Euroopa Keskkonnaagentuuri asutamismääruse võttis Euroopa Liit vastu 1990. aastal. See jõustus 1993. aasta lõpus kohe pärast seda, kui EEA asukohaks määrati Kopenhaagen. 1994. aastal alustas EEA tegevust. Sama määrusega asutati ka Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrk (Eionet).

EEA ülesanded on järgmised:

• aidata ühendusel ja liikmesriikidel Teha põhjendatud otsuseid keskkonna parandamiseks, võtta majanduspoliitikas arvesse keskkonnaaspekte ja saavutada säästev majandamine.
• Koordineerida Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu (Eionet) tegevust.

Praegu on Euroopa Keskkonnaametil 33 liikmesriiki ja 6 koostööriiki. Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrk (Eionet) on EEA ja riikide koostöövõrgustik. EEA vastutab võrgustiku arendamise eest ja koordineerib selle tegevust, tehes tihedat koostööd riikide teabekeskustega, milleks on tavaliselt riiklikud keskkonnaametid või keskkonnaministeeriumid. Need asutused koordineerivad arvukatest asutustest (kokku ligikaudu 350) koosnevaid riiklikke võrgustikke.

Peamised kliendid on Euroopa Liidu institutsioonid – Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu – ning agentuuri liikmesriigid. Peale nende kesksete Euroopa poliitikakujundajate pakume oma teenuseid ka muudele Euroopa Liidu institutsioonidele, näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Meie teabe olulisteks kasutajateks on ka äri- ja akadeemilised ringkonnad, vabaühingud ja muud kodanikuühiskonna liikmed. Püüame klientidega saavutada vastastikust teabevahetust, mis võimaldaks täpselt määratleda nende teabevajadused ja tagada, et pakutav teave on kliendi jaoks mõistetav ja kasutatav.

• Organisatsiooniskeem
• Töötajate nimekiri
• EEA brošüür eri keeltes
• EEA töötajate kohustused (võimaliku huvide konflikti lahendamine)