Artiklid

Panused on suuremad kui kunagi varem. Meie planeet soojeneb ja liigid kaovad ähvardava kiirusega. Kaks ülemaailmset konverentsi on viimase kahe kuu jooksul toonud kogu maailma inimesed kokku ühise teema juurde – kliima ja bioloogiline mitmekesisus. Mõlemad on sama probleemi sümptomid: meie tootmine ja tarbimine ei ole kestlikud. Kuigi läbirääkimised on keerukad, on need konverentsid ülemaailmse teadlikkuse, konsensuse ja kiire tegutsemise jaoks üliolulised.

Lugege edasi

Kes on energiat tootvad tarbijad ja mis on nende roll taastuvenergia kasutamise edendamisel kogu Euroopas? Kohtusime EEA energia- ja keskkonnaeksperdi Javier Esparragoga, et rääkida sellest, kuidas saavad kodanikud, asutused ja ettevõtted aidata lahendada praegust energiakriisi, hakates tootvateks tarbijateks, kes toodavad ja tarbivad taastuvenergiat. EEA avaldas kuu alguses aruande, milles antakse ülevaade taastuvenergiat tootvate tarbijate rollist ning sellest parema ja odavama tehnoloogia tekke järel üha enam levivast tavast ja seda edendavast poliitikast.

Lugege edasi

2021. aastat iseloomustas COVID-19 ja kliimamuutuste mõju. Energiahindade tõusu ja tervishoiuprobleemide ajal nõuab Euroopa taastumine 2022. aastal raskeid otsuseid. Viivitused või tagasihoidlikkus toovad pikemas perspektiivis tõenäoliselt suuremaid sotsiaalseid ja majanduskulusid. Sotsiaalse ebavõrdsuse käsitlemine praeguses üleminekus kestlikkusele on meie kõigi parema tuleviku võti.

Lugege edasi

Lisaks usaldusväärse teabe pakkumisele keskkonna ja kliima kohta teeb Euroopa Keskkonnaamet (EEA) tööd ka selleks, et parandada organisatsioonina oma keskkonnategevuse tulemuslikkust. Tegime intervjuu Melanie Sporeriga, kes koordineerib EEAs seda tegevust, kasutades keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi.

Lugege edasi

Euroopa riigid võtavad äärmuslikke meetmeid, et piirata Covid-19 mõju eurooplaste tervisele ja majandusele. Sellistel kriisidel on vahetu ja raske mõju kogu elanikkonnale ja majandusele. Kuna koroonaviiruse kriis võib mõjutada peamisi majandussektoreid, peaks see eeldatavasti vähendama ka majandustegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. Samas ei ole suured ja äkilised vapustused, millega kaasnevad ühiskonnale väga suured kulud, kahtlemata viis, kuidas Euroopa Liit kavatseb muuta oma majandust ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Selle asemel kutsutakse Euroopa rohelises kokkuleppes ja kavandatavas Euroopa kliimaseaduses üles heitkoguseid järk-järgult ja pöördumatult vähendama, tagades õiglase ülemineku ja toetades mõjutatud osalisi.

Lugege edasi

Euroopa Komisjoni ametisseastuv president Ursula von der Leyen määras järgmiseks viieks aastaks kindlaks oma meeskonna poliitilised prioriteedid. Tema tegevuskavas on kesksel kohal Euroopa roheline kokkulepe, milles rõhutatakse sihiteadlikuma tegevuse vajadust seoses kliima ja bioloogilise mitmekesisuse kriisiga. Euroopa poliitika on pikka aega keskendunud keskkonnaolude halvenemise ja kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamisele, seistes silmitsi nii edusammude kui ka ebaõnnestumistega. Kuna avalikkus nõuab tõhusamate meetmete võtmist, annab uus poliitikatsükkel koos uue Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga võimaluse edendada ja kiirendada Euroopas üleminekut keskkonnasäästlikule ja õiglasele poliitikale.

Lugege edasi

Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärgid on maailma kõige ambitsioonikamate seas ning hõlmavad väga erinevaid poliitikaid alates õhukvaliteedi, jäätmete ja veekvaliteedi valdkonnast kuni energeetika ja transpordini. Euroopa Keskkonnaamet aitab liikmesriikide esitatud andmete põhjal jälgida arengut ja tuvastada valdkonnad, kus on vaja tegevust tõhustada. Euroopa Keskkonnaamet (EEA) asutati 25 aastat tagasi ja ta on pidevalt arendanud oma tegevust andmete ja teadmiste osas, et toetada Euroopa poliitikakujundamist.

Lugege edasi

Kas elektrisõidukid on meie kliimale ja õhukvaliteedile paremad kui bensiini- või diiselautod? Me kohtusime Andreas Unterstalleri, Euroopa Keskkonnaameti (EEA) transpordi ja keskkonna eksperdiga, et arutada uue EEA aruande teema – elektriautode – plusse ja miinuseid.

Lugege edasi

Kliimamuutus on kaasaja tähtsaimaid probleeme. Selle mõju on tunda kogu maailmas ning see mõjutab inimesi, loodust ning majandust. Kliimamuutuste leevendamiseks tuleb oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet maailmas. Et sellest üldeesmärgist saaks tuletada konkreetseid meetmeid, on vaja mõista kogu keerukat süsteemi ja seoseid eri allikatest pärit heitmete ning riiklike ja piirkondlike mõjude, globaalse juhtimise ja potentsiaalsete kaasnevate eeliste vahel. Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on täiustada pidevalt teadmisi, mida on vaja tõhusate meetmete väljatöötamiseks kohapeal.

Lugege edasi

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas hiljuti oma transpordi ja keskkonna aruandlusmehhanismi (TERM) aastaaruande, mis tänavu keskendub lennundusele ja laevandusele. Mõlemad sektorid kasvavad kiiresti, mis mõjutab ka keskkonda, eriti heidet. Palusime EEA õhusaasteeksperdil Anke Lükewillel selgitada tänavuse aruande põhipunkte.

Lugege edasi

Euroopa Liit on püstitanud mitu kliima- ja energiaeesmärki, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, parandada energiatõhusust ja toetada taastuvate energiaallikate kasutamist. Kuidas jälgib EEA Euroopa Liidu liikmesriikide tegevust nende eesmärkide saavutamisel? Palusime EEA kliimamuutuse leevendamise ja energiaeksperdil Melanie Sporeril selgitada ameti rolli. Ühtlasi rääkis ta, kuidas kirjeldati viimases suundumuste ja prognooside aruandes aasta jooksul tehtut.

Lugege edasi

Tänu õigusaktidele, tehnikale ja väga saastavatest fossiilkütustest loobumisele paljudes riikides on Euroopa õhukvaliteet viimastel aastakümnetel paranenud. Samas kahjustab õhusaaste ikka veel paljusid inimesi, eriti linnades. Õhusaaste probleem on keerukas ja selle lahendamine nõuab koordineeritud tegevust mitmel tasandil. Inimeste kaasamiseks tuleb pakkuda õigeaegset ja kergesti kättesaadavat teavet. Üks vahendeist on meie hiljutine õhukvaliteedi indeks. Õhukvaliteedi paranemine toetab peale tervise ka kliima püsimist.

Lugege edasi

Meie kliima on muutuste keerises. Kliimamuutuste aeglustamiseks peame vähendama kasvuhoonegaaside heidet ja samal ajal võtma meetmeid, et tulla toime kliimamuutuste praeguse ja tulevase mõjuga. Mõlemad tegevussuunad nõuavad ennenägematut investeeringute ümbersuunamist. Sellele tõdemusele jõuti Pariisi ja ka hiljutisel Marrakechi kliimakonverentsil. Finantssektor saab olulisel määral toetada Euroopa üleminekut vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks.

Lugege edasi

Eelmise aasta detsembris seadis maailm endale Pariisis julge eesmärgi: hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tublisti alla 2 kraadi, eelistatavalt alla 1,5 kraadi üle tööstusrevolutsiooni eelse taseme. Käesoleva kuu alguses toimunud G20 tippkohtumisel teatasid Hiina ja Ameerika Ühendriigid, et võtavad ametliku kohustuse ühineda Pariisi kokkuleppega. See on rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja ülemaailmse soojenemise piiramisel suur samm edasi. Samas ei ole kokkuleppe osalisriikide praegused vähendamiskohustused selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks piisavad.

Lugege edasi

Nüüdisaegne ühiskond sõltub kaupade ja inimeste transpordist, kuid praegused transpordisüsteemid kahjustavad inimtervist ja keskkonda. Rääkisime peagi ilmuva elektrisõidukite aruande projektijuhi Magdalena Jóźwickaga, mis eelised ja probleemid on elektri kasutamisel tavapäraste sõidukikütuste alternatiivina.

Lugege edasi

Euroopa metsad osutavad meile olulisi teenuseid: puhas õhk, puhas vesi, looduslik süsinikdioksiidi hoidla, puit, toit ja muud saadused. Metsad on elupaigad paljudele liikidele. Rääkisime Euroopa metsade probleemidest Euroopa Keskkonnaameti metsa- ja keskkonnaeksperdi Annemarie Bastrup-Birkiga.

Lugege edasi

Lugege edasi

Igal talvel avanevad Kopenhaageni kuulsa Tivoli, kesklinnas asuva vana lõbustuspargi väravad, et ametlikult tähistada varase jõuluhooaja algust. Selle aasta detsembris on Tivolist eredamalt valgustatud kõige tähtsam kliimamuutuse konverents, COP 15, mille raames kogunevad Taani pealinna tuhanded diplomaadid, poliitikud, äritegelased, keskkonnaspetsialistid ja kliimaeksperdid üle kogu maailma.

Lugege edasi

Bioenergia ei ole uus. Inimesed on tuhandeid aastaid puud põletanud. Tööstusrevolutsioon 1800ndate aastate keskpaigas tõi esiplaanile niinimetatud fossiilkütused, peamiselt söe ja nafta. Fossiilkütuseid on aga üha keerulisem leida ja ekstraheerida, nad on üha kallimad ja seotud ägedate poliitiliste vaidlustega.

Lugege edasi