Tehke midagi meie planeedi heaks, trükkige käesolev leht välja ainult siis, kui väga vaja. Isegi väike heategu mängib suurt rolli kui seda teevad miljonid inimesed!
Meie ühine strateegia näitab, millises suunas liikuda. Sellega võetakse kasutusele uus koostöö tegemise ja teadmiste loomise viis, mis on kiirem, reageerimisvõimelisem, proaktiivsem ja toimivam ning vastab seega meie ees seisvatele raskustele ja meie teadmistevajadusele järgmisel kümnendil.
Plastireostus ja plastijäätmed on teadaolevalt suur keskkonnaprobleem. Viimastel aastatel on turule jõudnud uued plasttooted, mis on väidetavalt keskkonnasõbralikumad. Hiljuti avaldatud Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ülevaates hinnatakse nende toodete keskkonnasõbralikkust. Lisateabe saamiseks vestlesime Almut Reicheliga, ressursside säästva kasutamise ja jäätmete eksperdiga EEAs.
COVID-19 pandeemia on selgelt näidanud, kui kaitsetud on meie ühiskond ja majandus suurte šokkide ees. Võib eeldada, et keskkonnaseisundi halvenemise ja kliimamuutuste tagajärjel muutuvad sellised šokid järjest sagedamaks ja tõsisemaks. Ebakindlas ja probleemiderohkes olukorras on meie ainus toimiv valik tagada, et kõik otsused, mida sel kriitilisel perioodil teeme, viiksid meid lähemale meie ühiskondlikele ja kestlikkuse eesmärkidele.
Euroopa Keskkonnaamet (EEA) avaldas hiljuti aruande muutuste tõukejõudude kohta, mis mõjutavad Euroopa keskkonna ja kestlikkuse väljavaateid. Vestlesime aruande projektijuhi Lorenzo Beniniga, kes töötab EEAs süsteemide hindamise ja kestlikkuse eksperdina.
Kuidas saame pärast koroonaviiruse kriisi ehitada kestlikuma ja vastupidavama maailma? Praegusel kriitilisel ajal, kui tehakse meie tulevikku kujundavaid äärmiselt tähtsaid otsuseid normaalse olukorra taastamiseks, koondab Euroopa Keskkonnaamet koroona- ja keskkonnateadmisi ning toetab teadlikku arutelu.
Mürasaaste on kogu Euroopas suurenev probleem, mille tervisemõjust ei pruugi paljud inimesed olla teadlikud. Arutasime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) keskkonnamüra eksperdi Eulalia Perisega käesoleva kuu alguses avaldatud EEA aruande „Keskkonnamüra Euroopas – 2020“ põhijäreldusi.
Euroopa riigid võtavad äärmuslikke meetmeid, et piirata Covid-19 mõju eurooplaste tervisele ja majandusele. Sellistel kriisidel on vahetu ja raske mõju kogu elanikkonnale ja majandusele. Kuna koroonaviiruse kriis võib mõjutada peamisi majandussektoreid, peaks see eeldatavasti vähendama ka majandustegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. Samas ei ole suured ja äkilised vapustused, millega kaasnevad ühiskonnale väga suured kulud, kahtlemata viis, kuidas Euroopa Liit kavatseb muuta oma majandust ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Selle asemel kutsutakse Euroopa rohelises kokkuleppes ja kavandatavas Euroopa kliimaseaduses üles heitkoguseid järk-järgult ja pöördumatult vähendama, tagades õiglase ülemineku ja toetades mõjutatud osalisi.
Kuu alguses avaldas Euroopa Keskkonnaamet (EEA) aruande „Euroopa keskkond – seisund ja väljavaated 2020. aastal“ (SOER 2020). Aruandes järeldatakse, et Euroopa ei saavuta 2030. aasta eesmärke järgmise 10 aasta jooksul ilma kiiresti meetmeid võtmata, millega lahendada bioloogilise mitmekesisuse kiire vähenemise, kliimamuutuste üha suurema mõju ja loodusvarade liigkasutamise probleeme. Samuti pakub aruanne olulisi lahendusi, mis võivad aidata Euroopal eesmärke siiski saavutada. Rääkisime EEA Euroopa keskkonnaseisundi aruande koordineerimise ja hindamise eksperdi Tobias Lungiga 2020. aasta aruande rollist.
2019. aasta jääb ajalukku Euroopa kliima- ja keskkonnategevuse pöördepunktina. Miljonid inimesed Euroopas ja kogu maailmas on osalenud meeleavaldustel ja nõudnud poliitikakujundajailt tegutsemist. Tõenduspõhistes teaduslikes hinnangutes, näiteks Euroopa Keskkonnaameti (EEA) 2020. aasta keskkonnaseisundi aruandes (SOER 2020), rõhutatakse tulevikuprobleemide raskust ja kohese tegutsemise vajadust. Need üleskutsed on nüüd muutumas poliitikateks. Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa roheline kokkulepe on paljutõotav algus algavale kriitilise tähtsusega aastakümnele.
Euroopa Komisjoni ametisseastuv president Ursula von der Leyen määras järgmiseks viieks aastaks kindlaks oma meeskonna poliitilised prioriteedid. Tema tegevuskavas on kesksel kohal Euroopa roheline kokkulepe, milles rõhutatakse sihiteadlikuma tegevuse vajadust seoses kliima ja bioloogilise mitmekesisuse kriisiga. Euroopa poliitika on pikka aega keskendunud keskkonnaolude halvenemise ja kliimamuutustega kaasnevate probleemide lahendamisele, seistes silmitsi nii edusammude kui ka ebaõnnestumistega. Kuna avalikkus nõuab tõhusamate meetmete võtmist, annab uus poliitikatsükkel koos uue Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga võimaluse edendada ja kiirendada Euroopas üleminekut keskkonnasäästlikule ja õiglasele poliitikale.
Eelmise suve kuumalained ja äärmuslikud ilmastikunähtused põhjustasid Euroopas uusi kliimarekordeid, rõhutades taas kliimamuutustega kohanemise tähtsust. Kohtusime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kliimamuutuste mõju ja kliimamuutustega kohanemise eksperdi Blaz Kurnikiga, et arutada kuu alguses avaldatud EEA uut aruannet kliimamuutuste mõju kohta Euroopa põllumajandusele.
Milline on Euroopa keskkond 25 aasta pärast? Kas meil õnnestub saavutada ühine nägemus „hea elu maakera võimaluste piires“? Kas suudame piirata globaalset soojenemist ja ehitada kliimamuutustele vastupanuvõimelisi linnu, mida ümbritseb tervistav loodus? Nagu näitasid hiljutised Euroopa Parlamendi valimised, on eurooplased üha enam mures. Ka Euroopa järgmine põlvkond kutsub üles viivitamata tegutsema, ent kuidas mõjutab nende kestliku tuleviku nõue Euroopa keskkonna- ja sotsiaal-majanduspoliitikat? Oma 25. aastapäeval arutame, kuidas on Euroopa keskkonnateadmised ja poliitika viimase 25 aasta jooksul arenenud ja kuidas saab EEA koos oma võrgustikega toetada kestlikkuse saavutamist järgmise 25 aasta jooksul.
Plastijäätmed on jätkuvalt väga suur ja üha kasvav probleem. Mida teeb Euroopa Liit selle probleemi lahendamiseks? Euroopa Keskkonnaameti (EEA) jäätmetekke vältimise ekspert Ioannis Bakas annab lühiülevaate varem sel kuul avaldatud EEA aruandest plastijäätmete tekke vältimise kohta Euroopas.
On vaja sihipäraseid meetmeid, et kaitsta paremini Euroopa kõige haavatavamat elanikkonda – sealhulgas vaeseid, eakaid ja lapsi – keskkonnaohtude, näiteks õhu- ja mürasaaste ning äärmuslike temperatuuride eest. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kliimamuutustega kohanemise ekspert Aleksandra Kazmierczak selgitab põhijäreldusi, mis tehti EEA uues aruandes, kus hinnati sotsiaalse ja demograafilise ebavõrdsuse ning õhusaaste, müra ja äärmuslike temperatuuridega kokkupuutumise seoseid.
Meie planeet seisab silmitsi ennenägematute keskkonna- ja kliimaprobleemidega, mis üheskoos ohustavad kõigi heaolu. Siiski ei ole veel hilja võtta otsustavaid meetmeid. See ülesanne võib tunduda hirmutav, kuid veel on meil võimalus tagasi pöörata teatud negatiivsed suundumused, kohaneda kahju minimeerimiseks, taastada üliolulisi ökosüsteeme ja kaitsta paremini seda, mis on veel alles. Pikaajalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks tuleb lähtuda lähenemisviisist, et keskkond, kliima, majandus ja ühiskond on terviku lahutamatud osad.
Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärgid on maailma kõige ambitsioonikamate seas ning hõlmavad väga erinevaid poliitikaid alates õhukvaliteedi, jäätmete ja veekvaliteedi valdkonnast kuni energeetika ja transpordini. Euroopa Keskkonnaamet aitab liikmesriikide esitatud andmete põhjal jälgida arengut ja tuvastada valdkonnad, kus on vaja tegevust tõhustada. Euroopa Keskkonnaamet (EEA) asutati 25 aastat tagasi ja ta on pidevalt arendanud oma tegevust andmete ja teadmiste osas, et toetada Euroopa poliitikakujundamist.
Kas elektrisõidukid on meie kliimale ja õhukvaliteedile paremad kui bensiini- või diiselautod? Me kohtusime Andreas Unterstalleri, Euroopa Keskkonnaameti (EEA) transpordi ja keskkonna eksperdiga, et arutada uue EEA aruande teema – elektriautode – plusse ja miinuseid.
Seniajani seostavad paljud elavhõbedat termomeetritega ning enamik teab, et see on mürgine. Aine mürgisuse tõttu kasutatakse Euroopas elavhõbedat toodetes üha vähem, kuid seda ringleb siiski olulisel määral õhus, vees, pinnases ja ökosüsteemides. Kas elavhõbe on ikka veel probleem ning mida selle lahendamiseks ette võetakse? Vestlesime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) loodusvarade säästva kasutamise ja tööstuse eksperdi Ian Marnane’iga.
Kliimamuutus on kaasaja tähtsaimaid probleeme. Selle mõju on tunda kogu maailmas ning see mõjutab inimesi, loodust ning majandust. Kliimamuutuste leevendamiseks tuleb oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet maailmas. Et sellest üldeesmärgist saaks tuletada konkreetseid meetmeid, on vaja mõista kogu keerukat süsteemi ja seoseid eri allikatest pärit heitmete ning riiklike ja piirkondlike mõjude, globaalse juhtimise ja potentsiaalsete kaasnevate eeliste vahel. Euroopa Keskkonnaameti eesmärk on täiustada pidevalt teadmisi, mida on vaja tõhusate meetmete väljatöötamiseks kohapeal.
Euroopa Komisjon kinnitas hiljuti paketi õigusaktide ettepanekuid, mille eesmärgiks on toetada jätkusuutlikku majandust Euroopa Liidus (EL). Komisjoni ettepanekute aluseks on jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma soovitused. See rühm koosneb kodanikuühiskonna, finantssektori, akadeemia, Euroopa ja rahvusvaheliste institutsioonide esindajatest. Vestlesime Andreas Barkmanniga, kes esindab eksperdirühmas Euroopa Keskkonnaametit (EEA) ja töötab kliimamuutuste ja energiaküsimuste strateegiliste nõuannete valdkonnas.
For references, please go to https://www.eea.europa.eu/et/articles/all-articles or scan the QR code.
PDF generated on 2024-04-19 13:15
Engineered by: EEA veebitöögrupp
Software updated on 26 September 2023 08:13 from version 23.8.18
Software version: EEA Plone KGS 23.9.14
Tegevused dokumentidega
Jagage teistega