Keskkond ja tervis

See veebileht kuvatakse piiratud funktsionaalsusega kui javascript on välja lülitatud. Palun veenduge, et JavaScript on brauseris lubatud.

Lehekülg Viimati muudetud 2016-09-08

Topics: Keskkond ja tervis

This page was archived on 2016-09-08 with reason: Content is outdated

Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on hinnata raske. Sel põhjusel on eriti kasulik rakendada ettevaatuspõhimõtet. Enim tuntud tervist kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, vee halva kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaaroludega. Hoopis vähem teatakse ohtlike kemikaalide mõjust tervisele. Uus, teravnev keskkonna- ja terviseprobleem on müra. Kliimamuutused, stratosfääriosooni lagunemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti kahjustada inimtervist.

Keskkond ja tervis

Menu

Euroopas puudutavad kõige suuremad keskkonnaga seotud terviseprobleemid sise- ja välisõhu saastatust, vee halba kvaliteeti, viletsaid sanitaarolusid ja ohtlikke kemikaale. Terviseprobleemid, mida nendega seostatakse, on hingamisteede- ja südameveresoonkonna haigused, vähk, astma ja allergiad ning samuti viljakushäired ja närvisüsteemi arenguhäired.

Peamised õhusaaste ohud inimeste tervisele on tahked osakesed ja troposfääriosoon. Euroopa Liidu programmi „Puhas õhk Euroopale“ (CAFE) hinnangul sureb aastas kokkupuute tõttu tahkete osakestega (PM_2,5) enneaegselt kokku 348 000 inimest. Kokkupuute praeguse taseme juures väheneb keskmine eluiga ligikaudu ühe aasta võrra.

Euroopa Liidu müraga kokkupuudet käsitlevas rohelises raamatus on öeldud, et ligikaudu 20% Euroopa Liidu elanikkonnast puutub kokku müraga tasemel, mis on terviseekspertide arvates lubamatult kõrge, st, mis võib põhjustada ärrituvust ning une- ja tervisehäireid.

Transport, eriti linnapiirkondades, on üks peamisi õhu- ja mürasaaste tekitajaid.

Hoopis vähem teatakse kemikaalide mõjust tervisele. Üha rohkem probleeme tekitab pikaaegne või eluaegne kokkupuude, eriti varases lapsepõlves või raseduse ajal, kemikaalide väikese kontsentratsiooniga segudega.

Püsivad, pikaajalise mõjuga kemikaalid nagu polüklorobifenüülid (PCB) ja klorofluorosüsivesinikud (CFC) ning püsitarindites, näiteks ehitusmaterjalides kasutatavad kemikaalid võivad olla ohtlikud ka veel siis, kui nende tootmine on lõpetatud.

Paljud teadaolevalt inimtervist kahjustavad saasteained on võetud vähehaaval reguleeriva kontrolli alla. Siiski kerkib esile probleeme, mille keskkonnahoidlikke lahendusviise ja mõju inimtervisele mõistetakse veel halvasti. Näited on elektromagnetväli, farmaatsiatooted keskkonnas ja teatud nakkushaigused (mille levikut võivad mõjutada kliimamuutused). Tuleks arendada varase hoiatamise süsteeme, et lühendada potentsiaalse ohu ning poliitilise meetme või sekkumise vahele jäävat ajavahemikku.

Inimtervist on alati ohustanud loodusohud, nagu tormid, üleujutused, tulekahjud, maalihked ja põuad. Nende tagajärgi süvendavad valmisoleku puudumine ja inimtegevused (näiteks metsaraie), kliimamuutused ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine.