Kuidas muuta linnad roheliseks?

Mis muudab linna säästvaks?

Linnad on majandusliku ja sotsiaalse tegevuse keskpunktid. Linnad võivad kasvada ja nad võivad kahaneda. Selleks et muuta linn säästvaks, ei ole ühest lahendust. Arvesse tuleb võtta linnaelu erinevaid tahke. Asi ei ole pelgalt haljasalade loomises, innovatsioonimeelsete ja keskkonnahoidlike ettevõtete ligimeelitamises ja korraliku ühistranspordi sisseseadmises. Linna tuleb vaadelda kui tervikut, arvestades ühtlasi selle elanike heaoluga.

Malmö on tööstuslinn, kus on laias laastus 300 000 väga erineva taustaga elanikku. Linnas on 1960. aastatel rajatud kõrghooned, samuti aiaga ühepereelamud. On olemas ka uued elurajoonid, kus oleme püüdnud rajada tulevikulinna – süsinikdioksiidivaba kompaktse rohelise keskkonna.

Pärast linnas tegutsenud suure laevatehase sulgemist 1980. aastate alguses hakkas linna elanike arv vähenema, peamiselt suure tööpuuduse tõttu. Võttis aega, et asendada linna negatiivne maine positiivsega – näidata, et tegemist on meeldiva elukeskkonnaga, eeskujuga keskkonnapoliitika ja -teadlikkuse küsimustes, õiglase kaubanduse põhimõttest lugupidava linnaga, mis on roheline, puhas jne.

Kuidas saab muuta linna säästvaks?

Malmö on visandanud oma üldised keskkonnaalased eesmärgid pikaajalises programmis, mille kiitsid heaks kõikide poliitiliste vaadete esindajad. Keskkonnaprogrammis on ette nähtud, et Malmö linnavalitsus muutub 2020. aastaks kliimasõbralikuks ja kogu omavalitsus läheb 2030. aastaks täielikult üle taastuvenergiale. Selles on ka eesmärk vähendada energia tarbimist elaniku kohta ning kasvuhoonegaaside heidet.

Samuti on keskkonnaprogrammis ette nähtud loodusvarade, sealhulgas vee, maa ja bioloogilise mitmekesisuse säästlikum kasutamine nii linnas kui ka seda ümbritsevas laiemas piirkonnas. Ühtlasi on meie eesmärk luua kõigile meeldivam elukeskkond, teisisõnu aidata ehitada tulevikulinna.

Kuidas saavad nendest eesmärkidest konkreetsed projektid?

Malmö linn võtab selle keskkonnaprogrammi põhjal vastu tegevuskavad, mis sisaldavad konkreetsemaid eesmärke. Näiteks on ühes meie tegevuskava konkreetses eesmärgis öeldud, et 2015. aastaks peab 40% orgaanilistest jäätmetest minema biogaasi tootmiseks. Selline konkreetne eesmärk eeldab konkreetseid tegevusi erinevatel tasanditel ja etappidel. Leibkonnad peavad sorteerima suurema osa oma jäätmetest. Jäätmekäitlusettevõtted peavad tegema ettevalmistusi üha suuremate orgaaniliste jäätmete koguste kokkukogumiseks. Ja lõpetuseks – selleks, et muuta need üha suurenevad orgaaniliste jäätmete kogused biogaasiks, vajame uusi rajatisi või peame suurendama olemasolevate rajatiste võimsust.

Mõnda eesmärki, näiteks suuremat jäätmete sorteerimist kodudes, on võimalik saavutada teavituskampaaniate kaudu. Teiste eesmärkide saavutamiseks võib olla vaja investeerida infrastruktuuri, sealhulgas prügiautodesse ja elektrijaamadesse.

Nagu toodud näite puhul näha, nõuab üks konkreetne eesmärk mitme erineva osaleja kaasalöömist. Et nendele projektidele elu sisse puhuda, peame olema ja ka oleme pidevalt dialoogis kodanikega, riigiasutuste ja erasektoriga. Paljudele meie projektidele on eraldatud ELi vahendeid.

Kuidas löövad kaasa elanikud?

Meie keskkonnaprogrammi väga oluline põhimõte on see, et püüame muuta õige asja tegemise lihtsaks. Pakume elanikele võimalust eelistada säästlikumat alternatiivi, sealhulgas muutes ühistranspordi kasutamise ja täiustatud jäätmekäitluse nende jaoks lihtsamaks.

Käitumise muutmise puhul on üliolulised teadmised. Meie lähenemisviis võimaldab linnaelanikel teha teadlikke otsuseid. Mida tähendab nende otsus kasutada ühistranspordi asemel oma autot linna õhukvaliteedi ja liikluse jaoks?

Üks meie eesmärke on muuta linn sotsiaalselt jätkusuutlikuks, suurendades linna erinevates osades elavate inimeste omavahelist läbikäimist. See tähendab selliste kohtade ja võimaluste loomist nagu haljasalad ja festivalid, kuhu Malmö elanikud saaksid kokku tulla. See aitab ka suurendada linna head mainet ja parandada elukeskkonda.

(c) Daniel Skog

Kui kaua kulub aega selleks, et muuta üks Malmö-taoline linn igati jätkusuutlikuks linnaks?

Iga linna lähtepunkt on erinev. See sõltub olemasolevast infrastruktuurist, poliitilistest prioriteetidest ja eesmärkidest. Malmöl on võrreldes enamiku Euroopa linnadega üks eelis – kindel visioon. Oleme seda ellu viinud alates 1990. aastatest. Selle tulemusel on meil olemas linnaosad, mis on juba ehitatud ja välja arendatud seda visiooni silmas pidades.

Me räägime väga konkreetsetest projektidest ja konkreetsetest probleemidest ning meil on käsilolevatest tegevustest hea ettekujutus. Nii et selles mõttes oleme Euroopas esirinnas.

Piirkondades, kus oleme tegutsenud viisteist aastat, võime näha, et programm on saanud hoo sisse. Mõne, näiteks jäätmete sorteerimise ja ringlussevõtuga seotud projekti elluviimiseks võib kuluda 5–10 aastat, ent üldsuse arusaama muutumiseks võib minna terve põlvkond. Muudele ettevõtmistele, sealhulgas olemasolevate ehitiste ümberkujundamisele, võib kuluda veelgi rohkem aega.

Üleminek toimub kahtlemata väikeste sammudena. Riigiasutustel on selle ülemineku hõlbustamisel oma kindel roll – nad mitte üksnes ei taga selleks raamistiku, vaid näitavad ka ise eeskuju.

Millised on kõige raskemad ülesanded?

Minu meelest on kõige raskem ülesanne teha plaane pikaks ajaks – teisisõnu, minna lühiajaliselt planeerimiselt üle keskpikale planeerimisele. Poliitikud valitakse neljaks või viieks aastaks ja nende poliitilised prioriteedid võivad pärast valimisi või nende ametiajal muutuda. Sama toimub äris. Investeerimisotsus sõltub sellest, kui palju ja millal see otsus tagasi hakkab teenima. Kui rääkida säästlike linnade ehitamisest, tuleb meil – nagu ma juba mainisin – tegelikult vaadelda mitut erinevat aspekti.

Peame tegema plaane ja ettevalmistusi, mis ulatuvad meie 5–10 aasta pikkustest tegevuskavadest märksa kaugemale. Näiteks võivad ehitised, mida praegu püstitame, olla aastal 2100 ikka veel kasutuses. Kas me võtame neid ehitisi projekteerides arvesse tulevasi energiavajadusi või nende ehitiste kasutamist tulevikus? Peame olema ühtaegu ettenägelikud ja paindlikud. Nendele küsimustele ei pruugi olla veel selgeid vastuseid, kuid need väärivad kindlasti kaalumist.

Roland Zinkernagel

Roland Zinkernagel töötab Malmö linna keskkonnaosakonnas.