Elame omavahel seotud maailmas

Viie aasta eest oli Bisie džungel. Nüüd on sellest Walikale territooriumil Ida- Kongos paiknevast alast saanud tihedalt asustatud piirkond ning seda „tänu“ paljude tänapäeva elektroonikatoodete koostises kasutatava kassiteriidi, tina derivaadi avastamisele. Kassiteriiti on ka sinu mobiiltelefonis, sülearvutis, digitaalkaameras ja mängukonsoolis.

Kassiteriit on väga hinnaline ja nõudlus selle järele on suur. Nõudlus olmeelektroonika järele on kaasa toonud tinamaagi hinnatõusu. Ajalehe Financial Times andmetel on kassiteriidi tonnihind Londoni metallibörsil tõusnud 5 000 dollarilt 2003. aastal rohkem kui 26 000 dollarini 2010. aasta lõpus.

Praegu valitseb suur nõudlus Kongo metsades ja džunglites peituvate erinevate loodusvarade järele. Sellest hoolimata on Kongo endiselt väga vaene riik. Viimase 15 aasta jooksul on Ida-Kongos üle 5 miljoni inimese saanud surma relvastatud rühmituste vahelises sõjas. Arvatakse, et vägistatud on vähemalt 300 000 naist.

See pole Kongo ajaloos esimene kord. Kui Belgia kuningas Leopold II rohkem kui sada aastat tagasi tegi Kongo oma koloniaalvalduseks, sai temast tänu kohaliku kautšuki müümisele üks maailma rikkamaid mehi. Toonasel industrialiseerimise ajastul vajas tormiliselt arenev autotööstus kautšukit.

Pikaajaline nõudlus maavarade järele seoses inimeste toidu, riiete, eluaseme, transpordi ja meelelahutuse vajadusega aina suureneb, samas kui mõningate maavarade varud on kahanenud kriitilise piirini.

Looduslikud süsteemid peavad rahuldama ka meie uusi vajadusi, näiteks taimepõhiste kemikaalide või biomassi järele, mis peab asendama fossiilseid kütuseid. Tervikuna võib kasvav nõudlus vähenevate loodusvarade tingimustes ohustada tõsiselt Euroopa arengut.

„Maailmakodanikena oleme kõik seotud Kongos toimuva vägivallaga. Konflikti õhutavate mineraalide jätkuv kaevandamine ühendab meid kõiki.”

Margot Wallström, ÜRO peasekretäri eriesindaja konflikti ajal tekkinud seksuaalse vägivalla küsimustes.

Euroopa ja uus jõudude tasakaal

21. sajandil näeme üha enam, et peamised üleilmsed muutused jäävad väljapoole Euroopa mõju- ja kontrollipiirkonda. See mõjutab ka meie ligipääsu loodusvaradele.

Näeme üleüldist ebakindlust seoses selliste elutähtsate loodusressursside varude ja kättesaadavusega nagu toit, vesi ja kütus. Hiina, India, Brasiilia ja teiste riikide nõudlus loodusvarade järele võib lähematel aastakümnetel jõuda järele Euroopale, mis veelgi suurendab survet keskkonnale.

Mõningad arenevad riigid on majandustegevuses jõudmas Euroopaga samale tasemele: nende rahvastik, tarbimise tase ja tootmisvõimsus võivad meid kiiresti varju jätta. Nende riikide õigustatud soov majanduslikult ja sotsiaalselt areneda toob kaasa globaalsete toorainevarude suurenenud kasutamise. Ligipääsu kindlustamisel erinevatest riikidest ja piirkondadest pärit toorainele on eriti meisterlik olnud Hiina.

Maailma rahvaarv suureneb, tehnoloogia areneb ja valitsusväliste eraõiguslike tegutsejate, näiteks hargmaiste ettevõtjate võim kasvab. Nõrkade rahvusvaheliste haldusmehhanismide tõttu ähvardavad need jõud loodusvaradele juurdepääsu kindlustamisel üleüldist põhimõtet „kõigile tasuta”.

Üleilmastumine: inimarengu raamistik

Üleilmastumise olemus pakub võimalusi ja struktuure ka teistsuguse tulemuse saavutamiseks. Loodud on alus meile kõigile oluliste küsimuste tõhusaks ja õiglaseks ülemaailmseks haldamiseks.

ÜRO aastatuhande arengueesmärgid on üks näide võrdsele ja säästvale inimarengule pühendatud üldsuundumuste protsessist.

Rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel on viimasel aastal saavutatud edu. 2010. aasta detsembri Cancúni kokkuleppes on esmakordselt ÜRO dokumendis tunnistatud, et globaalne soojenemine tuleb hoida alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega.

Kokkuleppes on kinnitatud, et arenenud riigid – kelle tööstustegevus ja mõju on kutsunud esile inimtekkelise kliimamuutuse – koguvad 2020. aastaks igal aastal 100 miljardit, et rahastada kliimamuutusega tegelemist arenguriikides. Kokkuleppes on sätestatud ka rohelise kliimafondi loomine, mille kaudu toimub suurem osa rahastamisest.

Sellised uuendused nagu REDD+ (ingl Reducing Emissions from Deforestation and Forest Degradation) võimaldavad vähendada raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevaid heitkoguseid arengumaades. Ükski neist tegevustest ei oleks võimalik ilma ülemaailmsete haldusstruktuuride või koostööpüüdlusteta.

Euroopa Liit püüab koostöös reageerida ühistele probleemidele ja eesmärkidele. ELi 2020. aasta nägemuses on sätestatud majanduskasvu strateegia, mis tugineb arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majandusele.

Valitsusväliste osalejate suurenev roll

Selle tagamisel, et majanduskasv ei hävitaks looduslikke süsteeme, millel ta rajaneb, on oluline roll globaalsel poliitikal. Teisalt on globaliseerumise üks tunnuseid valitsusväliste osalejate suurenev tähtsus.

Hargmaistel ettevõtjatel, nagu mobiilside- ja infotehnoloogiaettevõtted, on samuti oluline osa säästva arengu saavutamisel. Ettevõtja, kes esimesena annab oma toodetele kinnituse, et neis ei kasutata konflikte tekitavaid mineraale, avaldab positiivset mõju paljudele inimestele ja saavutab tohutu turunduspotentsiaali.

Peame eeskujuks võtma juhtivate ettevõtjate innovatiivse teadus- ja arendustegevuse ning rakendama selle meie ees seisvate probleemide lahendamisse. Me peame jätkuva ja säästva arengu saavutamiseks ühendama kogu meie käsutuses oleva probleemide lahendamise võimekuse.

Me ühendame jõud ka kodanikena, nii individuaalselt kui ka valitsusväliste organisatsioonide kaudu. Mõned meist avaldavad meelt tänavatel. Mõned kasutavad oma aega ja energiat selleks, et mõtestada enda jaoks ümber toitumine või kogukondlik tegevus. Paljud muudavad oma tarbimiseelistusi, et vähendada keskkonnamõju ja tagada õiglane tulu arengumaade tootjatele. Üks on kindel: globaliseerumine mõjutab meid kõiki ning me hakkame tasapisi mõistma, et me ei ole jõuetud, vaid suudame asju muuta.

Arenda, loo, tööta ja hari ennast

Peame kogu aeg arendama, looma, töötama ja ennast harima ning olema targad kasutades meie loodusvarasid. Näiteks esimene, väga oluline aastatuhande arengueesmärk on kindlustada selle looduskeskkonna säilimine, millest kõige vaesemad inimesed oma igapäevaelus sõltuvad.

See tähendab loodusvarade sellist haldamist, mis võimaldab kohalikel kogukondadel ellu jääda, seejärel kasu saada ja edasi areneda. See on üks peamisi ülesandeid, mis meil üleilmselt ees seisab, nagu võime lugeda järgmisest loost loodusvarade ja India metsaelanike kohta.

See on ülesanne, milles eurooplastel on täita suur osa. Globaalsete loodusvarade säästev haldamine saab olema võrdse majandusliku õitsengu, suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse ja tervema keskkonna saavutamise võti.

• Lugege ÜRO hiljutist aruannet „Pathways to a Green Economy” („Tee rohelise majanduse suunas”): www.unep.org/greeneconomy