Article

Mis on ärilisest seisukohast mõistlik?

Muutke keelt

See veebileht kuvatakse piiratud funktsionaalsusega kui javascript on välja lülitatud. Palun veenduge, et JavaScript on brauseris lubatud.

Article Avaldatud 2012-06-15 Viimati muudetud 2023-03-17

Photo: © Stockbyte

Topics: Ressursitõhusus ja jäätmed

Paljud ettevõtjad – väikeettevõtjatest rahvusvaheliste suurettevõteteni – püüavad leida viise, kuidas suurendada oma turuosa. Karmi ülemaailmse konkurentsi tingimustes tähendab säästvuse saavutamise püüdlus palju enamat kui ettevõtjale rohelisema maine loomist ja tootmiskulude vähendamist. See võib tekitada uusi ärivaldkondi.

Unileveri suurimate äririskide hulgas tõenäoliselt ei olnud inimahvide rünnakut, kuid ometi see toimus. 21. aprillil 2008 vallutasid orangutanideks riietatud Greenpeace’i aktivistid Unileveri Londonis asuva peakorteri ning Merseyside’is, Roomas ja Rotterdamis asuvad tehased. Aktivistid protestisid paljudes Unileveri toodetes kasutatava palmiõli tootmisel Indoneesia troopiliste vihmametsade kahjustamise vastu. Varsti pärast rünnakut teatas ettevõte, et 2015. aastaks hangib ta kogu palmiõli säästvatest allikatest. Pärast seda koostas ettevõte äriplaani, milles lõimis säästvuse oma põhilise äritegevusega.

Rahvusvaheline ettevõte võib olla motiveeritud omandama säästvamaid tavasid mitmel põhjusel. See võib olla seotud ettevõtte või tema kaubamärkide mainega. Säästvust võivad nõuda ka investorid, kes ei pruugi soovida rahastada ettevõtteid, kes ei pööra tähelepanu keskkonnamuudatuste riskile ega soovi panustada ökoinnovatsiooni.

Unileveri säästvuse valdkonna asepresident Karen Hamilton sõnastab selle nii: „Me ei näe kasvu ja säästvuse vahel vastuolusid. Üha enam kliente nõuab meilt säästvust.”

Lihtsamalt öeldes võib säästev käitumine olla ärilisest seisukohast mõistlik. See võib anda ettevõtetele konkurentsieelise ja suurendada turuosa. Sellega võivad kaasneda uued ärivõimalused uuenduslikele ökoettevõtjatele, kes vastavad kasvavale nõudlusele roheliste toodete järele.

Karen lisab: „Säästvus tähendab ka kulude kokkuhoidu. Kui suudame vähendada pakendeid, saame hoida tehases kokku elektrit, säästes raha ja suurendades kasumlikkust.”

Kust leida ideid?

Kui suured rahvusvahelised äriühingud hakkavad käituma rohelisemalt, on neil tänu suurusele võimalik tegelikke olusid ka muuta. Tavaliselt kutsuvad nad oma partnereid üles järgima enda eeskuju. Vahetult enne Rio de Janeiro tippkohtumist 1992. aastal loodi ärisektori seisukohtade edastamiseks maailma säästva arengu ärinõukogu (WBCSD), mis edendab säästuvust ärisektoris senini.

Koostöös äriühingute tegevjuhtide ja ekspertidega koostatud WBCSD aruandes „Vision 2050” on kirjeldatud, mida ärisektor peab ülemaailmse säästvuse saavutamiseks järgmistel aastakümnetel tingimata tegema. Teisisõnu on see ettevõtlusringkonnast endast lähtuv üleskutse säästvusele.

Peamine WBCSD tuvastatud vajalik tegevus kajastab paljusid poliitikakujundajate eesmärke: hõlmata turuhindadesse keskkonnakahjude kulud, leida tõhusaid viise, kuidas toota rohkem toitu, kasutamata selleks rohkem maad ja vett, lõpetada metsade hävitamine, vähendada keskkonnahoidlikule energeetikale ülemineku kaudu kogu maailmas CO₂-heidet ja tagada kõikjal, sealhulgas transpordis, energiatõhusus.

Teine ärisektoris säästlikkust edendav algatus on Carbon Disclosure Project (CDP). See on mittetulundusorganisatsioon, mille eesmärk on saavutada väiksemad kasvuhoonegaaside heitkogused ning ettevõtete ja linnade väiksem veetarve.

Samuti aitab CDP investoritel hinnata selliseid keskkonnaga seotud äririske nagu kliimamuutused, veepuudus, üleujutused ja reostus või toorainepuudus. Investoritel on eelkõige praeguse finantskriisiga seoses tähtis roll selles, mis ettevõtted jäävad püsima.

Ühte kõikidele sobivat lahendust ei ole

Seega jääb küsimus: kuidas saab ettevõtja hõlmata säästvuse ärijuhtimisse? Üks kõikidele sobiv lahendus puudub, küll aga on olemas rohkesti nõuandeid ja toetust.

Sellised säästva äritegevuse platvormid nagu maailma säästva arengu ärinõukogu ja mittetulundusorganisatsioon Carbon Disclosure Project pakuvad juhiseid ettevõtjatele, kes soovivad olla valdkonnas esirinnas. Olemas on ka konkreetsemad soovitused nagu OECD suunised rahvusvahelistele ettevõtetele, mis on OECD rahvusvaheliste investeeringute ja rahvusvaheliste ettevõtete deklaratsiooni lisas. Selles on esitatud vastutustundliku ettevõtluse vabatahtlikud põhimõtted ja normid deklaratsiooniga ühinenud riikides tegutsevatele rahvusvahelistele äriühingutele.

Enamik olemasolevaid süsteeme on aga vabatahtlikud ja tavaliselt käsitletakse neid ettevõtja sotsiaalse vastutuse osana.

Üleminekut säästvale käitumisele juhivad ka teised peale äriühingute tippjuhtide. Valitsused ja ametiasutused üldiselt saavad ettevõtjaid aidata, luues võrdsed tingimused ja pakkudes stiimuleid. Alati ei pruugi küll olla vaja orangutanikostüüme, kuid tarbijad ja kodanikuühiskond saavad saata erasektorile jõulise signaali üksnes näidates, et ollakse huvitatud keskkonnasõbralikest toodetest.

Karen kinnitab: „Valitsused ja kodanikuühiskond peavad kahtlemata tegema koostööd. Ettevõtjad saavad muuta olukorda eelkõige piiriülestes tarneahelates ja loomulikult selle kaudu, kuidas nad jõuavad tarbijateni.”