coverage

Tags

Filed under:
Filed under: circular economy
Tegevused dokumentidega