Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Teemad / Kliimamuutused / Kliimamuutused

Kliimamuutused

Muutke keelt
Kliima muutub: temperatuurid tõusevad, sademete jaotus muutub, liustikud ja lumi sulavad, maailmamere keskmine tase tõuseb. Eelduste kohaselt need muutused jätkuvad ning äärmuslikud ilmastikunähtused, mis põhjustavad selliseid loodusõnnetusi nagu üleujutused ja põuad, sagenevad ja intensiivistuvad. Kliimamuutuse mõju loodusele, majandusele ja inimeste tervisele erineb Euroopas piirkonniti, riigiti ja majandusharuti; samuti on erinev nende haavatavus nimetatud muutuste suhtes.

Väga tõenäoline on, et suur osa 20. sajandi keskpaigast alates toimunud soojenemisest tuleneb inimtegevuse tagajärjel õhku paisatud kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõusust. Viimase 150 aasta jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud ligikaudu 0,8 ºC ja tõuseb prognooside kohaselt veelgi.

Rohkem kui kahekraadine tõus üle tööstuseelse temperatuuritaseme suurendab Maa inim- ja loodussüsteemidele ohtlike muutuste riski. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga (UNFCCC) seoses seatud eesmärgi kohaselt peaks Maa keskmise temperatuuri tõus jääma väiksemaks kui 2 °C üle tööstuseelse taseme.

Kuidas seda saavutada? Kasvuhoonegaaside heite kasv peab kogu maailmas käesoleva aastakümne jooksul peatuma ja 2050. aastaks vähenema 1990. aasta tasemega võrreldes 50%. Võttes arvesse arenguriikide vajalikku panust, toetab EL eesmärki vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95% (võrreldes 1990. aastaga).

Isegi kui heite vähendamise poliitika ja jõupingutused osutuvad tõhusaks, on teatav kliimamuutus vältimatu; seetõttu on vajalikud ka strateegiad ja meetmed selle mõjuga kohanemiseks.

Sissejuhatus

Mõju ja haavatavus

Euroopas on temperatuur kõige rohkem tõusnud lõunapoolsetes ja arktilistes piirkondades; sademete hulk on kõige rohkem vähenenud Lõuna-Euroopas ning suurenenud põhja- ja loodepiirkondades. Prognoositud kuumalainete ja üleujutuste intensiivsuse ja sageduse suurenemisel ning mõne nakkushaiguse ja õietolmu leviku muutustel on kahjulik mõju inimeste tervisele.

Kliimamuutus on lisakoormus ökosüsteemidele, kuna paljud taime- ja loomaliigid levivad selle mõjul põhja poole ja mägede ülemistesse kõrgusvöönditesse. See mõjutab ebasoodsalt põllumajandust, metsandust, energiatööstust, turismi ja taristut üldiselt.

Kliimamuutusest on eriti haavatavad järgmised Euroopa piirkonnad:

  • Lõuna-Euroopa ning Vahemere piirkond (kuumalainete ja põudade tugevnemise tõttu);
  • mägised alad (lume ja jää suureneva sulamise tõttu);
  • rannikuvööndid, deltad ja lammid (meretaseme tõusu ning tugevate vihmade, üleujutuste ja tormide sagenemise tõttu);
  • Euroopa põhjapoolseimad alad ja Arktika (temperatuuri tõusu ja jää sulamise tõttu).


Inimtekkelise kliimamuutuse põhjused

Kasvuhoonegaase eraldub nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse käigus; kõige olulisem looduslikult tekkinud kasvuhoonegaas atmosfääris on veeaur. Inimtegevuse mõjul eraldub atmosfääri suurel hulgal muid kasvuhoonegaase, nende gaaside kontsentratsioon atmosfääris kasvab ning seega kasvuhooneefekt suureneb ja kliima soojeneb.

Peamised inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikad on järgmised:

  • fossiilsete kütuste (kivisüsi, nafta ja gaas) põletamine elektritootmises, transpordis, tööstuses ja majapidamistes (CO2);
  • põllumajandus (CH4) ja maakasutuse muutused, nagu metsa raadamine (CO2);
  • jäätmeladestus (CH4);
  • tööstuslike fluoritud gaaside kasutamine.

ELi meetmed

ELi mitme algatuse eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet:

  • Kyoto protokolli ratifitseerimine: ELi 15 vanemal liikmesriigil (EL 15 riigid) on eesmärk vähendada aastatel 2008‒2012 koguheidet 8% alla 1990. aasta taseme;
  • mitmesuguste seadmete ja kodumasinate energiatõhususe pidev täiustamine;
  • kohustused taastuvenergia, nagu tuule-, päikese-, hüdroenergia ja biomassist saadava energia ning transpordis kasutatavate taastuvkütuste, nagu biokütuste üha laialdasemaks kasutamiseks;
  • toetus elektrijaamades jm suurrajatistes õhku paisatava süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise (CCS) tehnoloogia arendamiseks;
  • ELi peamine tööstusliku kasvuhoonegaaside heite vähendamise abinõu, heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS).

2009. aasta kliima- ja energiapakett kujutab siduvaid õigusnorme 20-20-20 eesmärkide rakendamiseks: saavutada ELis aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heite vähemalt 20% vähenemine võrreldes 1990. aasta tasemega, taastuvate energiaallikate 20% osa ELi energiatarbimises ja prognoositud tasemest 20% väiksem primaarenergiatarbimine.

EL püüab anda oma poliitikas olulise koha ka kliimamuutusega kohanemisele; aastaks 2013 võetakse vastu põhjalik ELi kohanemisstrateegia, mis tugevdab Euroopa vastupanuvõimet kliimamuutusele. 2012. aastal käivitab EL uue infosüsteemi, mis haarab kliimamuutuse mõjusid, haavatavust nende suhtes ja nendega kohanemist.

Lisateave kliimamuutusega seotud poliitikameetmete kohta

EEA tegevus

Euroopa kohta kliimamuutusi käsitlevat teavet pakkudes toetab EEA Euroopas kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist käsitlevate õigusaktide rakendamist, ELi poliitikameetmete hindamist ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise pikaajaliste strateegiate väljatöötamist. EEA teave (andmed, näitajad, hinnangud, prognoosid) keskendub kliimamuutuse leevendamisele (kasvuhoonegaaside heite trendid, prognoosid, poliitika ja meetmed) ning kliimamuutuse mõjule ja sellega kohanemiseks võetavatele meetmetele Euroopas. EEA hostib Euroopa kliimamuutuse andmekeskust ja juhib kliimamuutuse mõju, kliimamuutuse suhtes haavatavuse ja kliimamuutusega kohanemise ELi teabevõrgustikku alates 2012. aastast.

EEA teeb tihedat koostööd Euroopa Komisjoniga (kliimameetmete peadirektoraat, teadusuuringute ühiskeskus, Eurostat), ekspertidega Euroopa õhusaaste ja kliimamuutuse leevendamise (ETC/ACM) ning kliimamuutuste mõju, haavatavuse ja kohanemise (ETC/CCA) teemakeskusest ning EEA riikide võrgustikuga Eionet.

Peamised tegevused ja väljundid:

  • Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside seire iga-aastase aruande koostamine ja avaldamine;
  • ELi ja Euroopa riikide edusammude iga-aastane hindamine seoses Kyoto ja 20-20-20 eesmärkidega;
  • kliimamuutuse ja õhukvaliteedi poliitikameetmete koostoime analüüs;
  • kliimamuutuse mõju hindamine Euroopas;
  • kliimamuutuse ja valdkondlike kohanemisprobleemide analüüs, sh riikide kohanemismeetmete ülevaated;
  • konkreetsete piirkondade kliimamuutuse suhtes haavatavuse analüüs.

EEA on Euroopa kasvuhoonegaaside heite ning kliimamuutuse mõjude, kliimamuutuse suhtes haavatavuse ja kliimamuutusega kohanemise andmekeskus ning hoiab töös ja juhib ELi kliimamuutuse mõjude, kliimamuutuse suhtes haavatavuse ja kliimamuutusega kohanemise teabevõrgustikku alates 2012. aastast.

Lisateave EEA tegevuse kohta

Lisateave

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 33093 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100