järgmine
eelmine
punktid

Poliitikakontekst

Lehekülg Viimati muudetud 2023-11-23
2 min read
Euroopa Liidus on kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi eesmärk saavutada õhukvaliteedi selline tase, mis ei kahjustaks ega ohustaks inimtervist ega keskkonda. Euroopa Liit tegutseb õhusaastega kokkupuute vähendamiseks paljudel tasanditel: töötab välja õigusakte, teeb koostööd õhku saastavate majandusvaldkondadega, samuti rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike asutuste ja vabaühendustega ning edendab teadustegevust. Euroopa Liidu poliitikate eesmärk on piirata kokkupuudet õhusaastega, vähendades selleks heidete kogust ja määrates õhu kvaliteedile piirnorme ning sihtväärtusi.

2005. aastal vastu võetud õhusaaste temaatiline strateegia määratleb Euroopa õhusaastepoliitika. See sätestab Euroopa õhukvaliteedi ambitsioonikad, kuid kulutõhusad eesmärgid ja meetmed kuni aastani 2020.

Kavandatav õhusaaste poliitika pakett

2013. aasta lõpus tegi Euroopa Komisjon Euroopa uue puhta õhu poliitika paketi ettepaneku, et saavutada täielik vastavus praeguste õhukvaliteedi õigusaktide nõuetega 2020. aastaks ja parandada Euroopa õhukvaliteeti veelgi 2030. aastaks ning hiljemgi.

See hõlmab järgmist.

  • Läbivaadatud heitkoguste riigisiseste ülemmäärade direktiivi ettepanek, milles on liikmesriikide uued heite vähendamise kohustused aastateks 2020–2030 praeguse nelja ja kahe uue saasteaine osas (peened tahked osakesed ja metaan).
  • Uus keskmise võimsusega põletusseadmete direktiiv, et piirata lämmastikoksiidide, vääveldioksiidi ja tahkete osakeste heidet keskmisega suurusega põletusseadmetest. Selles sätestatakse uute ja olemasolevate seadmete heidete piirväärtused.
  • Muud kavandatavad meetmed keskenduvad õhukvaliteedile linnades, Euroopa Liidu rahastatavatele riiklikele ja kohalikele meetmetele ning tõhusatele teadusuuringute ja uuendustegevuse programmidele.

Kavandatava paketi lisateave: Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraat.

EEA toetas jõudsalt kavandatava puhta õhu poliitika paketi väljatöötamist Euroopa Komisjonis, sealhulgas juhtides tegevust mitme Euroopa linnaga õhupoliitika rakendamise katseprojektis.

Õhusaasteainete heitkogused

Liikmesriikide tasandil on õhusaasteainete riigisiseste ülemmäärade direktiiviga kehtestatud inimtervist ja keskkonda kahjustava nelja peamise õhusaasteaine (lämmastikdioksiid, vääveldioksiid, muud lenduvad orgaanilised ühendid kui metaan, ammoniaak) piirmäärad.

Muud Euroopa Liidu võtmetähtsusega õigusaktid on suunatud selliste õhusaasteainete heidete vähendamiseks, mis pärinevad konkreetsetest allikatest, näiteks järgmistest:

Rahvusvaheliselt käsitleb õhusaaste heidete küsimust ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon (LRTAP) ja selle protokollid. Göteborgi mitme saasteaine protokollis, mis kuulub LRTAP-konventsiooni alla, on esitatud riigisisesed piirmäärad, mis on Euroopa Liidu õhusaasteainete riigisiseste piirmäärade direktiivis sätestatutega võrdsed või nendest vähem ranged. Protokolli muudeti 2012. aastal, lisades kohustused vähendada heidet 2020. aastaks ja hiljem, sealhulgas peente osakeste heidet.

Õhukvaliteet

Euroopa Liidu õhukvaliteedi direktiivid (2008. aasta välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise direktiiv ning 2004. aasta välisõhus sisalduvate raskmetallide ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike direktiiv) käsitlevad õhusaastet õhusaaste temaatlise strateegia raames. Mõlemad kirjeldavad õhukvaliteedi hindamise ja haldamise põhimõtteid ning sätestavad saasteainete kohustuslikud piirmäärad. Ametiasutused peavad välja töötama õhukvaliteedi haldamise kavad juhtudeks, kui piirmääri ületatakse.

1. jaanuaril 2014 jõustusid uued õhukvaliteedi teatamise ja teabevahetuse nõuded, mis sätestati 2011. aastal vastu võetud komisjoni otsuses välisõhu kvaliteedi vastastikuse teabevahetuse ja aruandluse kohta.

Õhusaastepoliitikate ja õhusaaste õigusaktide lisateave: Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraat

Permalinks

Geographic coverage

Tegevused dokumentidega