Tehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Euroopa õhukvaliteet paraneb jätkuvalt ning väheneb inimeste arv, kes surevad enneaegselt või haigestuvad õhusaaste tõttu. Täna avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) analüüsi kohaselt on õhusaaste Euroopas siiski suurim keskkonnaga seotud terviserisk ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tervisesuuniste täitmiseks on vaja ambitsioonikamaid meetmeid.
Täna avaldab Euroopa Komisjon oma esimese nullsaaste seire ja väljavaate aruande, mis kirjeldab, kuidas saavutada puhtamat õhku, vett ja pinnast. Komisjoni aruanne koos Euroopa Keskkonnaameti seirehinnanguga näitab, et ELi poliitika on aidanud vähendada õhu- ja pestitsiidisaastet. Samas püsivad probleemid muudes valdkondades, näiteks kahjulik müra, toitainereostus ja olmejäätmete teke. Tulemused näitavad, et üldiselt on vaja palju jõulisemaid meetmeid, et EL saavutaks 2030. aasta nullsaaste eesmärgid, võttes vastu uusi saastevastaseid õigusakte ja rakendades paremini olemasolevaid.
Täna avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) aruande kohaselt põhjustab kokkupuude õhusaaste, radooni, ultraviolettkiirguse, asbesti, teatavate kemikaalide ja muude saasteainetega, samuti passiivne suitsetamine üle 10% kõigist vähijuhtudest Euroopas. Õnneks on need riskid ennetatavad.
Euroopa õhukvaliteet paraneb jätkuvalt ning väheneb inimeste arv, kes surevad enneaegselt või haigestuvad õhusaaste tõttu. Täna avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) analüüsi kohaselt on õhusaaste Euroopas siiski suurim keskkonnaga seotud terviserisk ning Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tervisesuuniste täitmiseks on vaja ambitsioonikamaid meetmeid.
Täna avaldab Euroopa Komisjon oma esimese nullsaaste seire ja väljavaate aruande, mis kirjeldab, kuidas saavutada puhtamat õhku, vett ja pinnast. Komisjoni aruanne koos Euroopa Keskkonnaameti seirehinnanguga näitab, et ELi poliitika on aidanud vähendada õhu- ja pestitsiidisaastet. Samas püsivad probleemid muudes valdkondades, näiteks kahjulik müra, toitainereostus ja olmejäätmete teke. Tulemused näitavad, et üldiselt on vaja palju jõulisemaid meetmeid, et EL saavutaks 2030. aasta nullsaaste eesmärgid, võttes vastu uusi saastevastaseid õigusakte ja rakendades paremini olemasolevaid.
Keskkonnasaaste mõjutab meie tervist ja elukvaliteeti. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) hinnangud toovad esile seda mõju ja võimalikke eeliseid, mida tagab puhtam keskkond. Iga meetmega, mida võtame Euroopa nullsaaste saavutamiseks, saame ära hoida teatud vähijuhtumeid ja parandada elukvaliteeti.
Euroopa Liit on alustanud ambitsioonikate kavadega, et järgmiste aastakümnete jooksul oluliselt vähendada heitkoguseid ja saastet. Üks neist on hiljuti alanud nullsaaste tegevuskava, mis keskendub õhu-, vee- ja pinnasereostuse vähendamisele tasemeni, mida ei peeta enam inimtervist ega keskkonda kahjustavaks. Kohtusime EEA keskkonna-, tervise- ja heaolueksperdi Ian Marnane’iga. Praegu koostab ta EEA järgmist nullsaaste aruannet, mis avaldatakse käesoleval aastal.
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 12 March 2023 21:56 from version 23.1.28
Software version: EEA Plone KGS 23.3.11
Tegevused dokumentidega
Jagage teistega