Teemad

Kemikaalid Euroopas: inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva mõju mõistmine

Bekir Yilmaz — Thu, 15 Jun 2017 10:19:07 GMT

Teadaolevalt mõjutab kokkupuude kahjulike kemikaalidega inimeste tervist ja keskkonda. Kuna ülemaailmne kemikaalitootmine on tõusuteel ning välja töötatakse ja kasutusele võetakse uusi kemikaale, siis kuidas me teame, mida võib pidada ohutuks? Arutasime EEA kemikaalieksperdi Xenia Trieriga mitmesuguseid küsimusi, mis käsitlevad kemikaalide ohutut kasutamist Euroopas, ja seda, mida teeb EL kemikaalide võimalike kõrvalmõjude vähendamiseks.

Põhiküsimused

vincic — Wed, 14 Jun 2017 13:52:31 GMT

Ringmajandus Euroopas: meil kõigil on selles oma roll

Bekir Yilmaz — Wed, 14 Jun 2017 10:32:05 GMT

Enamiku inimeste jaoks on ringmajandus jätkuvalt abstraktne, kui mitte võõraks jääv kontseptsioon. Kuigi keskkonnahoidlikkus on kõikjal maailmas üha suuremat populaarsust võitev teema, ei ole paljud inimesed veel teadlikud sellest, milliseid suuremaid muudatusi tuleb meil jätkusuutliku tuleviku ja pikaajalise heaolu tagamiseks oma eluviisis teha.

Rohkem Euroopa supluskohtasid vastab väga hea kvaliteedi nõuetele

Bekir Yilmaz — Tue, 23 May 2017 10:40:58 GMT

Kogu Euroopas 2016. aastal kontrollitud supluskohtadest vastab rohkem kui 85 % kõige rangematele ehk väga hea suplusvee kvaliteedi nõuetele. See tähendab, et täna avaldatud suplusvee kvaliteedi aruande andmetel ei ole suplusvees enamasti inimeste tervist ja keskkonda kahjustavaid saasteaineid. Euroopa Liidu eeskirjade kohastele kvaliteedi miinimumnõuetele vastab üle 96 % supluskohtadest.

EEA

vincic — Thu, 11 May 2017 12:44:35 GMT

Kui tähtis on meile loodus? Algas fotokonkurss „NATURE@work“

Bekir Yilmaz — Wed, 15 Mar 2017 10:19:58 GMT

Vahel alahinnatakse tõsiasja, et loodus pakub meile kaitset ja võimaldab igapäevaelus hakkama saada. Ometi on meil tänu loodusele puhas õhk ja joogivesi, rõivad, toit ja materjalid, millest ehitada peavarju. Muu loodusest saadav kasu, näiteks kliimamuutuste mõju leevendamine, on vähem tuntud. Looduse tähtsuse toonitamiseks meie elus kutsub Euroopa Keskkonnaamet kõiki osalema fotokonkursil „NATURE@work“ ja jäädvustama hetki, mis näitavad, kuidas loodus on meile kasulik.

Süsteemide üleminek jätkusuutlikkusele

Bekir Yilmaz — Thu, 09 Mar 2017 11:41:47 GMT

Iga viie aasta tagant avaldatava juhtaruande 2015. aasta versioonis – SOER 2015 – jõudis Euroopa Keskkonnaamet (EEA) järeldusele, et vaatamata viimastel kümnenditel täheldatud paranemismärkidele on Euroopa keskkonna väljavaated endiselt murettekitavad. Kuna meie ees seisvad keskkonnaprobleemid on oma laadilt üleilmsed ja süsteemsed, tuleb ELi pikaajaliste jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamiseks teha põhjalikke muudatusi ühiskondlikes põhisüsteemides, eeskätt toidu-, energia-, liikuvus- ja taristusüsteemides.

Süsteemide üleminek jätkusuutlikkusele

Bekir Yilmaz — Wed, 08 Mar 2017 15:32:36 GMT

Õhukvaliteet on paljude eurooplaste jaoks endiselt aktuaalne teema

Laura Cernahoschi — Tue, 31 Jan 2017 16:04:52 GMT

Möödunud kuul avaldas Euroopa Keskkonnaamet (EEA) oma uusima aruande õhukvaliteedi kohta Euroopas. Aruandest selgub, et kuigi õhukvaliteet on hakanud tasapisi paranema, on Euroopas suurim keskkonnaoht inimeste tervisele endiselt õhusaaste. Vestlesime EEA õhukvaliteedieksperdi Alberto González Ortiziga aruande tulemustest ja sellest, kuidas täiendavad õhukvaliteedi uuringuid satelliidifotod ja muud tehnoloogiad.

Kliimamuutustega seotud rahastamine – ressursid vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise Euroopa heaks

Laura Cernahoschi — Tue, 31 Jan 2017 16:00:35 GMT

Meie kliima on muutuste keerises. Kliimamuutuste aeglustamiseks peame vähendama kasvuhoonegaaside heidet ja samal ajal võtma meetmeid, et tulla toime kliimamuutuste praeguse ja tulevase mõjuga. Mõlemad tegevussuunad nõuavad ennenägematut investeeringute ümbersuunamist. Sellele tõdemusele jõuti Pariisi ja ka hiljutisel Marrakechi kliimakonverentsil. Finantssektor saab olulisel määral toetada Euroopa üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks.

Kliimamuutused ohustavad üha tõsisemalt Euroopa ökosüsteeme, inimeste tervist ja majandust

Bekir Yilmaz — Wed, 25 Jan 2017 08:30:00 GMT

Euroopa Keskkonnaameti täna avaldatud aruande kohaselt ohustavad Euroopa piirkondi tõusev merevee tase ning äärmuslikumad ilmastikutingimused, näiteks sagedamad ja tugevamad kuumalained, üleujutused, põuad ja tormid. Aruandes hinnatakse kliimamuutuste viimaseid suundumusi ning prognoose ja nende muutuste mõju kogu Euroopas ning järeldatakse, et selle mõju vähendamiseks on ülioluline kasutada paremaid ja paindlikumaid kohanemisstrateegiaid, -poliitikaid ja -meetmeid.

Kliimamuutustega kohanemine

Laura Cernahoschi — Mon, 19 Dec 2016 13:50:49 GMT

Kliimamuutused on juba käes ja arvatavasti ka jätkuvad: temperatuurid tõusevad, sademete režiim muutub, jää ja lumi sulavad ning merepind tõuseb. Paljudes piirkondades sagenevad ja intensiivistuvad äärmuslike ilmastiku- ja kliimaoludega seotud sündmused, mille tõttu tekivad sellised ohud nagu üleujutused ja põuad. Ökosüsteemidele, majandussektoritele ning inimeste tervisele ja heaolule avalduv mõju ja nende haavatavus erinevad Euroopa riigiti. Isegi kui heitkoguste vähendamise üleilmsed jõupingutused osutuvad tulemuslikuks, on mõningad kliimamuutused vältimatud ning nende mõjuga kohanemine eeldab lisameetmeid.

Kliimamuutustega kohanemine

Laura Cernahoschi — Mon, 19 Dec 2016 13:48:44 GMT

Muld

vincic — Thu, 08 Dec 2016 15:15:00 GMT

Mullal põhineb 90% kogu toidu-, sööda-, kiu- ja kütusetootmisest ning see on tooraine allikaks eri valdkondade tegevustele, alates aiandusest ja lõpetades ehitussektoriga. Muld on tähtis ka ökosüsteemi tervise seisukohast: see puhastab vett ja reguleerib vee kvaliteeti, on toitaineringluse mootor ning bioloogilist mitmekesisust toetav geenide ja liikide reservuaar. Muld on maakera CO2 siduja, selle tähtsus kliimamuutuste ja nende mõju võimalikus aeglustamises on suur. Konserveerides meie mineviku jälgi, on muld ka meie kultuuripärandi tähtis element.

Pärast Pariisi: muuta vähese CO2-heitega majandus tegelikkuseks

Laura Cernahoschi — Mon, 14 Nov 2016 15:20:00 GMT

Eelmise aasta detsembris seadis maailm endale Pariisis julge eesmärgi: hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tublisti alla 2 kraadi, eelistatavalt alla 1,5 kraadi üle tööstusrevolutsiooni eelse taseme. Käesoleva kuu alguses toimunud G20 tippkohtumisel teatasid Hiina ja Ameerika Ühendriigid, et võtavad ametliku kohustuse ühineda Pariisi kokkuleppega. See on rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja ülemaailmse soojenemise piiramisel suur samm edasi. Samas ei ole kokkuleppe osalisriikide praegused vähendamiskohustused selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks piisavad.