Infograafika

Kuidas saame vähendada jäätmeid ja neid paremini kasutada?

Nicole Kobosil — Thu, 12 Mar 2015 09:34:19 GMT

Parim viis, kuidas vähendada jäätmete keskkonnamõju, on eeskätt ära hoida jäätmete teke. Paljusid asju, mille me ära viskame, saab tegelikult uuesti kasutada, teisi aga saab võtta ringlusse toorainena.

Muld ja kliimamuutused

Lisa Marker — Thu, 15 Oct 2015 13:59:06 GMT

Muld on kliimasüsteemi tähtis ja sageli tähelepanuta jäetud element. See on ookeanide järel suuruselt teine CO2 ladu ehk siduja. Maismaa peamiste ökosüsteemide taastamine ning maa säästev kasutamine linna- ja maapiirkondades aitab meil kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda.

Infograafika

Nicole Kobosil — Wed, 11 Mar 2015 09:55:00 GMT

Euroopa kliima muutub

Lisa Marker — Thu, 15 Oct 2015 13:58:38 GMT

Muutuv kliima mõjutab peaaegu kõiki meie elu aspekte. Vihmasadude suurem intensiivsus ja sagedus paljudes Euroopa osades tähendab korduvaid ja raskeid üleujutusi. Mujal Euroopas, sealhulgas Euroopa lõunaosas, tähendavad kõrgemad temperatuurid ja vähenenud sademete hulk seda, et paljudes piirkondades võivad esineda põuad.

Mürasaaste Euroopas

Laura Cernahoschi — Thu, 29 Sep 2016 10:29:09 GMT

Mürasaaste on süvenev keskkonnaprobleem, mis tuleneb paljudest saasteallikatest. Mürasaaste kahjustab sellega kokkupuutuvate inimeste heaolu, metsloomade tervist ja levikut ning ka õpilaste õppeedukust.

Kliimamuutuste leevendamine

Lisa Marker — Thu, 15 Oct 2015 13:59:06 GMT

Euroopa Liidu jõupingutused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks toimivad. Tegelikult täidab EL oma ühepoolse 20% vähendamise eesmärgi (võrreldes 1990. aastaga) oletatavasti enne kokkulepitud 2020. aasta tähtaega. Lisaks kavatseb EL vähendada 2030. aastaks liidusiseseid heitkoguseid vähemalt 40% ja kahandada 2050. aastaks oma majanduse CO2-heidet veelgi. Praegu moodustavad ELi heitkogused umbes 10% maailma kasvuhoonegaaside heitest.

Kuidas mõjutab keskkonda toit, mida me ostame ja sööme või mille me söömata jätame?

Nicole Kobosil — Thu, 12 Mar 2015 09:25:54 GMT

Enne meie söögilauale jõudmist tuleb toit toota, töödelda, pakkida, transportida ja turustada. Igal sammul kasutatakse ressursse ning tekitatakse jäätmeid ja saastet juurde.

Kliimamuutused ja põllumajandus

Lisa Marker — Thu, 15 Oct 2015 13:59:05 GMT

Põllumajandus ühtaegu nii põhjustab kliimamuutusi kui ka kannatab nende mõju all. EL peab kliimamuutustega toimetulekuks vähendama oma põllumajanduse kasvuhoonegaaside heidet ja kohandama oma toidutootmise süsteemi. Seistes silmitsi kasvava ülemaailmse nõudluse ja konkurentsiga ressursside pärast, tuleb ELi toiduainete tootmist ja tarbimist vaadelda laiemas kontekstis, sidudes omavahel põllumajanduse, energeetika ja toiduga kindlustatuse.

Millistest allikatest on pärit Euroopa toidujäätmed?

Nicole Kobosil — Thu, 12 Mar 2015 09:29:39 GMT

Umbes kolmandik kogu maailmas toodetavast toidust läheb raisku. Toidu raiskuminek tähendab ka teiste ressursside, nagu maa, vesi, energia ja tööjõud, olulist kadu.

Kliimamuutused ja mered

Lisa Marker — Thu, 15 Oct 2015 13:59:04 GMT

Kliimamuutuste tõttu ookeanid soojenevad, see põhjustab merekeskkonna hapestumist ning muudab sadememudeleid. Selline tegurite kombinatsioon sageli süvendab inimtegevusest tulenevat survet merekeskkonnale, tuues kaasa elurikkuse vähenemise ookeanides.

Kuidas on keskkond ning meie heaolu ja tervis omavahel seotud?

Nicole Kobosil — Thu, 12 Mar 2015 09:20:48 GMT

Loodusvarasid kasutatakse tootmises ja tarbimises ning need loovad jõukust ja töökohti, parandades sellega meie elukvaliteeti ja suurendades heaolu. Kuid meie loodusvarade tarbimise tase ähvardab ohtu seada ökosüsteemide suutlikkuse meid tulevikus varustada.

Kas oleme kliimamuutusteks valmis?

Lisa Marker — Thu, 15 Oct 2015 13:59:04 GMT

Kliimamuutuste mõju meie tervisele, ökosüsteemidele ja majandusele on mitmesugune. See mõju muutub eelolevatel kümnenditel tõenäoliselt tugevamaks ja muutub halva tervise, ökosüsteemidele avalduva kahjuliku mõju ning kahjustatud vara ja taristu mõttes väga kulukaks, kui sellega ei tegeleta.

Euroopa Liidu eesmärgid kasvuhoonegaaside vähendamisel

Laura Cernahoschi — Thu, 29 Sep 2016 10:31:32 GMT

Euroopa Liit on kehtestanud mitu eesmärki, et piirata Euroopa transpordisektori, sh selle kasvuhoonegaaside heitme keskkonnamõju. Transpordisektori eesmärgid on osa Euroopa Liidu üldeesmärgist vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95% võrra.

Temperatuuri inversiooni tõttu jääb saaste maapinna lähedale

Laura Cernahoschi — Thu, 29 Sep 2016 10:33:06 GMT

Saastejuhtumid tekivad tõenäolisemalt temperatuuri inversiooni korral. Kui talvel on õhurõhk pikka aega kõrge, jõuab päikesekiirgus maapinnani ja soojendab seda. Öösel selge ilmaga jahtub maapind kiiresti ja koos sellega maapinna lähedane õhk. Soe õhk tõuseb ülespoole ja hoiab külma õhu maapinna lähedal. Nii püsib maapinna lähedal ka saaste (sh maanteetranspordi saaste) ning maapinnalähedane õhukiht muutub üha saastunumaks. See jätkub kuni inversiooni lõpuni.

Kuidas saaksime luua ressursitõhusa ringmajanduse?

Nicole Kobosil — Wed, 11 Mar 2015 10:44:32 GMT

Praegu kasutame rohkem loodusvarasid, kui meie planeet suudab sama aja jooksul toota. Peame vähendama jäätmete hulka ja kasutatavate loodusvarade kogust.

Kui suur osa olmejäätmetest võetakse ringlusse?

Nicole Kobosil — Thu, 12 Mar 2015 09:33:04 GMT

Suure osa äravisatavatest jäätmetest saaks ringlusse võtta. Ringlussevõtt toob kasu keskkonnale, hoides ära jäätmete jõudmise prügimäele ja andes toorainet uute toodete jaoks. Ringlussevõtt võib ergutada ka uuendustegevust ja luua töökohti.

Sõidukite heitmed ja tõhusus

Laura Cernahoschi — Thu, 29 Sep 2016 10:24:25 GMT

Fossiilkütust kasutav maanteetransport on kõige olulisem transpordist pärit õhusaaste tekitaja. Iga sõiduk tekitab saasteaineid mitmel viisil.

Kokkupuude õhusaastega linnades

Laura Cernahoschi — Thu, 29 Sep 2016 10:26:58 GMT

Paljud eurooplased puutuvad kokku ohtlikul tasemel õhusaastega. Kuni 30% linnades elavatest eurooplastest hingavad õhku, milles on õhusaasteainete kontsentratsioon Euroopa Liidus lubatust suurem. Ligikaudu 98% Euroopa linnaelanikest hingavad õhku, milles on saasteaineid üle Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rangemate piirnormide ja mis seega on tervisele kahjulik.

Kütuseliigid ja kasvuhoonegaaside heide

Laura Cernahoschi — Thu, 29 Sep 2016 09:50:21 GMT

Transpordinõudlus on tihedalt seotud majandustegevusega: majanduskasvu ajal toodetakse ja veetakse kaupu rohkem ning rohkem sõidavad ka inimesed. Transpordi mõju inimtervisele, keskkonnale ja kliimamuutustele on kasutatava kütusega tihedalt seotud. Juba praegu on olemas ja saab kasutada bensiini ja diislikütuse asemel keskkonnasäästlikke alternatiivkütuseid, näiteks elektrit. Kütuseliigi sobivuse otsustamisel tuleb arvestada ka teekonna pikkusega.

Euroopa jäätmevood

Nicole Kobosil — Thu, 12 Mar 2015 09:31:26 GMT

EL 28 liikmesriigis ja Norras tekitati 2010. aastal kokku umbes 2500 miljonit tonni jäätmeid. Allpool on esitatud ülevaade sellest, kust need jäätmed pärinesid ja millest need koosnesid.

Millistest allikatest on pärit merepraht ja milline on selle mõju?

Nicole Kobosil — Thu, 12 Mar 2015 09:35:31 GMT

Meie ookeanidesse satub üha suuremates kogustes prahti, mis kahjustab ökosüsteemide seisundit, tapab loomi ja seab ohtu inimeste tervise. Lahendus peitub jäätmetekke vältimises ja paremas jäätmekäitluses maismaal.