Article

Jäätmed Gröönimaal

Muutke keelt

See veebileht kuvatakse piiratud funktsionaalsusega kui javascript on välja lülitatud. Palun veenduge, et JavaScript on brauseris lubatud.

Article Avaldatud 2012-06-15 Viimati muudetud 2023-03-17

Photo: © EEA/Ace&Ace

Topics: Ressursitõhusus ja jäätmed

Igal pool, kus me elame – kas suurlinnas või väikeasulas, tekitame jäätmeid. Toidujäägid, elektroonikaromu, patareid, paber, plastpudelid, riided, vana mööbel – need kõik tuleb kõrvaldada. Osa neist võetakse korduskasutusse või ringlusse, ülejäänud põletatakse energia saamiseks või ladustatakse prügilasse. Universaalset jäätmete kõrvaldamise viisi ei ole olemas. Jäätmete kõrvaldamisel tuleb arvestada kohalike tingimustega, sest jäätmete teke on eelkõige kohalik probleem. Hõreda asustuse, pikkade vahemaade ja väheste maanteedega Gröönimaal on valitsuse suhtumine jäätmeprobleemi järgmine.

Intervjuu Per Ravn Hermanseniga

Per Ravn Hermansen elab Gröönimaa pealinnas Nuukis. Ta kolis sinna Taanist, kui asus tööle Gröönimaa sise-, loodus- ja keskkonnaministeeriumi jäätmekäitluse spetsialistina.

Mis tunne on elada Gröönimaal?

“Nuukis elamine ei erine oluliselt elust mujal keskmise suurusega linnas, näiteks Taanis. Siin on samasugused kauplused ja asutused. Nuukis elab umbes 15 000 inimest. Nuukis räägitakse nii grööni kui ka taani keelt, aga väiksemates asulates peaaegu ainult grööni keelt.

Olen siin elanud alates 1999. aastast ja minu arust tarbivad siinsed inimesed samu tooteid nagu mujalgi maailmas, näiteks arvuteid ja mobiiltelefone. Tundub, et inimesed on hakanud jäätmeprobleemi rohkem teadvustama.”

Mille poolest on Gröönimaa jäätmeprobleem ainulaadne?

Copyright: EEA/Ace&Ace “Gröönimaal on umbes 55 000 elanikku ja nagu kogu maailmas, tekitavad ka nemad jäätmeid. Gröönimaa jäätmeprobleem on üldiselt samasugune kui mujal. Gröönimaa ettevõtetes ja elamutes tekib mitmesugust liiki jäätmeid, mida tuleb käidelda nii, et see ei kahjustaks keskkonda.

Teisalt on Gröönimaa jäätmeprobleem ainulaadne riigi suuruse, täpsemalt hajaasustuse tõttu. Siin on kuus üsna suurt linna, 11 väikelinna ja ligikaudu 60 piki rannikut hajutatud 30–300 elanikuga asulat. Enamik rahvastikust elab läänerannikul, aga ka idarannikul on väikeasulaid ja linnu.

Jäätmepõletustehaseid on ainult kuues linnas, millest põletatavate jäätmete keskkonnahoidlikuks käitlemiseks ei piisa. Samuti puuduvad linnu ja asulaid ühendavad maanteed, mis tähendab, et jäätmeid ei saa hästi vedada põletustehasesse. Kaupa veetakse peamiselt merd mööda.

Praegu on meil ainult ligikaudne ettekujutus, kui palju Gröönimaal jäätmeid tekib, ning arvame, et see kogus suureneb. Pooltes asulates on olemas põletusahjud, ülejäänutes põletatakse jäätmed õues või ladustatakse prügilatesse.

Arvan, et lõppkokkuvõttes on kõikidel jäätmeprobleemidel palju ühisjooni, kuid igaüks on ainulaadne. Jäätmed on laiema mõjuga kohalik küsimus, mida tuleb lahendustes arvestada.”

Mis toimub ohtlike jäätmete ja elektroonikaromuga?

“Suuremates linnades on elektroonikaromu lammutamise ja ohtlike jäätmete käitlemise ettevõtted olemas ning jäätmeid ladustatakse kohapeal kuni Taani vedamiseni. Gröönimaa impordib igasuguseid kaupu, nagu toitu, riideid ja autosid, mis enamasti saabuvad Aalborgist. Ohtlikud jäätmed ja elektroonikaromu laaditakse Taani naasvatele laevadele.”

Viimastel aastatel on rahvusvahelised kaevandusettevõtted hakanud otsima uusi nafta- ja muude maavarade maardlaid. Mis saab kaevandusjäätmetest?

“Gröönimaal kehtib poliitika, et kaevandusettevõtted saavad kõik vajalikud load ühelt ja samalt asutuselt. See tähendab, et nad esitavad tegevuse kõiki tahke, sealhulgas jäätmeid käsitleva taotluse mineraali- ja naftabüroole.

Peaaegu kogu nende tegevus toimub linnadest ja asulatest eemal. Põletatavate jäätmete korral võivad ettevõtted kohaliku omavalitsuse nõusolekul kasutada jäätmepõletustehaseid, kuigi see koormab jäätmete kohalikku põletamissuutlikkust.”

Kuidas te seda probleemi lahendate?

“Üks praegu arutatavaid võimalusi on piirkondlike jäätmepõletustehaste ehitamine ja jäätmete vedu. Selge on, et jäätmekäitlustehast ei saa ehitada igasse linna. Uurime ka võimalust kasutada jäätmete põletamisel tekkivat soojust elamute kütmiseks.

Väikelinnades oleme hakanud rajama elektroonikaromu lammutamise ja ohtlike jäätmete käitlemise ettevõtteid. Väikeasulatesse paigaldame mahuteid, millega saab elektroonikaromu ja ohtlikke jäätmeid nii koguda kui ka vedada linnades olevatesse käitlusettevõtetesse.

Hetkel toimub kaks katseprojekti, kus põletatavad jäätmed veetakse linnade jäätmepõletustehastesse.

Gröönimaa valitsus on koostanud riikliku jäätmekäitluskava ja see tegevus on selle osa.”