Tööstus – sissejuhatus

Muutke keelt

See veebileht kuvatakse piiratud funktsionaalsusega kui javascript on välja lülitatud. Palun veenduge, et JavaScript on brauseris lubatud.

Viimati muudetud: 2012-11-22 11:22

Euroopa tööstuse keskkonnahoidlikkus on viimastel kümnenditel suurenenud. Muutused on toimunud mitmel põhjusel: rangem keskkonnaalane reguleerimine, energiatõhususe paranemine, Euroopa tööstuses valitsev üldine suundumus loobuda rohkem saastavatest tootmisviisidest ja ettevõtete osalemine vabatahtlikes kavades, mille eesmärk on vähendada ettevõtete keskkonnamõju. Vaatamata nendele edusammudele koormab tööstus ikka veel märkimisväärselt meie keskkonda, tekitades saastet ja jäätmeid.

Euroopa tööstussektor toob mitmesugust olulist majanduslikku ja sotsiaalset kasu: sektor toodab kaupu ja tooteid, loob töökohti ja toob maksutulu. Ent Euroopa suurimate tööstusrajatiste heitkogused moodustavad märkimisväärse osa peamiste õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside koguheitest ning nendel rajatistel on ka muu oluline keskkonnamõju seoses muu hulgas saasteainete heitega vette ja pinnasesse, jäätmete tekitamisega ja energia kasutamisega.

Euroopa Liidu poliitika

Euroopa Liidu piires on tööstust reguleeritud juba aastaid. Mitme ELi strateegiaga piiratakse tööstusliku tegevuse kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale ning julgustatakse rakendama säästvaid tootmisviise. 2010. aastal jõuti ELis kokkuleppele tööstusheidete direktiivis. Selles määratakse kindlaks suurte tööstusettevõtete kohustused, et vältida või vähendada võimalikult palju atmosfääri, vette ja pinnasesse sattuvaid saasteainete heitkoguseid ning samuti tööstus- ja põllumajandusettevõtete jäätmeteket. Selleks nõutakse umbes 52 000 tööstusettevõtte käitajailt, et nad hangiksid endale ELi liikmesriikide ametivõimudelt komplekse loa.

Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister on kõige ulatuslikum Euroopa tasandi register, milles käsitletakse peamise tööstusliku tegevuse põhjustatud saastet. Register sisaldab iga-aastast teavet umbes 29 000 tööstusettevõtte kohta terves Euroopas, käsitledes õhku, vette ja pinnasesse paiskuvaid saasteainete heitkoguseid ning samuti jäätmete ja reovees sisalduvate saasteainete ülekandeid väljapoole tegevuskohta.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) on ELi kliimamuutuse vastu võitlemise poliitika nurgakivi ja põhivahend tööstuslike kasvuhoonegaaside heite kulutasuvaks vähendamiseks. See hõlmab 11 000 elektrijaama ja tööstusettevõtet 30 riigis.

Tööstussektori algatused

Et aidata vähendada tööstuse mõju keskkonnale, on kehtestatud ka säästlikkuse kriteeriumid. Selliste tööstussektori algatuste näited on keskkonnahoidlike juhtimistavade ulatuslik rakendamine Euroopa keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) ja ISO14001 abil ning ettevõtja sotsiaalse vastutusega seotud vabatahtlikud algatused, nagu keemiatööstuse algatus „Responsible Care”, üleilmne e-jätkusuutlikkuse algatus ning Rahvusvahelise Kaevanduse ja Metallide Nõukogu materjalide hooldamise strateegia.

Euroopa Keskkonnaameti tegevus

EEA üldine tegevus tööstuse valdkonnas on seotud kõikvõimalike tööstusandmete ja nende hindamisega, hõlmates suuri põletusseadmeid, Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit ning ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. 2012. aastal laieneb EEA tegevus veelgi – EEA hakkab kooskõlastama andmeid, mida riigid esitavad osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud gaasi kohta.

Tulevikuväljavaated

Vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegiale on seitsmest juhtalgatusest tööstussektori jaoks eriti tähtsad kaks: „Ressursitõhus Euroopa” ja „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”. Esimene neist käsitleb majanduskasvu lahutamist ressursikasutusest, liikumist vähese CO₂-heitega majanduse poole, taastuvenergiat ja energiatõhusust. Teises juhtalgatuses keskendutakse ettevõtluskeskkonna parandamisele, pidades silmas eeskätt väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, ent samal ajal toetades ka tugeva ja jätkusuutliku tööstusbaasi väljakujundamist. Sellega seoses avaldas komisjon 2011. aasta oktoobris uue ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitleva strateegia.

Säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika 2008. aasta tegevuskava sisaldab ka mitut ettepanekut, et parandada toodete keskkonnamõju ning anda julgust nõuda säästlikumaid kaupu ja tootmistehnoloogiaid. Samuti püütakse sellega julgustada ELi tööstussektorit kasutama ära võimalust uueneda, näiteks säästva tootepoliitika ja ökoinnovatsiooni kaudu.

Lähiaastail keskendub Euroopa Komisjon õigusaktide ja eriti tööstusheidete direktiivi paremale rakendamisele. See tähendab, et komisjon võtab vastu parima võimaliku tehnika alased järeldused, mis sisaldavad parima võimaliku tehnikaga seonduva heite piirväärtusi, et asjaomaste rajatiste jaoks koostatakse keskkonnajärelevalve plaanid ning et direktiivis rakendatakse heite piirväärtuseid – eriti suurte põletusseadmete puhul –, mis on suuri põletusseadmeid käsitlevas direktiivis sätestatutest rangemad.

2012. aastal vaatab komisjon läbi säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava ning kaalub võimalike täienduste tegemist sellega seotud ökodisaini direktiivi. Ökoinnovatsiooni tegevuskava käivitamine selleks, et tagada peamiste keskkonnatehnoloogiate kaubanduslik rakendamine, on ette nähtud Euroopa 2020. aasta strateegiaga.