Poliitikakontekst

Üleeuroopaline keskkond

2004. aastal toimunud neljandal keskkonna- ja terviseministrite konverentsil võttis Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) vastu laste keskkonna ja tervishoiu tegevuskava Euroopa jaoks (CEHAPE). Samuti kinnitas WHO taas, et on vajadus näitajatepõhise keskkonna ja tervishoiu teabesüsteemi järele, ning esitas soovitused selle kohta, kuidas rahvatervis reageerib äärmuslikele ilmastikunähtusele, samuti kliimamuutuste mõju kohta tervisele.

Aastal 2007 hindas WHO valitsustevaheline vahekokkuvõte neljanda ministrite konverentsil võetud kohustuse täitmisel tehtud edusamme. Esitleti esimesi keskkonna- ja terviseteabesüsteemi (EHIS) väljundeid, mis said Euroopa laste tervise ja keskkonna praeguse seisundi hindamise aluseks.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) piirkonna riikides tähistas 1992. aasta piiriüleste jõgede ja rahvusvaheliste järvede kaitse ning kasutamise konventsiooni juurde kuuluva vee ja tervise protokolli vastuvõtmine edasiminekut veega seotud keskkonna- ja terviseprobleemide käsitlemises terviklikul viisil.

Euroopa Liit

Tervis on üks Euroopa Liidu säästva arengu strateegia prioriteete. Keskkonna kvaliteeti ja selle seost inimeste tervisega on rõhutatud Euroopa Liidu 6^. keskkonnaalases tegevusprogrammis.

Euroopa Liidu lähenemisviis inimeste tervist ohustavate keskkonnategurite piiramisele põhineb neljal õigusaktil:

• vee raamdirektiiv
• määrus kemikaalide registreerimise, hindamise, lubamise ja piiramise kohta (REACH)
• välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise direktiivi kavand
• pestitsiidide raamdirektiivi kavand.

Euroopa keskkonna- ja tervishoiustrateegias (2003) ning Euroopa keskkonna ja tervishoiu tegevuskavas 2004–2010 (2004) on neli prioriteetset haigust:

• laste vähk
• astma ja allergia
• närvisüsteemi arenguhäired
• sisesekretsioonisüsteemi häired.

Eriti olulised keskkonna- ja terviseküsimuste jaoks on Euroopa poliitikate lõimimise meetmed.

Lisateave: Euroopa Komisjoni Euroopa keskkonna ja tervise koduleht