Euroopa Keskkonnaagentuur

Kliimamuutuste mõju ja lahenduste teemaline fotokonkurss

Aniko Furedi — Wed, 18 Aug 2021 13:49:48 GMT

Kliimamuutused mõjutavad meie ühiskonda ja keskkonda mitmeti. Kliimamuutuste vastu võitlemine nõuab heitkoguste vähendamist, et saaksime leevendada muutuste halvimat mõju, ja kohaneda sellistega, mida me ei saa peatada. Täna algavas Euroopa Keskkonnaameti (EEA) fotokonkursis „Climate Change PIX“ kutsutakse osavõtjaid üles kirjeldama, millised kliimamuutused Euroopas praegu toimuvad ja kuidas me neile reageerime.

Organisatsioonide keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamine

Bogdan Ciobanu — Thu, 01 Jul 2021 09:25:20 GMT

Lisaks usaldusväärse teabe pakkumisele keskkonna ja kliima kohta teeb Euroopa Keskkonnaamet (EEA) tööd ka selleks, et parandada organisatsioonina oma keskkonnategevuse tulemuslikkust. Tegime intervjuu Melanie Sporeriga, kes koordineerib EEAs seda tegevust, kasutades keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi.

Elamine mitme kriisiga olukorras: tervise-, loodus-, kliima- ja majanduskriis või lihtsalt süsteemne kestlikkuse puudumine?

Bogdan Ciobanu — Tue, 29 Jun 2021 09:26:44 GMT

Kõikjal maailmas, alates poliitikakoridoridest kuni akadeemiliste platvormideni, räägitakse ülemaailmsetest kriisidest – tervisekriisist, majandus- ja finantskriisist ning looduskriisist. Lõppkokkuvõttes on need kõik sama probleemi sümptomid: meie tootmine ja tarbimine ei ole kestlikud. COVID-19 šoki tõttu ilmnes lihtsalt meie maailmamajanduse ja ühiskonna – koos kogu nende ebavõrdsusega – süsteemne haprus.

Euroopa linnade uue õhukvaliteedivaaturi abil saab tutvuda kodukoha õhusaaste pikaajalise tasemega

Bogdan Ciobanu — Thu, 17 Jun 2021 09:20:00 GMT

Õhusaaste on suur tegelikku terviseriski põhjustav probleem paljudes Euroopa linnades. Täna võtab Euroopa Keskkonnaamet (EEA) kasutusele Euroopa linnade õhukvaliteedi vaaturi. Saate uurida, milline on õhukvaliteet olnud viimasel kahel aastal teie kodulinnas ja muudes linnades kogu Euroopas.

Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabeja -vaatlusvõrgu strateegia aastateks 2021–2030

EEA (European Environment Agency) — Wed, 02 Jun 2021 14:09:39 GMT

Andmete ja teadmiste pakkumine Euroopa ambitsioonikate keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks

Nullsaaste: enamik Euroopa suplusveekogusid vastab kõrgeimatele kvaliteedistandarditele

Bogdan Ciobanu — Tue, 01 Jun 2021 11:45:00 GMT

Täna avaldatud iga-aastane suplusvee aruanne näitab, et 2020. aastal vastas peaaegu 83% Euroopa supluskohtadest Euroopa Liidu kõige rangematele veekvaliteedi standarditele, saades hindeks „väga hea“. Viimane hinnang, mille koostas Euroopa Keskkonnaamet koostöös Euroopa Komisjoniga, põhineb 2020. aasta seirel 22 276 supluskohas üle kogu Euroopa. Lisaks ELi liikmesriikidele toimus seire 2020. aastal Šveitsis ja Albaanias.

Kuidas kohanevad Euroopa linnad kliimamuutustega ja liiguvad kestliku tuleviku poole?

Bogdan Ciobanu — Tue, 11 May 2021 08:30:23 GMT

Kliimamuutuste mõjuga kohanemine on üks Euroopa Liidu prioriteetidest. Mis ajendab linnu võtma kaalukaid meetmeid selle mõju leevendamiseks ning muutma linnakeskused säilenõtkemaks ja kestlikumaks? Küsisime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kestliku linnaarengu eksperdilt Ivone Pereira Martinsilt, kuidas amet sellele tähtsale tööle kaasa aitab.

Muudame Euroopa 2050. aastaks tervislikumaks, puhtamaks ja säilenõtkemaks

Bogdan Ciobanu — Tue, 11 May 2021 08:26:03 GMT

Aasta pärast COVID-19 pandeemia algust, võideldes ikka veel selle tagajärgedega, jätkab Euroopa poliitikapakettide väljatöötamist, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe ambitsioonikad eesmärgid. On väga oluline, et Euroopa jätkaks nende eesmärkide poole liikumist ning meil oleks 2050. aastaks säilenõtke ühiskond, mis põhineks solidaarsusel ja tagaks kõigile tervisliku elukeskkonna.

Mootortransport: rongi-, lennuki-, maantee- või laevatransport – mis on kõige rohelisem?

Bogdan Ciobanu — Mon, 29 Mar 2021 09:22:44 GMT

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud kahe transpordi- ja keskkonnauuringu kohaselt on rong endiselt kõige keskkonnahoidlikum reisijate mootortranspordi liik Euroopas, võttes kokkuvõtvalt arvesse kasvuhoonegaaside heite ja võrdluse auto või lennukiga.

Tervis ja keskkond, sh õhu- ja mürasaaste – Euroopa Keskkonnaameti töö lähivaates

Bogdan Ciobanu — Thu, 11 Feb 2021 17:05:00 GMT

Õhu- ja mürasaaste ning kliimamuutuste mõjud on peamised riskid, mis ohustavad iga päev eurooplaste tervist ja heaolu. Rääkisime õhusaaste, keskkonna ja tervise töörühma juhi Catherine Ganzlebeni, Euroopa Keskkonnaameti õhukvaliteedi ekspert Alberto Gonzáleze ja Euroopa Keskkonnaameti mürasaaste ekspert Eulalia Perisega, et saada lisateavet, kuidas amet suurendab teadmisi selles olulises töövaldkonnas.

Plast, kasvav keskkonna- ja kliimaprobleem: kuidas saab Euroopa selle suundumuse tagasi pöörata?

Aniko Furedi — Thu, 28 Jan 2021 06:00:00 GMT

Üha suurenev plastikogus, selle mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja kliimamuutustele ning käsitlemine ringmajanduse seisukohast on olnud Euroopa Liidu poliitilises tegevuskavas juba aastaid. COVID-19 pandeemia on suurendanud plastijäätmetele pööratavat tähelepanu fotodega, mis kujutavad meres hõljuvaid maske ja ühekorra-kaitsevahendite hunnikuid. Täna avaldatud plasti ringmajanduse aruandes analüüsib Euroopa Keskkonnaamet (EEA) vajadust ja võimekust minna plasti kasutamisel üle ringmajandusele ja kestlikule lähenemisviisile.

Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu strateegia 2021–2030: pakkuda andmeid ja teadmisi Euroopa kliima- ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks

Aniko Furedi — Wed, 20 Jan 2021 11:46:33 GMT

Meie ühine strateegia näitab, millises suunas liikuda. Sellega võetakse kasutusele uus koostöö tegemise ja teadmiste loomise viis, mis on kiirem, reageerimisvõimelisem, proaktiivsem ja toimivam ning vastab seega meie ees seisvatele raskustele ja meie teadmistevajadusele järgmisel kümnendil.

Mürasaaste

Bogdan Ciobanu — Tue, 19 Jan 2021 14:13:13 GMT

PFAS-ühendite mõju inimtervisele

Bogdan Ciobanu — Tue, 19 Jan 2021 14:13:13 GMT

Mis on saaste seire tulevik?

Bogdan Ciobanu — Tue, 19 Jan 2021 14:13:16 GMT

Õhukvaliteedi probleemid Euroopa linnades

Bogdan Ciobanu — Tue, 19 Jan 2021 14:13:12 GMT

Reostus ja põllumajanduse muu keskkonnamõju

Bogdan Ciobanu — Tue, 19 Jan 2021 14:13:15 GMT

Keemilised riskid kui tundmatu valdkond

Bogdan Ciobanu — Tue, 19 Jan 2021 14:13:16 GMT

Vee seisund Euroopas

Bogdan Ciobanu — Tue, 19 Jan 2021 14:13:15 GMT

Plastireostus

Bogdan Ciobanu — Tue, 19 Jan 2021 14:13:14 GMT

Mis on saaste?

Bogdan Ciobanu — Tue, 19 Jan 2021 14:13:11 GMT

Euroopa õhukvaliteet on viimase kümne aasta jooksul oluliselt paranenud, saastega on seotud vähem surmajuhtumeid

Aniko Furedi — Mon, 23 Nov 2020 11:32:25 GMT

Parem õhukvaliteet on viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähendanud enneaegsete surmajuhtumite arvu Euroopas. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) viimased ametlikud andmed näitavad siiski, et peaaegu kõik Euroopa elanikud kannatavad endiselt õhusaaste all, mille tõttu sureb Euroopas enneaegselt ligikaudu 400 000 inimest.

Euroopa nullsaaste eesmärk

Aniko Furedi — Fri, 23 Oct 2020 07:37:31 GMT

Mis on saaste ja kuidas see mõjutab meid ja keskkonda? Euroopa võtab meetmeid, et vähendada saastet ning osana Euroopa rohelisest kokkuleppest esitas Euroopa Komisjon Euroopa nullsaaste eesmärgi. Täna avaldatud uues Euroopa Keskkonnaameti (EEA) aruandes vaadeldakse eri vaatenurkadest saasteprobleemi Euroopas ning saaste kõrvaldamise ja ennetamise võimalusi.

Uusima hinnangu kohaselt on Euroopa loodus tõsiselt ja jätkuvalt halvenemas

Aniko Furedi — Mon, 19 Oct 2020 10:23:53 GMT

Kestmatu põllumajandus ja metsandus, valglinnastumine ja saaste on peamised tegurid, mille süül Euroopa bioloogiline mitmekesisus drastiliselt halveneb, ohustades tuhandete loomaliikide ja nende elupaikade säilimist. Lisaks rakendavad liikmesriigid siiani puudulikult Euroopa Liidu (EL) loodusdirektiive ja teisi keskkonna õigusakte. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud aruande „Looduse seisund ELis“ järgi on enamiku kaitstud elupaikade ja liikide kaitsestaatus halb ning olukorra tagasi pööramiseks tuleb teha palju rohkem.

Kui keskkonnasõbralikud on praegu turule tulevad uued biolagunevad, kompostitavad ja bioressursipõhised plasttooted?

Aniko Furedi — Tue, 29 Sep 2020 16:13:38 GMT

Plastireostus ja plastijäätmed on teadaolevalt suur keskkonnaprobleem. Viimastel aastatel on turule jõudnud uued plasttooted, mis on väidetavalt keskkonnasõbralikumad. Hiljuti avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ülevaates hinnatakse nende toodete keskkonnasõbralikkust. Lisateabe saamiseks vestlesime Almut Reicheliga, ressursside säästva kasutamise ja jäätmete eksperdiga EEAs.

Euroopa 2030. aasta eesmärgid: säilenõtke loodus, säästev majandus ja tervena elamine

Aniko Furedi — Mon, 28 Sep 2020 14:32:28 GMT

COVID-19 pandeemia on selgelt näidanud, kui kaitsetud on meie ühiskond ja majandus suurte šokkide ees. Võib eeldada, et keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste tagajärjel muutuvad sellised šokid järjest sagedamaks ja tõsisemaks. Ebakindlas ja probleemiderohkes olukorras on meie ainus toimiv valik tagada, et kõik otsused, mida sel kriitilisel perioodil teeme, viiksid meid lähemale meie ühiskondlikele ja kestlikkuse eesmärkidele.

Võitlus reostuse ja kliimamuutuste vastu Euroopas parandab tervist ja heaolu, eriti kõige haavatavamate jaoks

Aniko Furedi — Mon, 07 Sep 2020 23:05:00 GMT

Õhusaaste ja mürareostus, kliimamuutuste mõju (nt kuumalained) ning kokkupuuted ohtlike kemikaalidega halvendavad Euroopas inimeste tervist. Täna Euroopa Keskkonnameti (EEA) poolt avaldatud suure tervise- ja keskkonnamõju hinnangu kohaselt on 13% surmajuhtumitest osaliselt tingitud keskkonna halvast kvaliteedist.

Tulevikuhinnangud kestlikkuse väljavaadete paremaks mõistmiseks

Carmine DEFALCO — Mon, 13 Jul 2020 16:18:32 GMT

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas hiljuti aruande muutuste tõukejõudude kohta, mis mõjutavad Euroopa keskkonna ja kestlikkuse väljavaateid. Vestlesime aruande projektijuhi Lorenzo Beniniga, kes töötab EEAs süsteemide hindamise ja kestlikkuse eksperdina.

Euroopa merede tulevik on ebaselge, kui ei võeta kiireloomulisi ja sidusaid meetmeid

Carmine DEFALCO — Mon, 13 Jul 2020 14:25:00 GMT

Mereressursside liigkasutus, reostus ja kliimamuutustest tulenevad ohud suurenevad, mis nõuab kiireloomulisi meetmeid, et taastada Euroopa merede hea seisund. Vastavalt täna avaldatud Euroopa Keskkonnaameti aruandele Euroopa mereökosüsteemide kohta on meil aeg heastada aastakümnete pikkune hooletus ja väärkasutus.

Koos saame minna edasi: kestliku planeedi ehitamine pärast koroonavapustust

Aniko Furedi — Wed, 01 Jul 2020 08:49:27 GMT

Kuidas saame pärast koroonaviiruse kriisi ehitada kestlikuma ja vastupidavama maailma? Praegusel kriitilisel ajal, kui tehakse meie tulevikku kujundavaid äärmiselt tähtsaid otsuseid normaalse olukorra taastamiseks, koondab Euroopa Keskkonnaamet koroona- ja keskkonnateadmisi ning toetab teadlikku arutelu.

REDISCOVER Nature – Euroopa Keskkonnaameti selle aasta fotokonkurss

Aniko Furedi — Wed, 17 Jun 2020 15:55:00 GMT

Olenemata sellest, kus viibime, saame imetleda loodust praegu ehk rohkem kui kunagi varem. Täna avatakse Euroopa Keskkonnaameti selle aasta fotokonkurss „REDISCOVER Nature“, mis kutsub meist igaühte üles jäädvustama ja jagama oma suhet looduse ja ümbritseva keskkonnaga.

Viimase iga-aastase hinnangu kohaselt on Euroopa suplusvee kvaliteet endiselt kõrge

Aniko Furedi — Mon, 08 Jun 2020 13:00:14 GMT

Täna avaldati Euroopa suplusvee kvaliteedi hinnang, mille kohaselt on Euroopa suplusvee kvaliteet endiselt kõrge. Euroopa Liidu kõige kõrgemale ja rangemale kvaliteedihindele „väga hea“ vastas 2019. aastal kogu Euroopas seiratud ujumiskohtadest veidi alla 85%.

Mürasaaste on suur probleem nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale

Aniko Furedi — Mon, 06 Apr 2020 15:20:53 GMT

Mürasaaste on kogu Euroopas suurenev probleem, mille tervisemõjust ei pruugi paljud inimesed olla teadlikud. Arutasime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) keskkonnamüra eksperdi Eulalia Perisega käesoleva kuu alguses avaldatud EEA aruande „Keskkonnamüra Euroopas – 2020“ põhijäreldusi.

Mõtisklus Euroopa kliimaneutraalsuse ambitsioonide üle Covid-19 kriisi ajal

Aniko Furedi — Thu, 02 Apr 2020 15:20:48 GMT

Euroopa riigid võtavad äärmuslikke meetmeid, et piirata Covid-19 mõju eurooplaste tervisele ja majandusele. Sellistel kriisidel on vahetu ja raske mõju kogu elanikkonnale ja majandusele. Kuna koroonaviiruse kriis võib mõjutada peamisi majandussektoreid, peaks see eeldatavasti vähendama ka majandustegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. Samas ei ole suured ja äkilised vapustused, millega kaasnevad ühiskonnale väga suured kulud, kahtlemata viis, kuidas Euroopa Liit kavatseb muuta oma majandust ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Selle asemel kutsutakse Euroopa rohelises kokkuleppes ja kavandatavas Euroopa kliimaseaduses üles heitkoguseid järk-järgult ja pöördumatult vähendama, tagades õiglase ülemineku ja toetades mõjutatud osalisi.

Kahjuliku mürasaastega kokkupuutuvate eurooplaste arv eeldatavasti suureneb

Aniko Furedi — Thu, 05 Mar 2020 00:05:00 GMT

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud keskkonna mürasaaste aruande kohaselt puutub praegu vähemalt viiendik eurooplasi kokku tervisele kahjulikuks peetava müratasemega. Prognoositakse, et see arv lähiaastatel suureneb.

Euroopa Keskkonnaameti aruandel „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ on oluline roll Euroopa uuenenud püüdluses kestlikkuse suunas

Aniko Furedi — Tue, 11 Feb 2020 13:44:12 GMT

Kuu alguses avaldas Euroopa Keskkonnaamet (EEA) aruande „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ (SOER 2020). Aruandes järeldatakse, et Euroopa ei saavuta 2030. aasta eesmärke järgmise 10 aasta jooksul ilma kiiresti meetmeid võtmata, millega lahendada bioloogilise mitmekesisuse kiire vähenemise, kliimamuutuste üha suurema mõju ja loodusvarade liigkasutamise probleeme. Samuti pakub aruanne olulisi lahendusi, mis võivad aidata Euroopal eesmärke siiski saavutada. Rääkisime EEA Euroopa keskkonnaseisundi aruande koordineerimise ja hindamise eksperdi Tobias Lungiga 2020. aasta aruande rollist.

Aeg tegutseda kliima, looduse ja inimeste heaks

Aniko Furedi — Tue, 11 Feb 2020 11:12:21 GMT

2019. aasta jääb ajalukku Euroopa kliima- ja keskkonnategevuse pöördepunktina. Miljonid inimesed Euroopas ja kogu maailmas on osalenud meeleavaldustel ja nõudnud poliitikakujundajailt tegutsemist. Tõenduspõhistes teaduslikes hinnangutes, näiteks Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2020. aasta keskkonnaseisundi aruandes (SOER 2020), rõhutatakse tulevikuprobleemide raskust ja kohese tegutsemise vajadust. Need üleskutsed on nüüd muutumas poliitikateks. Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa roheline kokkulepe on paljutõotav algus algavale kriitilise tähtsusega aastakümnele.

Euroopa keskkonnaseisund 2020. aastal: on vaja kiiret suunamuutust, et tegeleda kliimamuutustest tulenevate väljakutsetega, pöörata tagasi keskkonnaseisundi halvenemine ja tagada heaolu tulevikus

Marie Jaegly — Wed, 04 Dec 2019 00:05:00 GMT

Euroopa ei saavuta oma 2030. aasta eesmärke, kui lähima 10 aasta jooksul ei astuta kiireid samme, et tegelda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise alarmeeriva kiiruse, kliimamuutuste suureneva mõju ja loodusvarade ülekasutamise probleemidega. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud uusimas keskkonnaseisundi aruandes märgitakse, et Euroopa peab lahendama enneolematu ulatuse ja kiireloomulisusega keskkonnaprobleemid. Samas on aruande järgi siiski tänu üldsuse suuremale teadlikkusele vajadusest liikuda kestliku tuleviku suunas lootust tehnoloogilistele uuendustele, kasvavatele kogukonnaalgatustele ja hoogustunud ELi tegevusele, näiteks Euroopa roheline kokkulepe.

Euroopa keskkond: Seisund ja väljavaated 2020. Aastal Kommenteeritud kokkuvõte

EEA (European Environment Agency) — Wed, 04 Dec 2019 00:05:00 GMT

Aastal Kommenteeritud kokkuvõte

Muld ja ÜRO kestliku arengu eesmärgid

Laura Cernahoschi — Thu, 28 Nov 2019 14:33:47 GMT

Paljud ülemaailmsed poliitikaraamistikud, sealhulgas ÜRO kestliku arengu eesmärgid, käsitlevad otseselt ja kaudselt maad ja mulda. Mitmeid kestliku arengu eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma terve mulla ja kestliku maakasutuseta. Allpool on ülevaade kestliku arengu eesmärkidest, mis on tihedalt seotud mullaga.

Signaalid 2019

Laura Cernahoschi — Mon, 21 Oct 2019 09:50:00 GMT

Signaalid - Heaolu ja keskkond

Marie Jaegly — Mon, 21 Oct 2019 09:47:50 GMT

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) Signaalid on iga-aastane väljaanne, mis kajatsab lühidalt nii keskkonnapoliitilistes aruteludes käsitletavaid küsimusi kui ka laiemale üldsusele huvi pakkuvaid teemasid. 2014. aasta väljaanne keskendub rohemajandusele, ressursitõhususele ja ringmajandusele. Me kaevandame ja kasutame rohkem loodusvarasid, kui meie planeet suudab sama aja jooksul toota. Praegused tootmis- ja tarbimistasemed on jätkusuutmatud ning ähvardavad vähendada planeedi suutlikkust meile oma hüvesid pakkuda. Peame oma tootmis- ja tarbimissüsteemid ümber kujundama, et saaksime toota sama palju vähemate ressurssidega, rohkem taas- ja korduvkasutada ning ringlusse võtta ja vähendada jäätmete hulka.

Toitainete ringlus looduses

Laura Cernahoschi — Mon, 21 Oct 2019 09:38:53 GMT

Mullal on oluline osa loodustsüklites, sealhulgas toitainete ringluse tsüklis, mis hõlmab seda, kui palju mulla orgaanilist ainet – süsinikku, lämmastikku ja fosforit – mullas imendub ja ladestub. Mullaorganismid lagundavad orgaanilisi ühendeid, nt lehti ja juureotsi lihtsamateks ühenditeks, enne kui taimed saavad neid kasutada. Teatud mullabakterid muundavad õhulämmastiku mineraallämmastikuks, mis on taimekasvuks hädavajalik. Taimekasvu soodustavad ka väetistes sisalduvad lämmastik ja fosfaadid, kuid taimed ei omasta neid täielikult. Ülejäänu võib sattuda jõgedesse ja järvedesse ning mõjutada neis veeökosüsteemides elavaid organisme.

Muld, maakasutus ja kliimamuutused

Laura Cernahoschi — Mon, 21 Oct 2019 09:37:28 GMT

Muld sisaldab palju süsinikku ja lämmastikku, mis võib eralduda atmosfääri sõltuvalt sellest, kuidas me maad kasutame. Metsade raiumine või istutamine ja igikeltsa sulamine võivad muuta kasvuhoonegaaside heite tasakaalu. Kliimamuutused võivad samuti oluliselt muuta seda, mis põllukultuure kasvatatakse ja kus.

Maa ja mulla kestliku majandamise poole

Laura Cernahoschi — Mon, 21 Oct 2019 09:36:35 GMT

Euroopa maa-alasid ja mullastikku mõjutavad mitmed survetegurid, sealhulgas valglinnastumine, põllumajandus- ja tööstussaate, pinnase katmine, maastiku killustumine, põllukultuuride madal mitmekesisus, mullaerosioon ja kliimamuutustega seostatavad äärmuslikud ilmastikunähtused. Rohelisemad linnad, kus on puhtamad energia- ja transpordisüsteemid, rohealasid ühendav roheline taristu ning vähem intensiivsed keskkonnasäästlikud põllumajandustavad, aitavad muuta Euroopa maakasutuse kestlikumaks ja parandada mulla seisundit.

Hetkeseis

Laura Cernahoschi — Mon, 21 Oct 2019 09:35:00 GMT

Alates 2000. aastast on Euroopa maakate püsinud suhteliselt stabiilne: ligikaudu 25% maast katavad põllumaa ja püsikultuurid, 17% karjamaad ja 34% metsad. Samal ajal on linnad ja betoontaristud jätkuvalt laienenud ning põllumajanduses kasutatav kogupindala on vähenenud. Kuigi tehisalad moodustavad alla 5% kogu EEA liikmes- ja koostööriikide territooriumist, kaeti aastatel 2000–2018 läbilaskmatu materjaliga (betooni või asfaldiga) siiski märkimisväärselt suur pindala. Hea uudis on, et tehisalade tekke kiirus on viimastel aastatel vähenenud.

Infograafika

Laura Cernahoschi — Mon, 21 Oct 2019 09:33:18 GMT

Signaalid 2019

Laura Cernahoschi — Mon, 21 Oct 2019 09:32:44 GMT

Kestlikkuse saavutamine: uued Euroopa poliitikameetmed pakuvad ainulaadset võimalust

Aniko Furedi — Tue, 24 Sep 2019 19:12:39 GMT

Euroopa Komisjoni ametisseastuv president Ursula von der Leyen määras järgmiseks viieks aastaks kindlaks oma meeskonna poliitilised prioriteedid. Tema tegevuskavas on kesksel kohal Euroopa roheline kokkulepe, milles rõhutatakse sihiteadlikuma tegevuse vajadust seoses kliima ja bioloogilise mitmekesisuse kriisiga. Euroopa poliitika on pikka aega keskendunud keskkonnaolude halvenemise ja kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamisele, seistes silmitsi nii edusammude kui ka ebaõnnestumistega. Kuna avalikkus nõuab tõhusamate meetmete võtmist, annab uus poliitikatsükkel koos uue Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga võimaluse edendada ja kiirendada Euroopas üleminekut keskkonnasäästlikule ja õiglasele poliitikale.

Kliimamuutustega kohanemine on Euroopa põllumajandustulevikule keskse tähtsusega

Aniko Furedi — Mon, 23 Sep 2019 16:18:54 GMT

Eelmise suve kuumalained ja äärmuslikud ilmastikunähtused põhjustasid Euroopas uusi kliimarekordeid, rõhutades taas kliimamuutustega kohanemise tähtsust. Kohtusime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kliimamuutuste mõju ja kliimamuutustega kohanemise eksperdi Blaz Kurnikiga, et arutada kuu alguses avaldatud EEA uut aruannet kliimamuutuste mõju kohta Euroopa põllumajandusele.