Inimkond ise on osa bioloogilisest mitmekesisusest ja meie olemasolu oleks ilma selleta võimatu. Elukvaliteet, majanduse konkurentsivõime, tööhõive ja turvalisus sõltuvad sellest looduskapitalist. Bioloogiline mitmekesisus on otsustava tähtsusega nn „ökosüsteemi teenustele“ ehk teenustele, mida pakub loodus: kliima reguleerimine, vesi ja õhk, mullaviljakus ning toidu, kütuse, kiudainete ja ravimite tootmine. See on hädavajalik põllu- ja kalamajanduse pikaajalise elujõulisuse tagamiseks ning on paljude tööstusprotsesside ja uute ravimite tootmise alus.

Inimese tegevus on kujundanud Euroopa bioloogilist mitmekesisust põllumajanduse ja loomakasvatuse algusest saadik enam kui 5000 aastat tagasi. Põllumajandus- ja tööstusrevolutsioonid tõid kaasa maakasutuse dramaatilise ja üha kiirema muutumise, põllumajanduse intensiivistumise, linnastumise ja maa söötijäämise. See omakorda on põhjustanud paljude selliste tavade (nt traditsioonilised põllumajandusmeetodid) hääbumise, mis aitasid säilitada bioloogiliselt mitmekesiseid maastikke.

Euroopa suur tarbimine ja jäätmeteke inimese kohta tähendab, et meie mõju ökosüsteemile ulatub maailmajaost palju kaugemale. Euroopalik elulaad sõltub suurel määral kõikjalt maailmast pärinevate loodusvarade ja kaupade importimisest, mis sageli soodustab loodusvarade raiskamist. Tulemuseks on bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, mis omakorda kahjustab looduskapitali allikaid, millel põhineb ühiskonna ja majanduse areng.

Raske on leida innustavamat eesmärki, et alustada taastamise ajajärku ja põimida taas kokku see imeline eluvormide mitmekesisus, mis meid praegu veel ümbritseb.

Edward O. Wilson, The Diversity of Life, 1992

Bioloogilise mitmekesisuse hävimine on lahutamatult seotud Maa elu aluseks olevate ökosüsteemide teenuste allakäiguga. 2005. aastal ilmunud aastatuhande ökosüsteemi hindamisaruandes hinnati 24 ökosüsteemi teenust kõikjal maailmas ja 15 neist leiti olevat degradeerunud, mis avaldab mõju kalapüügile, puidu tootmisele, veevarustusele, jäätmekäitlusele ja mürgitustamisele, veepuhastusele, loodusohtude eest kaitsele ning õhukvaliteedi reguleerimisele. EEA 2005. aasta keskkonnaseisundi ja väljavaate aruandest ning neljandast üleeuroopalisest hinnangust selgub, et Euroopa Liit ei ole kuigivõrd liikunud 2010. aastaks püstitatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamise eesmärgi poole.