Article

Tunnistaja: poiss nimega Chance

Muutke keelt

See veebileht kuvatakse piiratud funktsionaalsusega kui javascript on välja lülitatud. Palun veenduge, et JavaScript on brauseris lubatud.

Article Avaldatud 2011-07-13 Viimati muudetud 2023-03-21

Photo: © Mark Craemer

Topics: Elurikkus. Ökosüsteemid

Bisie on piirkonna suurim kaevandus. Ligi 90 kilomeetri raadiuses selle ümber laiub sügav mets ning kaevandus ise ulatub 100 meetri sügavusele maa alla. Kaevanduskäigud pole tihti muud kui vaid augud maa sees. Igas käigus töötab kümneid mehi ja poisse ning tingimused seal on tapvad.

„Mu nimi on Chance, olen 16-aastane. Ma töötasin Bisie kaevanduses kolm aastat. Ma kuulsin, et mu elukoha läheduses avati kaevandus. Tahtsin tööd teha ja raha teenida, et endale maja ehitada. Kaevandusse ja sealt üles ronimine võtab nii kaua aega, et mõnikord jäin ma terveks nädalaks kaevandusse, enne kui välja tulin. Iga kuu saab käikude varingutes inimesi surma.”

Chance, 16

Viis aastat tagasi laius selles paigas džungel. Tänaseks on siin mineraalide kaevandamise ja transportimisega rakkes 20 000 inimest. Nad on tulnud kohale kaugelt, unistades raha teenimisest. Siinsed elamiskulud on aga relvastatud rühmituste nõutavate ebaseaduslike maksude tõttu nii kõrged, et enamikul inimestest ei õnnestu enam minema pääseda. Selliseid kaevandusi on Ida-Kongos sadu. Ainuüksi Bisies kaevandatakse mineraale hinnanguliselt 70 miljoni dollari väärtuses aastas.

Pärast maa peale toomist viiakse mineraalid linnadesse, nagu Ndjingala, Osakari ja Mubi. Kandjad läbivad kahe päeva jooksul 90 kilomeetrit, igaühe turjal kuni 50-kilogrammine koorem. Iga päev väljub metsast 600 kandjat kokku 30 tonni mineraalidega.

Bisiest pärit kassiteriidi ostavad ära vahendajad, kes on seotud eksportijate ja rahvusvaheliste kauplejatega, kes omakorda müüvad maagi turuhinna alusel valukodadele. Valukodades tina rafineeritakse ja müüakse kas otse või rahvusvahelise metallibörsi vahendusel joodisetootjatele. Lõpuks müüakse tinajoodis tootjatele, kes kasutavad seda elektrooniliste seadmete tootmises.

„Kui ma esimest korda auku roomasin, ei pidanud ma seal kuigi kaua vastu. Ma ei olnud kuumusega harjunud ega suutnud seal olla kauem kui kaks tundi järjest. Pidin ikka ja jälle alla kaevandusse ronima, kõvasti töötama ja jälle üles ronima. Ma ei suutnud suurele kuumusele vastu panna. Jooksin ühtede tapatalgute ajal Bisiest minema. Ma ei suutnud oma unistust teoks teha, niisiis tulin tagasi koju, et kool ära lõpetada.”

Maailma Looduse Fond (WWF) nimetab Kongo Demokraatlikku Vabariiki üheks olulisemaks bioloogilise mitmekesisuse keskuseks maailmas. Fondi sõnul on tähtis säilitada Kongo metsad, sealsed liigid ning soometsadesse seotud süsinik, parandades samal ajal kongolaste elujärge.

Tegemist on globaalse ülesandega. Aastatuhande arengueesmärkide 2005. aasta aruandes ütleb ÜRO: „Hoolimata üleilmastumise paljudest headest külgedest, elatub peaaegu pool maailma 2,8 miljardist töötajast siiski vähem kui kahest dollarist päevas. Üle 500 miljoni neist elatub isegi poole vähemast.” Edasi nenditakse aruandes: „Vaesuse vähendamiseks on vaja rohkem töökohti ja tulemuslikumat tööhõivet.”

Signaalide käesoleva jao tekst põhineb osaliselt Frank Piasecki Poulseni dokumentaalfilmil „Veri mobiilis” (Blood in the Mobil). Kongo fotode autoriõigus kuulub Mark Craemerile.