Euroopa kõige haavatavamate kodanike kaitsmiseks õhusaaste, müra ja äärmuslike temperatuuride eest on vaja teha rohkem

Muutke keelt
News Avaldatud 2019-02-04 Viimati muudetud 2019-02-08
4 min read
Vaeste, eakate ja laste kaitsmiseks selliste keskkonnaohtude nagu õhu- ja mürasaaste ning äärmuslikud temperatuurid, on vaja suunatud meetmeid, eelkõige Euroopa ida- ja lõunapoolsetes piirkondades. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) tänases aruandes hoiatatakse, et kuigi Euroopa keskkonnakvaliteet on üldiselt paranenud, avaldavad need ohud jätkuvalt ebaproportsionaalset mõju Euroopa kõige haavatavamate kodanike tervisele.

 Image © Elena Georgiou, My City /EEA

Kuigi läbi aastate on Euroopa poliitika meie elukvaliteedi parandamisel ja keskkonna kaitsmisel olnud edukas, teame, et kõikjal Euroopa Liidus on võimalik teha rohkem selle nimel, et kõik eurooplased, olenemata vanusest, sissetulekust või haridusest, oleksid keskkonnaohtude eest kindlalt kaitstud

EEA tegevdirektor Hans Bruyninckx

EEA aruandes „Unequal exposure and unequal impacts: social vulnerability to air pollution, noise and extreme temperatures in Europe“ („Ebavõrdne kokkupuude ja ebavõrdne mõju: sotsiaalne haavatavus õhusaaste, müra ja äärmuslike temperatuuride suhtes Euroopas“) juhitakse tähelepanu sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide tihedatele seostele üle Euroopa. Selliste keskkonnaohtude jaotus ja nende mõju inimtervisele peegeldab suuresti sissetulekute, töötuse määra ja haridustaseme erinevusi Euroopas.

Kuigi tänu Euroopa Liidu viimaste aastakümnete poliitikale ja õigusaktidele on elutingimused majanduslikust ja keskkonnakvaliteedi seisukohast oluliselt paranenud, esineb jätkuvalt piirkondade ebavõrdsust. Aruandes rõhutatakse, et keskkonnaõigluse küsimuste edukaks lahendamiseks on vaja sotsiaal- ja keskkonnapoliitika paremat ühitamist ning tõhusamaid kohalikke meetmeid.

„Euroopa Komisjon on pidevalt rõhutanud, et keskkonnaküsimustes on Euroopa lähenemisviis kaitsev. Parim viis selle põhimõtte toimimise kontrollimiseks on uurida, kuidas kaitseme haavatavaid, nõrku ja kaitsetuid isikuid. Euroopa Keskkonnaametit tuleb tunnustada selle aruande eest, milles uuritakse, kuidas halb õhukvaliteet, liigne müra ja äärmuslikud temperatuurid ohustavad kõige enam vaeseid, eakaid ja väga noori inimesi. Aruande teabe alusel tegutseme selle tagamiseks, et Euroopa kaitseks kõiki inimesi,“ ütles Euroopa Liidu keskkonna-, merendus- ja kalandusasjade volinik Karmenu Vella.

„Kuigi läbi aastate on Euroopa poliitika meie elukvaliteedi parandamisel ja keskkonna kaitsmisel olnud edukas, teame, et kõikjal Euroopa Liidus on võimalik teha rohkem selle nimel, et kõik eurooplased, olenemata vanusest, sissetulekust või haridusest, oleksid keskkonnaohtude eest kindlalt kaitstud,“ märkis EEA tegevdirektor Hans Bruyninckx.

Exposure to PM2.5 mapped against GDP per capita, 2013-2014

Note: Exposure is expressed as population-weighted concentrations; mapped for NUTS 3 regions. 
Source: Based on ETC/ACM (2018a).

 

Annual number of cooling degree days (CDDs; 1990-2016 average) mapped against long-term unemployment (left) and proportion of people 75 years old or older (right), 2013-2014

Note: Number of cooling degree days per year is the 1990-2015 average. The long-term unemployment rate and the percentage of people 75 years old or older are classified using quantiles, i.e. five equal intervals. Mapped for NUTS 2 regions. 
Source: EEA based on the E-OBS dataset (updated from Haylock et al., 2008) and Eurostat.

Peamised järeldused

Õhu- ja mürasaaste

  • Kokkupuude õhusaasteainetega, sealhulgas tahkete osakeste ja troposfääriosooniga (O3) oli suurem Euroopa idapoolsetes piirkondades (sh Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria) ning lõunapoolsetes piirkondades (sh Hispaania, Portugal, Itaalia ja Kreeka), kus sissetulekud ja haridustase on Euroopa keskmisest madalamad ning töötuse määr kõrgem.
  • Jõukamates piirkondades, sealhulgas suurlinnades, on üldiselt keskmisest kõrgemad lämmastikdioksiidi (NO2) tasemed, peamiselt liikluse ja majandustegevuse suure kontsentratsiooni tõttu. Samas puutuvad selliste piirkondade enda piires tavaliselt just vaesemad kogukonnad kokku suurema kohaliku NO2-tasemega.
  • Kokkupuude müraga on palju piiritletum kui kokkupuude õhusaastega ja müratase varieerub kauguse suhtes oluliselt. Analüüsis leiti suurlinnade mürataseme ja leibkondade väiksemate sissetulekute esialgne seos, mis viitab, et vaesema elanikkonnaga linnades on rohkem müra.

Äärmuslikud temperatuurid

  • Kõrgem temperatuur mõjutab rohkem Euroopa lõuna- ja kagupoolsemaid piirkondi. Paljudele Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Kreeka, Itaalia ja Portugali piirkondadele on omane ka madalam sissetulek ja haridustase, kõrgem töötuse määr ja eaka elanikkonna suurem osakaal. Need sotsiaal-demograafilised tegurid võivad vähendada üksikisiku suutlikkust reageerida kuumusele ja seda vältida, seega võib neil olla kahjulik tervisemõju.
  • Halva kvaliteediga eluruumide ja energiahinna tõttu ei suuda Euroopa teatud osade paljud elanikud oma eluruume piisavalt kütta. Selle tõttu esineb jätkuvalt madala temperatuuriga kokkupuutest tingitud haigusi ja surmajuhtumeid.

Mida selle probleemi lahendamiseks tehakse?

Viimastel aastakümnetel on Euroopa Liit tervikuna vähendanud märkimisväärselt õhusaastet ja liikmesriigid on rakendanud mitmesuguseid Euroopa Liidu poliitikaid paremaks kohanemiseks kliimamuutustega. Euroopa Liidu regionaalpoliitika on tõestanud oma tõhusust sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse kõrvaldamise toetamisel. Samuti tegutsevad paljud piirkondade ja linnade ametiasutused ennetavalt selle nimel, et vähendada keskkonnaohtude mõju kõige haavatavamatele ühiskonnaliikmetele.

  • Parem ruumiline planeerimine ja liikluskorraldus. Näiteks vähesaastealade loomine kesklinnades aitab vähendada kokkupuudet õhusaaste ja müraga piirkondades, kus elavad sotsiaalselt haavatavad rühmad.
  • Väikese sissetulekuga piirkondades paraneb õhukvaliteet ka teatud kohalike kütuste, näiteks kivisöe keelustamisel. Sellega peavad aga kaasnema toetused väikese sissetulekuga leibkondadele puhtamatele kütteliikidele üleminekuks.
  • Meetmed, millega kaitstakse lapsi lennuki- ja liiklusmüra eest, on näiteks mänguväljakuid varjavad müratõkked ja kaitsekonstruktsioonid.
  • Paljud riiklikud ja kohalikud ametiasutused on kehtestanud hädaolukordade tegevuskavad, et abistada eakaid ja teisi haavatavaid rühmi kuuma- või külmalainete ajal. Sageli täiendavad neid kogukondlikud või vabatahtliku sektori algatused.
  • Kliimamuutustega kohanemine aitab valmistuda üha sagedamateks ja äärmuslikumateks kuumalaineteks. Eelkõige aitab haljasalade suurendamine jahutada linnakeskusi, parandades ühtlasi linnaelanike tervist ja elukvaliteeti.

Hinnangu taust

Saaste ja muud keskkonnaohud ohustavad kõigi inimeste tervist, kuid nende mõju teatud ühiskonnarühmadele on vanuse või terviseseisundi tõttu suurem. Üksikisikute suutlikkust neid ohte vältida või taluda mõjutab ka sissetulek, töösuhte liik ja/või haridustase. EEA aruandes hinnatakse mitmel skaalal sotsiaalsete ja demograafiliste ebavõrdsuste ning õhusaaste, müra ja äärmuslike temperatuuridega kokkupuute seost Euroopas.

Seotud sisu

Uudised ja artiklid

Sarnased publikatsioonid

Toetavad arvandmed

Temporal coverage

Tegevused dokumentidega
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100