Taastuvenergia: võti Euroopa vähese CO2-heitega tulevikku

Muutke keelt
Article Avaldatud 2016-08-15 Viimati muudetud 2016-09-15 10:50
Taastuvenergia allikate tulevik tundub helge, sest neil on järjest suurem osa Euroopa fossiilkütustest sõltumise vähendamises. Rääkisime puhta energia võimalustest ja väljakutsetest Mihai Tomescuga, kes on Euroopa Keskkonnaaameti energia ekspert.
Foto: Pawel Kazmierczyk

Foto: Pawel Kazmierczyk

Mis te arvate, kas Euroopa Liit saavutab oma 2020. a eesmärgi saada 20% energia lõpptarbimisest taastuvenergiast?

Siiani tehtud edusammudel põhinedes on tõenäoline, et EL saavutab oma eesmärgi. EL-i taastuvenergia kasutamine on aasta-aastalt kasvanud ja jõudis aastal 2014 energia lõpptarbimises 16%-ni. See osakaal on suurem kui Euroopa taastuvenergia direktiivis toodud ülemineku plaan ette näeb, seega oleme hästi ajakavas. Riiklikul tasandil on pilt veidi segasem, kuid enamik liikmesriike teeb edusamme.

Taastuvenergiaallikate suurenenud kasutamine on olnud kasulik mitmes valdkonnas. Progress EL-i ja riiklike sihtmärkide suunas tähendab, et taastuvenergia asendab efektiivselt fossiilkütuseid ning toetab struktuurset nihet puhta energia suunas. Need paljulubavad arengud võivad valmistada Euroopa ettevõtteid ette sisenemiseks uutesse globaalsetesse energiasektoritesse, kus oodatakse olulise kasvu tekkimist. Täheldame suurenenud huvi ja toetust puhasenergia allikatele ka avalikkuselt – tegur, mis võib aidata kiirendada praeguse energiasüsteemi üleminekut. Hoolimata positiivsetest arengutest on meil ees veel palju tööd, et energiasüsteemi üleminek toimuks.

Kas EL saab kunagi täielikult toetuda taastuvenergiale või jääb fossiilkütustele mingi roll?

Pariisi kokkuleppega nõustus maailm liikuma vähese CO2-heitega tuleviku poole. Euroopa Liit on seadnud endale ambitsioonikad kliimaeesmärgid ja selleks, et saavutada pikaajaline dekarboniseerimise eesmärk, peab taastuvenergia kasutamise osatähtsus olema 55-75% meie energiavajadusest. Muidugi on see väljakutse, kuid ma arvan, et see on teostatav.

Taastuvenergia on pikaajaliste kliimamuutuste leevendamise püüdlustes väga oluline ja selle roll EL-i üldises energiajulgeolekus on järjest suurem. Siiski on mingi aeg veel vajadus fossiilkütuste järele, kuigi meie sõltumine nendest on hakanud vähenema. Lisaks geopoliitilistele riskidele tekitavad fossiilkütused ühiskonnale tervise- ja keskkonnakahjustustena ebaproportsionaalne väliskulu.

Kuigi püsivalt väike naftahind võib mõjutada taastuvenergia kulupõhist konkurentsivõimet, on pikaajaline väljavaade helge. Taastuvenergiatehnikad on järjest enam konkurentsivõimelised. Paljudes kohtades konkureerib taastuvenergia edukalt fossiilkütuste tehnoloogiatega turuhindade alusel. Kui ka energiahinnad sisaldaksid rohkem energia tootmise ja kasutamisega seotud keskkonnamõju, nt õhku paisatavad heited, kliima ja veeressursid, ületaks taastuvenergia selgelt konventsionaalseid tehnoloogiaid.

Kas Euroopal on puhaste energiaallikate arendamises juhtiv roll?

Nagu näitab Euroopa taastuvenergia kasutamise kohta koostatud hiljutine Euroopa Keskkonnaameti aruanne, on EL märkimisväärselt kõikjal toetanud taastuvenergia tehnoloogiate väljatöötamist. Aastatel 2005–2012 tehti taastuvenergiaallikatele enim uusi globaalseid investeeringuid Euroopas ja alles aastal 2013 ületas seda Hiina. 2014. aastal oli EL-28-l suurim paigaldatud ja ühendatud päikeseenergia fotogalvaanika (PV) võimsus maailmas – umbes kolm korda suurem kui Hiinas – ning suurim ülemaailmne tuuleenergia võimsus. Kuid Euroopas on investeeringute tempo viimasel ajal aeglustunud ja mujal maailmas jälle kiirenenud.

Taastuvenergia valdkonna tööhõives on Euroopa Liit põhitegija. 2014. aastal oli EL selle valdkonna tööhõive poolest Brasiilia järel teisel kohal maailmas. Selle valdkonna uusimad tööandjad EL-is on tuuleenergia, päikesepaneelide ja tahke biomassi tööstused. Päikesepaneelide ja tuuleenergia tööstuses on töökohti vähenenud, sest konkurents Hiinaga suureneb. Sellest hoolimata on taastuvenergiaallikatega seotud töökohtade osakaal EL-28-s siiani suurem kui Hiinas.

Millised väljakutsed ees seisavad?

Esiteks muutub taastuvenergiaallikate maastik kiiresti. Euroopa peab pingutama, et säilitada esimesena turuletulija eeliseid. Tõsiasi, et taastuvenergiaallikate teadus- ja arendustegevuse rahastamine on viimasel ajal seiskunud, võib viidata võimalusele jääda tulevikutehnoloogiate läbimurdes kaotajaks. Selles kontekstis soovitab Rahvusvaheline Energiaagentuur kolmekordistada praegust puhta energia uuendamise teadus- ja arendustegevusele kulutatavat raha.

Samuti tuleb EL-i energia siseturgu uuendada, et muuta see efektiivsemaks ja võimeliseks kohanduma suurema hulga muutuva ressursiga taastuvenergiaallikatega. Sellised muutuva ressursiga taastuvenergiaallikad nagu päikesepaneelid ja tuuleenergia annavad elektrit võrku siis, kui kliimatingimused seda võimaldavad. Praeguste turureeglitega ei saa need energiaallikad asjakohast hinnataset ja sellele tuleb tulevikus tähelepanu pöörata. Energia ülekandeks on oluline ka efektiivsuse, ülekande, piiriüleste ühenduste ja energiasalvestamise parandamine ning aktiivsem roll nõudluse juhtimises.

Kuidas Euroopa Energiaagentuur kindlustab efektiivsema taastuvenergia kasutamise?

Hindame regulaarselt EL-i arengut sihtmärkide saavutamisel, toetades Euroopa poliitikakujundajaid. Meie aruanded pakuvad ka olukorra ülevaadet ning me toimime Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgustiku (Eionet) kaudu liikmesriikidele iga-aastase teabevõrgustikuna, mis aitab tuvastada ning arutada taastuvenergiaga seotud küsimusi.

 

Mihai Tomescu

Geographic coverage

Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia, Finland, France, Germany, Greece, Hungary, Iceland, Ireland, Italy, Latvia, Liechtenstein, Lithuania, Luxembourg, Malta, Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Romania, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland, Turkey, United Kingdom
Tegevused dokumentidega
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100