Abi

Õhusaaste on Euroopas endiselt suur

Laura Cernahoschi — Sun, 28 Oct 2018 23:05:00 GMT

Kuigi õhukvaliteet on aeglaselt paranemas, ületab õhusaaste Euroopa Keskkonnaameti (EEA) avaldatud ajakohastatud andmete ja teabe kohaselt ikka veel Euroopa Liidu ja Maailma Terviseorganisatsiooni piir- ja suunisväärtusi. Õhusaaste ohustab endiselt inimtervist ja keskkonda.

Elavhõbe: püsiv oht keskkonnale ja inimeste tervisele

Carmine DEFALCO — Wed, 17 Oct 2018 09:15:51 GMT

Seniajani seostavad paljud elavhõbedat termomeetritega ning enamik teab, et see on mürgine. Aine mürgisuse tõttu kasutatakse Euroopas elavhõbedat toodetes üha vähem, kuid seda ringleb siiski olulisel määral õhus, vees, pinnases ja ökosüsteemides. Kas elavhõbe on ikka veel probleem ning mida selle lahendamiseks ette võetakse? Vestlesime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) loodusvarade säästva kasutamise ja tööstuse eksperdi Ian Marnane’iga.

Kliimamuutuste keerukuse mõistmine ning sellele reageerimine

Carmine DEFALCO — Wed, 17 Oct 2018 08:27:46 GMT

Kliimamuutus on kaasaja tähtsaimaid probleeme. Selle mõju on tunda kogu maailmas ning see mõjutab inimesi, loodust ning majandust. Kliimamuutuste leevendamiseks tuleb oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet maailmas. Et sellest üldeesmärgist saaks tuletada konkreetseid meetmeid, on vaja mõista kogu keerukat süsteemi ja seoseid eri allikatest pärit heitmete ning riiklike ja piirkondlike mõjude, globaalse juhtimise ja potentsiaalsete kaasnevate eeliste vahel. Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on täiustada pidevalt teadmisi, mida on vaja tõhusate meetmete väljatöötamiseks kohapeal.

Jätkusuutlikkusse investeerimine

Carmine DEFALCO — Tue, 18 Sep 2018 14:34:24 GMT

Euroopa Komisjon kinnitas hiljuti paketi õigusaktide ettepanekuid, mille eesmärgiks on toetada jätkusuutlikku majandust Euroopa Liidus (EL). Komisjoni ettepanekute aluseks on jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma soovitused. See rühm koosneb kodanikuühiskonna, finantssektori, akadeemia, Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonide esindajatest. Vestlesime Andreas Barkmanniga, kes esindab eksperdirühmas Euroopa Keskkonnaametit (EEA) ja töötab kliimamuutuste ja energiaküsimuste strateegiliste nõuannete valdkonnas.

Teadmised aitavad vähendada keskkonnamuutuste mõju inimestele ja loodusele

Carmine DEFALCO — Tue, 18 Sep 2018 14:24:52 GMT

Keskkonnapoliitika väljatöötamine ei ole lihtne ülesanne. Ühelt poolt soovivad eurooplased nautida hästi toimiva majanduse hüvesid. Teisalt kaasneb meie elustiilivalikutega märkimisväärne koormus keskkonnale ja tervisele. Parimate võimalike poliitikavalikute tegemiseks on oluline süsteemne arusaam sellest, kuidas on seotud loodus, majandus ja inimeste tervis. Euroopa Keskkonnaameti eesmärgiks on toetada poliitikakujundamist selliste teadmiste pakkumisega.

Elurikkus. Ökosüsteemid

vincic — Mon, 05 Nov 2018 10:43:23 GMT

Elurikkuseks ehk bioloogiliseks mitmekesisuseks nimetatakse maailma või mingi kindla elupaiga ökosüsteemide (looduskapital), liikide ja geenide mitmekesisust. Inimese heaolu seisukohast on elurikkus hädavajalik, sest see pakub teenuseid, millel püsivad meie majandussüsteemid ja ühiskonnad. See on väga tähtis ka ökosüsteemi teenuste ehk looduse pakutavate teenuste jaoks, näiteks tolmeldamiseks, kliimaregulatsiooniks, kaitseks üleujutuste vastu, mulla viljakuseks ning toidu, kütuse, kiu ja ravimite tootmiseks.

Põllumajandus

vincic — Mon, 04 Jun 2018 14:29:22 GMT

Et peaaegu pool Euroopa Liidu maismaa-alast on põllumajandustootjate kasutuses, on põllumajandussektor Euroopa keskkonna üks peamisi surveallikaid. Viimase viie kümnendi jooksul on Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (CAP) – mis annab ligi poole Euroopa Liidu eelarvest – ärgitanud põllumajandussektorit tootma üha intensiivsemini, nagu on seda teinud ka maailmamajanduse laienev üleilmastumine.

Rõõmusõnum puhkajaile: valdava osa Euroopa supluskohtade vee kvaliteet on väga hea

Carmine DEFALCO — Tue, 29 May 2018 09:55:00 GMT

Täna avaldatud aruandest suplusvee kvaliteedi kohta Euroopas selgub, et hoolimata näitajate mõningasest halvenemisest vastas 2017. aastal kogu Euroopas seiratud ujumiskohtadest 85% Euroopa Liidu kõige kõrgematele ja rangematele kvaliteedinõuetele, st vesi oli enamasti saasteainevaba. Tulemused annavad hea ülevaate sellest, kus võivad puhkajad sel suvel leida parima veekvaliteediga supluskohad.

Fotokonkurss: saatke meile oma ilusamad veepildid

Carmine DEFALCO — Mon, 16 Apr 2018 07:00:00 GMT

Mida sa ette kujutad, kui mõtled veest? Kuidas see kujutluspilt fotol välja näeks? Saatke oma loomingulisemad fotod Euroopa Keskkonnaameti (EEA) veefotode konkursile WaterPIX. Parimad fotod saavad rahalise auhinna.

Tähelepanu keskmes on lennunduse ja laevanduse heide

Carmine DEFALCO — Thu, 12 Apr 2018 09:59:26 GMT

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas hiljuti oma transpordi ja keskkonna aruandlusmehhanismi (TERM) aastaaruande, mis tänavu keskendub lennundusele ja laevandusele. Mõlemad sektorid kasvavad kiiresti, mis mõjutab ka keskkonda, eriti heidet. Palusime EEA õhusaasteeksperdil Anke Lükewillel selgitada tänavuse aruande põhipunkte.

Euroopa keskkond: andmete ja teadmiste jõud

Carmine DEFALCO — Wed, 11 Apr 2018 13:35:40 GMT

Euroopa kogub üha rohkem andmeid, et mõistaksime keskkonda paremini. Euroopa Liidu Copernicuse programmi kaudu saadavad maaseireandmed osutavad uutele probleemidele ja võimaldavad täiendada teadmisi keskkonna kohta. Euroopa Keskkonnaamet (EEA) ühendab Copernicuse ajakohaseid andmeid olemasoleva teadmusbaasiga, et poliitikakujundajad ja kodanikud saaksid paremini võtta tarvitusele meetmeid kohalike, riiklike ja üleilmsete probleemide lahendamiseks.

Eraelu puutumatuse poliitika

vincic — Thu, 22 Feb 2018 10:46:56 GMT

Euroopa Keskkonnaameti andmepoliitika

Nicole Kobosil — Thu, 22 Feb 2018 10:42:39 GMT

Vastutus

vincic — Thu, 22 Feb 2018 10:13:24 GMT

Tutvustus

Bekir Yilmaz — Fri, 09 Feb 2018 10:40:00 GMT

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) on Euroopa Liidu amet, kelle ülesanne on esitada usaldusväärset ja objektiivset keskkonnateavet. Keskkonnaameti eesmärk on toetada säästvat arengut ning aidata kaasa Euroopa keskkonna märkimisväärsele ja mõõdetavale paranemisele, pakkudes poliitikakujundajatele ja üldsusele õigeaegset, sihipärast, asjakohast ja usaldusväärset teavet.

Mõõdame Euroopa tegevust 2020. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisel

Laura Cernahoschi — Mon, 29 Jan 2018 10:58:55 GMT

Euroopa Liit on püstitanud mitu kliima- ja energiaeesmärki, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandada energiatõhusust ja toetada taastuvate energiaallikate kasutamist. Kuidas jälgib EEA Euroopa Liidu liikmesriikide tegevust nende eesmärkide saavutamisel? Palusime EEA kliimamuutuse leevendamise ja energiaeksperdil Melanie Sporeril selgitada ameti rolli. Ühtlasi rääkis ta, kuidas kirjeldati viimases suundumuste ja prognooside aruandes aasta jooksul tehtut.

Puhtam õhk toetab tervist ja kliima püsimist

Laura Cernahoschi — Fri, 26 Jan 2018 11:31:10 GMT

Tänu õigusaktidele, tehnikale ja väga saastavatest fossiilkütustest loobumisele paljudes riikides on Euroopa õhukvaliteet viimastel aastakümnetel paranenud. Samas kahjustab õhusaaste ikka veel paljusid inimesi, eriti linnades. Õhusaaste probleem on keerukas ja selle lahendamine nõuab koordineeritud tegevust mitmel tasandil. Inimeste kaasamiseks tuleb pakkuda õigeaegset ja kergesti kättesaadavat teavet. Üks vahendeist on meie hiljutine õhukvaliteedi indeks. Õhukvaliteedi paranemine toetab peale tervise ka kliima püsimist.

Videokonkurss: jaga oma keskkonnasõbralikke tegevusi

Laura Cernahoschi — Fri, 01 Dec 2017 08:39:05 GMT

Kuidas satäna tööle või kooli läksid? Auto, ratta või ühistranspordiga? Iga päev teeme otsuseid, mis võivad mõjutada keskkonda. Mõni meie igapäevaotsustest on teadlik samm puhtama ja tervislikuma keskkonna poole. Videokonkurss „I LIVE GREEN“ („Elan keskkonnasõbralikult“), mida korraldavad Euroopa Keskkonnaamet ja selle partnervõrgustik, kutsub kõiki eurooplasi näitama oma loovust ja jagama keskkonnasõbralikke tegevusi. Parimad videod saavad rahalise auhinna.

Euroopa õhukvaliteedi indeks – uusim õhukvaliteedi teave teie käeulatuses

Laura Cernahoschi — Thu, 16 Nov 2017 08:50:00 GMT

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) ja Euroopa Komisjon võtavad täna kasutusele uue teenuse – Euroopa õhukvaliteedi indeksi, mis võimaldab kasutajatel kontrollida õhukvaliteeti Euroopa linnades ja piirkondades. Koos indeksiga ilmuvad uued riikide teabelehed, kus on ajakohane EEA liikmesriikide õhukvaliteedi teave.

Signaalid 2017

Laura Cernahoschi — Thu, 26 Oct 2017 08:44:15 GMT

Signaalid - Heaolu ja keskkond

Marie Jaegly — Thu, 26 Oct 2017 08:44:15 GMT

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) Signaalid on iga-aastane väljaanne, mis kajatsab lühidalt nii keskkonnapoliitilistes aruteludes käsitletavaid küsimusi kui ka laiemale üldsusele huvi pakkuvaid teemasid. 2014. aasta väljaanne keskendub rohemajandusele, ressursitõhususele ja ringmajandusele. Me kaevandame ja kasutame rohkem loodusvarasid, kui meie planeet suudab sama aja jooksul toota. Praegused tootmis- ja tarbimistasemed on jätkusuutmatud ning ähvardavad vähendada planeedi suutlikkust meile oma hüvesid pakkuda. Peame oma tootmis- ja tarbimissüsteemid ümber kujundama, et saaksime toota sama palju vähemate ressurssidega, rohkem taas- ja korduvkasutada ning ringlusse võtta ja vähendada jäätmete hulka.

Puhta taastuvenergia tegevuskava

Bekir Yilmaz — Tue, 24 Oct 2017 14:20:00 GMT

Laadimisaeg 100 km pikkuse sõidu jaoks

Bekir Yilmaz — Tue, 24 Oct 2017 14:17:35 GMT

Energiakao vältimine

Bekir Yilmaz — Tue, 24 Oct 2017 14:17:30 GMT

CO2-heide eri sõiduki- ja kütuseliikide olelusringi jooksul

Bekir Yilmaz — Tue, 24 Oct 2017 14:17:26 GMT

Biokütused Euroopas

Bekir Yilmaz — Tue, 24 Oct 2017 14:17:22 GMT

Energia ning kliimamuutuste leevendamine

Bekir Yilmaz — Tue, 24 Oct 2017 14:17:20 GMT

Energia Euroopas: hetkeseis

Bekir Yilmaz — Tue, 24 Oct 2017 14:17:15 GMT

Infograafika

Bekir Yilmaz — Tue, 24 Oct 2017 14:16:42 GMT

Signaalid 2017

Laura Cernahoschi — Tue, 24 Oct 2017 14:15:57 GMT

Euroopa linnade õhukvaliteedi parandamine toob tervisele palju kasu

Laura Cernahoschi — Fri, 06 Oct 2017 09:27:55 GMT

Halva kvaliteediga õhk ohustab enamikku Euroopa linnades elavatest inimestest. Euroopa Keskkonnaameti täna avaldatud viimastel hinnangutel põhjustavad tahked peenosakesed jätkuvalt igal aastal Euroopas üle 400 000 inimese enneaegse surma. Suurimad saasteainete õhku paiskajad Euroopas on maanteetransport, põllumajandus, elektrijaamad, tööstus ja kodumajapidamised.

Eluterve ja tootliku merekeskkonna kujundamine Euroopas ja laiemalt

Carmine DEFALCO — Fri, 15 Sep 2017 07:55:00 GMT

Mereelustik, maailma kliima ning meie majandus ja sotsiaalne heaolu sõltuvad elutervest merekeskkonnast. Hinnangud näitavad, et mõningast paranemisest hoolimata on Euroopa merede praegune kasutamine jätkuvalt mittesäästlik. Kliimamuutused ja konkurents loodusvarade pärast suurendavad veelgi merekeskkonnale avaldatavat survet. Euroopa poliitika ja meetmed võiksid olukorda rohkem parandada, kui neid rakendataks ökosüsteemipõhisele majandamisele tuginevat lähenemisviisi järgides ja kui neid toetaks ülemaailmne ookeanide haldamise raamistik.

Eioneti tutvustus

vincic — Wed, 13 Sep 2017 12:52:03 GMT

Maakasutus

vincic — Mon, 24 Jul 2017 14:43:55 GMT

Euroopa on üks maakera kõige intensiivsemalt hõlvatud kontinentidest, kus suurem osa maast jääb asustuse, tootmissüsteemide (sh põllumajanduse ja metsanduse) ja taristute alla. Maa on ammenduv loodusvara: selle kasutusviisid on üks peamisi keskkonnamuutuste põhjusi, millel on suur mõju elukvaliteedile ja ökosüsteemidele, samuti taristu haldamisele.

Autoriõiguse märge

admin — Thu, 20 Jul 2017 12:35:00 GMT

Kui ei ole märgitud teisiti, on Euroopa Keskkonnaamet (EEA) oma veebilehe ja selle sisu autoriõiguse ja andmebaasiõiguste omanik.

Kemikaalid Euroopas: inimeste tervisele ja keskkonnale avalduva mõju mõistmine

Bekir Yilmaz — Thu, 15 Jun 2017 09:19:07 GMT

Teadaolevalt mõjutab kokkupuude kahjulike kemikaalidega inimeste tervist ja keskkonda. Kuna ülemaailmne kemikaalitootmine on tõusuteel ning välja töötatakse ja kasutusele võetakse uusi kemikaale, siis kuidas me teame, mida võib pidada ohutuks? Arutasime EEA kemikaalieksperdi Xenia Trieriga mitmesuguseid küsimusi, mis käsitlevad kemikaalide ohutut kasutamist Euroopas, ja seda, mida teeb EL kemikaalide võimalike kõrvalmõjude vähendamiseks.

Põhiküsimused

vincic — Wed, 14 Jun 2017 12:52:31 GMT

Ringmajandus Euroopas: meil kõigil on selles oma roll

Bekir Yilmaz — Wed, 14 Jun 2017 09:32:05 GMT

Enamiku inimeste jaoks on ringmajandus jätkuvalt abstraktne, kui mitte võõraks jääv kontseptsioon. Kuigi keskkonnahoidlikkus on kõikjal maailmas üha suuremat populaarsust võitev teema, ei ole paljud inimesed veel teadlikud sellest, milliseid suuremaid muudatusi tuleb meil jätkusuutliku tuleviku ja pikaajalise heaolu tagamiseks oma eluviisis teha.

Rohkem Euroopa supluskohtasid vastab väga hea kvaliteedi nõuetele

Bekir Yilmaz — Tue, 23 May 2017 09:40:58 GMT

Kogu Euroopas 2016. aastal kontrollitud supluskohtadest vastab rohkem kui 85 % kõige rangematele ehk väga hea suplusvee kvaliteedi nõuetele. See tähendab, et täna avaldatud suplusvee kvaliteedi aruande andmetel ei ole suplusvees enamasti inimeste tervist ja keskkonda kahjustavaid saasteaineid. Euroopa Liidu eeskirjade kohastele kvaliteedi miinimumnõuetele vastab üle 96 % supluskohtadest.

Tutvustus

vincic — Thu, 15 Feb 2018 10:35:37 GMT

Kui tähtis on meile loodus? Algas fotokonkurss „NATURE@work“

Bekir Yilmaz — Wed, 15 Mar 2017 09:19:58 GMT

Vahel alahinnatakse tõsiasja, et loodus pakub meile kaitset ja võimaldab igapäevaelus hakkama saada. Ometi on meil tänu loodusele puhas õhk ja joogivesi, rõivad, toit ja materjalid, millest ehitada peavarju. Muu loodusest saadav kasu, näiteks kliimamuutuste mõju leevendamine, on vähem tuntud. Looduse tähtsuse toonitamiseks meie elus kutsub Euroopa Keskkonnaamet kõiki osalema fotokonkursil „NATURE@work“ ja jäädvustama hetki, mis näitavad, kuidas loodus on meile kasulik.

Süsteemide üleminek jätkusuutlikkusele

Bekir Yilmaz — Thu, 09 Mar 2017 10:41:47 GMT

Iga viie aasta tagant avaldatava juhtaruande 2015. aasta versioonis – SOER 2015 – jõudis Euroopa Keskkonnaamet (EEA) järeldusele, et vaatamata viimastel kümnenditel täheldatud paranemismärkidele on Euroopa keskkonna väljavaated endiselt murettekitavad. Kuna meie ees seisvad keskkonnaprobleemid on oma laadilt üleilmsed ja süsteemsed, tuleb ELi pikaajaliste jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamiseks teha põhjalikke muudatusi ühiskondlikes põhisüsteemides, eeskätt toidu-, energia-, liikuvus- ja taristusüsteemides.

Süsteemide üleminek jätkusuutlikkusele

Bekir Yilmaz — Wed, 08 Mar 2017 14:32:36 GMT

Õhukvaliteet on paljude eurooplaste jaoks endiselt aktuaalne teema

Laura Cernahoschi — Tue, 31 Jan 2017 15:04:52 GMT

Möödunud kuul avaldas Euroopa Keskkonnaamet (EEA) oma uusima aruande õhukvaliteedi kohta Euroopas. Aruandest selgub, et kuigi õhukvaliteet on hakanud tasapisi paranema, on Euroopas suurim keskkonnaoht inimeste tervisele endiselt õhusaaste. Vestlesime EEA õhukvaliteedieksperdi Alberto González Ortiziga aruande tulemustest ja sellest, kuidas täiendavad õhukvaliteedi uuringuid satelliidifotod ja muud tehnoloogiad.

Kliimamuutustega seotud rahastamine – ressursid vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise Euroopa heaks

Laura Cernahoschi — Tue, 31 Jan 2017 15:00:35 GMT

Meie kliima on muutuste keerises. Kliimamuutuste aeglustamiseks peame vähendama kasvuhoonegaaside heidet ja samal ajal võtma meetmeid, et tulla toime kliimamuutuste praeguse ja tulevase mõjuga. Mõlemad tegevussuunad nõuavad ennenägematut investeeringute ümbersuunamist. Sellele tõdemusele jõuti Pariisi ja ka hiljutisel Marrakechi kliimakonverentsil. Finantssektor saab olulisel määral toetada Euroopa üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks.

Kliimamuutused ohustavad üha tõsisemalt Euroopa ökosüsteeme, inimeste tervist ja majandust

Bekir Yilmaz — Wed, 25 Jan 2017 07:30:00 GMT

Euroopa Keskkonnaameti täna avaldatud aruande kohaselt ohustavad Euroopa piirkondi tõusev merevee tase ning äärmuslikumad ilmastikutingimused, näiteks sagedamad ja tugevamad kuumalained, üleujutused, põuad ja tormid. Aruandes hinnatakse kliimamuutuste viimaseid suundumusi ning prognoose ja nende muutuste mõju kogu Euroopas ning järeldatakse, et selle mõju vähendamiseks on ülioluline kasutada paremaid ja paindlikumaid kohanemisstrateegiaid, -poliitikaid ja -meetmeid.

Kliimamuutustega kohanemine

Laura Cernahoschi — Mon, 19 Dec 2016 12:50:49 GMT

Kliimamuutused on juba käes ja arvatavasti ka jätkuvad: temperatuurid tõusevad, sademete režiim muutub, jää ja lumi sulavad ning merepind tõuseb. Paljudes piirkondades sagenevad ja intensiivistuvad äärmuslike ilmastiku- ja kliimaoludega seotud sündmused, mille tõttu tekivad sellised ohud nagu üleujutused ja põuad. Ökosüsteemidele, majandussektoritele ning inimeste tervisele ja heaolule avalduv mõju ja nende haavatavus erinevad Euroopa riigiti. Isegi kui heitkoguste vähendamise üleilmsed jõupingutused osutuvad tulemuslikuks, on mõningad kliimamuutused vältimatud ning nende mõjuga kohanemine eeldab lisameetmeid.

Kliimamuutustega kohanemine

Laura Cernahoschi — Mon, 19 Dec 2016 12:48:44 GMT

Muld

vincic — Thu, 08 Dec 2016 14:15:00 GMT

Mullal põhineb 90% kogu toidu-, sööda-, kiu- ja kütusetootmisest ning see on tooraine allikaks eri valdkondade tegevustele, alates aiandusest ja lõpetades ehitussektoriga. Muld on tähtis ka ökosüsteemi tervise seisukohast: see puhastab vett ja reguleerib vee kvaliteeti, on toitaineringluse mootor ning bioloogilist mitmekesisust toetav geenide ja liikide reservuaar. Muld on maakera CO2 siduja, selle tähtsus kliimamuutuste ja nende mõju võimalikus aeglustamises on suur. Konserveerides meie mineviku jälgi, on muld ka meie kultuuripärandi tähtis element.

Pärast Pariisi: muuta vähese CO2-heitega majandus tegelikkuseks

Laura Cernahoschi — Mon, 14 Nov 2016 14:20:00 GMT

Eelmise aasta detsembris seadis maailm endale Pariisis julge eesmärgi: hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tublisti alla 2 kraadi, eelistatavalt alla 1,5 kraadi üle tööstusrevolutsiooni eelse taseme. Käesoleva kuu alguses toimunud G20 tippkohtumisel teatasid Hiina ja Ameerika Ühendriigid, et võtavad ametliku kohustuse ühineda Pariisi kokkuleppega. See on rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja ülemaailmse soojenemise piiramisel suur samm edasi. Samas ei ole kokkuleppe osalisriikide praegused vähendamiskohustused selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks piisavad.