Tervis on inimarengu võti ning keskkonda peetakse üha rohkem inimtervise seisukohalt määravaks teguriks. Tervishoid on viimastel aastakümnetel kõikjal maailmas oluliselt paranenud, samuti on kasvanud keskmine oodatav eluiga. Siiski on haiguskoormus elanikkonna sees ebaühtlaselt jaotunud, varieerudes näiteks soo ning ühiskondliku ja majandusliku seisundi alusel.

Järgmise 50 aasta jooksul on tervise globaalsetel suundumustel jätkuvalt otsene ja kaudne mõju poliitika kujundajatele, ajendades eelkõige investeerima selleks, et olla valmis esilekerkivateks haigusteks ja pandeemiateks.

Miks on üleilmsed tervisetrendid sinu jaoks olulised?

Tervisemõju võib olla vahetu. Uute, esilekerkivate ja taasilmunud haiguste, õnnetusjuhtumite ja uute pandeemiatega kokkupuutumise oht suureneb koos üleilmastumise (näiteks reisimise ja kaubavahetuse), rahvastiku dünaamika (rände ja vananemise) ning vaesusega.

Resistentsuse suurenemine antibiootikumide ja teiste ravimite suhtes ning paljude troopiliste haiguste tähelepanuta jätmine tekitavad muret nii arenenud kui ka arenguriikides.

Tehnoloogial võib olla oluline roll tervise parandamisel. See võib lihtsustada ka tervisetrendide ruumilist jälgimist, võimaldades kaardistada ja analüüsida haiguste varem tähelepanuta jäetud geograafilisi mustreid.

Joonis 2. Tervis: malaaria aastal 2050

Plasmodium falciparum on parasiit, mis põhjustab inimestel malaariat. Seda kannavad edasi sääsed. Muutuva kliima ja maakasutuse tõttu võivad sääsed levida uutesse piirkondadesse, viies sinna kaasa ka malaaria. Samas võivad sääsed aga senistes levikupiirkondades välja surra. Need tekkimise ja kadumise piirkonnad on umbes võrdsed ning ka sealne elanike arv on üsna sarnane (umbes 400 000 kummaski piirkonnas).