järgmine
eelmine
punktid

Press Release

Signals 2002

Muutke keelt
Press Release Avaldatud 2002-05-23 Viimati muudetud 2016-06-28

PRESSITEADE                  

.

Kopenhaagen/Brüssel 23. mail 2002

.  

Euroopa keskkonnaseisund paraneb ebaühtlaselt

.

Nagu näitab Euroopa Keskkonnaagentuuri (EKA) hiljuti valminud aastaaruanne, jätkatakse pingutusi, et vähendada survet Euroopa keskkonnale, kuid edusammud on ebaühtlased ning teatud ressurssidele surve koguni kasvab, eriti kalavarude ja maa osas. 

.

Keskkonnasignaalid 2002, mille avaldamisega seoses toimus täna mitmeid üritusi Brüsselis, juhib tähelepanu üldisele positiivsele suundumusele ilmastiku muutumist põhjustavate kasvuhoonegaaside ja muude heitmete ning jäätmete osas ning vee ja õhu saastamise vähenemisel Euroopa Liidu riikides. 

.

Kasvuhoonegaase eraldus 3,5% vähem kui 1990. aastal, kuigi 2000. aastal toimus teatav suurenemine; teatud saasteainete teke on oluliselt vähenenud, heitmete teke on aeglustunud, kuigi heitmete üldkogus suureneb - oluline on siinjuures, et majanduskasv on olnud kiirem kui heitmete kasv; märkimisväärne on ka see, et käivitatud onuusi puhastusseadmeid, mistõttu väheneb jõgede ja teiste veekogude saastekoormus.

.

Kahjuks on sellised muutused toimunud vaid üksikutes riikides või majandusvaldkondades, teatab aruanne murelikult. Kuna mitmed riigid ja majandussektorid pole andnud oma panust positiivsesse arengusse, on progress ebaühtlane. Möödub palju aega enne kui ülalnimetatud muutused hakkavad tunda andma keskkonna kvaliteedis kuna varem tekkinud heitmed hoiavad saastetaseme endiselt kõrge.

.

Taimede ja loomade kasvu- ja elualadel jätkub hapestumine. Ka eutrofeerumise vähenemise kohta rannalähedases vees pole eriti palju märke. Suur osa Euroopa elanikkonnast elab kõrgenenud osoonitasemega ja tolmuosakestega saastatud piirkondades. 

.

Suureneb surve teatud loodusressurssidele. Eriti puudutab see kalandust. Kuigi üldine suund viitab  kalalaevastike vähenemisele, jätkub ülepüük, mis hävitab mitmete Euroopa kalatööstuste kalavarud. 

.

Ka maaressurss on tugeva surve all transpordirajatiste ja inimasulate jätkuva laienemise tõttu.

.

Viimase 20 aastaga on täisehitatud alade pindala Lääne- ja Ida-Euroopas suurenenud 20% võrra, mis ületab tunduvalt rahvaarvu kasvu Euroopa Liidus (6%). See on killustanud ja hävitanud taimestiku ja loomastiku looduslikke kasvualasid peaaegu igal pool Euroopas.

.

EKA tegevdirektor Domingo Jiménez-Beltrán ütles, etläheb veel hulk aega enne kui otsuste tegemisel hakatakse lisaks sotsiaalsetele ja majandusaspektidele arvestama ka keskkonnaga.

.

Sellise keskkonnainfo nagu käesoleva iga-aastase keskkonnaseisundi ülevaate levitamine on oluline poliitikate ja teiste algatuste ülevaatamisel, ümerorienteerimisel ja arendamisel, et tagada peaeesmärgi - säästvama Euroopa - saavutamine."

.

"Keskkonnaseisundi aastaülevaated üksi ei too üldjuhul välja dramaatilisi muutusi keskkonnaseisundis; nad näitavad, millised on suunad ja ootusedning on omamoodi varajasteks hoiatussignaalideks.

Selle aasta ülevaade annab pildi erinevatest keskkonnateemadest, toomata välja suuri muutusi keskkonnaseisundis, sest esimene aruanne Keskkonnasignaalid ilmus alles kaks aastat tagasi."

Teatud määral hakkavad tingimused tulevasteks muutusteks jõudma ka poliitilisel tasandil Euroopa Liitu ja seda tänu sellele, et on võetud vastu Euroopa Liidu Säästliku Arengu Strateegia, koostatud Kuues Keskkonnategevuse Programm ning jätkuvatele püüdlustele integreerida keskkonnapoliitika teistesse poliitikatesse, kuigi tulemused on nii mõnigi kord toonud pettumuse", lisas peadirektor.

Hr. Jiménez-Beltrán tõi 2002. aasta ülevaatest Keskkonnasignaalid välja kolm peamist järeldust:

  • "Dematerialiseerimine" - elukvaliteedi parandamine vähendades energia ja materjalide kasutamist. - mille arengut oodati koos üleminekuga enam teenuse osutamisele orienteeritud majandusele, kuidmis ei ole siiski veel täielikult rakendunud.

  • Mitmed keskkonnaküsimused on jätkuvalt tihedalt seotud majanduse arenguga. Näiteks turismindusest ja transpordist põhjustatud kasvuhoonegaasid, pinnase kahjustamine ja saastamine; energia ja ressursside raiskamine kodumajapidamises, kalavarude hävitamine ülepüügiga. Samal ajal kasvavad tööstuslike heitmete ja kaevandusjäätmete kogused absoluutarvudes, kuigi nende suhteline kasv on hakanud aeglustuma.

  • Keskmiselt kasutab Euroopa Liit energiat tõhusamalt, kuid päriselt energia tarbimine veel ei vähene. Samal ajal kui mõned riigid on näidanud, et nad suudavad täita selliseid eesmärke nagu taastuva energia kasutamise suurendamine, on mitmeid maid, kus asi pole läinud mitte paremaks, vaid koguni halvemaks. Taastuvate energiaallikate kasutamise suurenemist takistab üldine energia tarbimise suurenemine, eriti elektrienergia.

  • Kodumajapidamiste osa keskkonnakoormuse tekitamisel jäetakse sageli piisava tähelepanuta. Tarbimine suureneb, kasutada jääv tuluosa suureneb, mistõttu suureneb ka vajadus abistada tarbijatel teha õigeid valikuid. Ökomärgistamine ja info levitamine nagu kampaaniad energia säästlikuma tarbimise propageerimiseks, toimuvad tõusvas joones, kuid nende kasutamine on jäänud minimaalseks.

.

Keskkonnaseisundi aruande Keskkonnasignaalid 2002 täistekst ja kokkuvõte on saadaval mahalaadimiseks EKA koduleheküljel aadressil
http://reports.eea.europa.eu/environmental_assessment_report_2002_9/ .

.

Toimetajale

  • Hapestumine kujutab endast happeliste ainete kogunemist, mis kahjustab keskkonda: veekogusid, metsi, pinnast ja looduslikke kooslusi. Ãœldiselt pärinevad hapestumist põhjustavad ühendid inimtegevuse tõttu tekkinud gaasilistest heitmetest, nagu vääveldioksiidist, lämmastikoksiididest ja ammoniaagist.

  • Eutrofeerumine seisneb vee liigses rikastumises toitainetega, mis põhjustavad ebasoovitavaid bioloogilisi nähtusi, põhjustades vees hapnikupuudust ning takistades sellega taimsete ja loomsete organismide arengut.

  • EL on püstitanud soovituslikud eesmärgid taastuvate energiaallikate kasutamise osas: suurendada aastaks 2010 taastuvate energiaallikate osa kasutatavatest energiaallikatest 12% ja nende osa energia tarbimisest 22.1%.

.

Euroopa Keskkonnaagentuurist.

Euroopa Keskkonnaagentuur (EKA) on Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide põhiliseks teabeallikaks keskkonnapoliitika arendamisel. Euroopa Keskkonnaagentuuri eesmärgiks on toetada säästlikku arengut ja aidata tõhusalt kaasa keskkonna seisundi parandamisele Euroopas, pakkudes õigeaegset, sihipärast ja usaldusväärset asjakohast teavet nii poliitikutele kui avalikkusele. Euroopa Keskkonnaagentuuri asutas Euroopa Liit 1990ndal aastal. Tegutsenud on EKA alates 1994. aastast Kopenhaagenis. Agentuur on Euroopa keskkonnainfo- ja keskkonnavaatlusvõrgu(EIONET) keskushõlmates 600 allüksust, mis koguvad andmeid ja levitavad keskkonnakaitsealast teavet.  

.

Euroopa Keskkonnaagentuur on avatud kõikidele riikidele, kes toetavad tema püüdlusi ja eesmärke. Käesoleval ajal on Euroopa Keskkonnaagentuuril 29 liikmesriiki. Nendeks on 15 Euroopa Liidu liikmesmaad, Euroopa Majandusühenduse liikmesriigid Island, Norra ja Liechtenstein ja lisaks neile 11 tulevast Euroopa Liidu liikmesriiki Kesk- ja Ida-Euroopast ning Vahemeremaadest. Nendest kolmteist, kes praegu taotlevad Euroopa Liidu liimeks saamist: Bulgaaria, Küpros, Tsehhi, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia. Niisiis on EKA esimene Euroopa Liidu organ, kes on  kandidaatmaad oma liikmeks võtnud. Loodetavasti ratifitseerivad kaks ülejäänud kandidaatriiki - Türgi ja Poola, oma liitumislepingud lähikuudel. Sellega jõuaks EKA liikmete arv 31-ni. Läbirääkimised liikmeks astumise osas on käimas ka Sveitsiga.

.




Permalinks

Tegevused dokumentidega