Muld

Muutke keelt
Lehekülg Viimati muudetud 2016-12-09 16:03
Mullal põhineb 90% kogu toidu-, sööda-, kiu- ja kütusetootmisest ning see on tooraine allikaks eri valdkondade tegevustele, alates aiandusest ja lõpetades ehitussektoriga. Muld on tähtis ka ökosüsteemi tervise seisukohast: see puhastab vett ja reguleerib vee kvaliteeti, on toitaineringluse mootor ning bioloogilist mitmekesisust toetav geenide ja liikide reservuaar. Muld on maakera CO2 siduja, selle tähtsus kliimamuutuste ja nende mõju võimalikus aeglustamises on suur. Konserveerides meie mineviku jälgi, on muld ka meie kultuuripärandi tähtis element.

Meie ühiskond esitab aga mullale järjepidevalt ja sageli vastukäivaid nõudmisi. Seega on surve all mulla suutlikkus pakkuda ökosüsteemi teenuseid – toidutootmise mõttes, bioloogilise mitmekesisuse varamuna ning gaaside, vee ja toitainete reguleerijana.  Mulla katmise, erosiooni, orgaanilise aine vähenemise ja saastumise täheldatud määrad vähendavad kõik mulla vastupanuvõimet või selle suutlikkust taluda muutusi.

Mulda võib pidada inimese eluea jooksul taastumatuks loodusvaraks. Ühiskonnana tuleb meil seda säästlikult majandada, et sellest kasu saada. Hoolimata hulgast tegevustest, mis lõppkokkuvõttes mullast sõltuvad, puuduvad ELis konkreetsed mulda käsitlevad õigusaktid. Erinevalt veest ja õhust on mullakaitsega seni tegeletud kaudselt või eri valdkondade poliitika raames, nagu põllumajandus ja metsandus, energia, vesi, kliimamuutused, looduskaitse, jäätmed ja kemikaalid. Ühtse mullapoliitika puudumine ELi tasandil kajastub ka mulda puudutavate ühtlustatud andmete nappuses.

Viimasel kümnel aastal on siiski tehtud edusamme asjaomase poliitika väljatöötamises ja andmetega seotud kooskõlastatud jõupingutustes. 2006. aasta Euroopa Komisjoni mullakaitse teemastrateegias rõhutatakse vajadust kaitsta mulla kui säästva arengu olulise elemendi toimimist. Ülemaailmsel tasandil käsitletakse mullatemaatikat ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsioonis pinnase degradeerumise laiema mõiste raames (seni on piirdutud ariidsete piirkondadega). Viimasel ajal on mulla funktsioonide säilitamist käsitletud pinnase degradatsioonineutraalsuse (land-degradation-neutrality) raames osana 2015. aasta ÜRO Peaassambleel kokku lepitud säästva arengu eesmärkidest. Säästva arengu eesmärgid hõlmavad ka mulla kvaliteedi, mullasaaste, kemikaalide käitlemise ja jäätmekäitluse eesmärke. Säästva arengu eesmärkide poole püüdlemine võib märkimisväärselt kaasa aidata mullakaitse meetmete rakendamisele Euroopas. Sellele vastavalt tehakse jõupingutusi mullateabe avaliku kasutamise ühtlustamiseks ja standardimiseks, nii ülemaailmsel kui ka Euroopa tasandil.

EEA koostab maakasutuse ja mullanäitajate teemaklastri (LSI varamu) raames näitajapõhiseid hinnanguid mitmesugustel maakasutuse ja mullaga seotud teemadel. LSI varamu hõlmab maa hõivamise, pinnase läbilaskmatuse, saastunud alade  korraldamise, mullaniiskuse, mullaerosiooni ja mulla orgaanilise süsiniku sisalduse näitajaid. Kavandatakse kasutusele võtta maastiku killustatuse ja maa taaskasutuse näitajad. Copernicuse maismaaseire teenused hõlbustavad mitme sellise näitaja korrapärast ajakohastamist. EEA avaldab ka ad-hoc hinnanguid konkreetsetel mullaga seotud teemadel, nagu mulla ressursitõhusus linnapiirkondades või mulla toitaine- ja metallikoormused keskkonnas.

EEA teeb olenevalt teemast koostööd kolleegidega Euroopa Komisjonist (eriti Teadusuuringute Ühiskeskuse ja keskkonna peadirektoraadiga), Eioneti esindajatega mulla ja maakasutuse ning ruumilise planeerimise riiklikest tugikeskustest või teiste Euroopa võrgustike ja ekspertidega. EEA ülemaailmsete partnerite hulka kuuluvad ÜRO kõrbestumise tõkestamise konventsiooni sekretariaat ning ülemaailmse mullaalase partnerluse, ülemaailmse mullanäitajate algatuse (toetab ÜRO Elukeskkonnaprogramm UN-Habitat) ja ÜRO Keskkonnaprogrammi osalised.

EEA tööd selles teemavaldkonnas on alates 1996. aastast toetanud asjaomased Euroopa teemakeskused; praegu toetab EEA mullaalast tegevust alates 2014. aastast tegutsev Euroopa linna-, maa- ja mullasüsteemide teemakeskus (ETC/ULS). 2007. aastal hakkas mullaandmetega tegelema Teadusuuringute Ühiskeskuse Euroopa mullaandmete keskus.

Seotud sisu

Seotud indikaatorid

Progress in management of contaminated sites Progress in management of contaminated sites Local soil contamination in 2011 was estimated at 2.5 million potentially contaminated sites in the EEA-39, of which about 45 % have been identified to date. About one third of an estimated total of 342 000 contaminated sites in the EEA-39 have already been identified and about 15 % of these 342 000 sites have been remediated. However, there are substantial differences in the underlying site definitions and interpretations that are used in different countries.   Four management steps are defined for the management and control of local soil contamination, namely site identification (or preliminary studies), preliminary investigations, main site investigations, and implementation of risk reduction measures. Progress with each of these steps provides evidence that countries are identifying potentially contaminated sites, verifying if these sites are actually contaminated and implementing remediation measures where these are required. Some countries have defined targets for the different steps.   Thirty of the 39 countries surveyed maintain comprehensive inventories for contaminated sites: 24 countries have central national data inventories, while six countries, namely Belgium, Bosnia-Herzegovina, Germany, Greece, Italy and Sweden, manage their inventories at the regional level. Almost all of the inventories include information on polluting activities, potentially contaminated sites and contaminated sites.   Contaminated soil continues to be commonly managed using “traditional” techniques, e.g. excavation and off-site disposal, which accounts for about one third of management practices. In-situ and ex-situ remediation techniques for contaminated soil are applied more or less equally.   Overall, the production sectors contribute more to local soil contamination than the service sectors, while mining activities are important sources of soil contamination in some countries. In the production sector, metal industries are reported as most polluting whereas the textile, leather, wood and paper industries are minor contributors to local soil contamination. Gasoline stations are the most frequently reported sources of contamination for the service sector.   The relative importance of different contaminants is similar for both liquid and solid matrices. The most frequent contaminants are mineral oils and heavy metals. Generally, phenols and cyanides make a negligible overall contribution to total contamination.   On average, 42 % of the total expenditure on the management of contaminated sites comes from public budgets. Annual national expenditures for the management of contaminated sites are on average about EUR 10.7 per capita. This corresponds to an average of 0.041 % of the national GDP. Around 81 % of the annual national expenditures for the management of contaminated sites is spent on remediation measures, while only 15 % is spent on site investigations. It should be noted that all results derive from data provided by 27 (out of 39) countries that returned the questionnaire, and not all countries answered all questions.

Vaata lisaks

Geographic coverage

Albania, Armenia, Austria, Azerbaijan, Belarus, Belgium, Bosnia and Herzegovina, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czechia, Denmark, Estonia, Finland, France, Georgia, Germany, Greece, Hungary, Iceland, Ireland, Italy, Kazakhstan, Kosovo, Kyrgyzstan, Latvia, Liechtenstein, Lithuania, Luxembourg, Macedonia, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Romania, Russia, San Marino, Serbia, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland, Tajikistan, Turkey, Turkmenistan, Ukraine, United Kingdom, Uzbekistan
Tegevused dokumentidega
Tellimused
Loo konto – aruannete (paberil ja/või elektrooniliste) ja kord kvartalis ilmuva e-uudiskirja tellimine.
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100