Rahvusvaheline koostöö

Muutke keelt
Lehekülg Viimati muudetud 2017-06-22
Enamik keskkonnaprobleeme on piiriülesed ja paljud on ülemaailmsed. Neid saab tõhusalt lahendada ainult rahvusvahelise koostöö abil.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) ning Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrgu (Eionet) asutamise määrusega nähakse ette aktiivne rahvusvaheline koostöö EEA peamistes tegevusvaldkondades. EEA ülesanne on muu hulgas soodustada Euroopa keskkonnateabe lülitamist rahvusvahelistesse keskkonnaseire programmidesse ning teha koostööd selliste piirkondlike ja rahvusvaheliste asutuste ja programmidega nagu Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ja ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) ning Euroopa Liidu väliste riikide asutustega.

EEA rahvusvahelised kohustused jagunevad nelja rühma:

  1. Rahvusvaheline koostöö ja Eionet
  2. Piirkondlikud suhted Euroopa Liidu naaberriikidega
  3. Suhted rahvusvaheliste organisatsioonide, ÜRO organite ja riikidega, kes on ühinenud ülemaailmsete konventsioonidega
  4. Suhted Euroopa Liidu väliste riikide ja piirkondadega

1. Rahvusvaheline koostöö ja Eionet

Kuigi Eionet keskendub EEA liikmesriikidele, on EEA määruses ette nähtud, et tehakse ka „koostööd ühendusse mitte kuuluvate riikide nende asutustega, kust võib saada […] andmeid, informatsiooni, kogemusi […]“. See säte on võimaldanud Euroopa Liidu välistel riikidel osaleda Eioneti tegevuses ja seejärel astuda EEA liikmeks.

Eionet hõlmab rangelt võttes ainult EEA liikmesriike. Samas käsitleb Eioneti tegelik tegevus ka hästi toimivat koostööd Lääne-Balkani riikidega (EEA koostööriigid).

2. Piirkondlikud suhted Euroopa Liidu naaberriikidega

EEA on teinud kaua temaatilist ja valdkonnaülest koostööd ka teiste riikidega peale Eioneti liikmesriikide. EEA teeb eelkõige koostööd mitme piirkondliku protsessi ja asutusega geograafilistes piirkondades, millel on tihedad või piiriülesed geograafilised või geopoliitilised sidemed Euroopa Liiduga ning mille suhtes on olemas üksikasjalikud Euroopa Liidu poliitikad.

Euroopa piirkondlikus kontekstis on EEA põhifinantseeringuga tegevuse eesmärk soodustada eri konventsioonide ja muude protsesside raames keskkonnateabega ja hindamisega seotud tegevust. Vajadusest sõltuvalt jagab EEA andmeid ja teavet ning pakub hindamisel sisendeid, samuti toetab võrgustikutegevust ja teabepartnerlusi.

Aastatel 2010–2015 sai EEA Euroopa Liidult täiendavalt vahendeid ühise keskkonnateabesüsteemi (SEIS) põhimõtete ja hea tava rakendamise toetamiseks järgmistes Euroopa naabruspoliitika riikides:

  • idapartnerluse riigid: Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina, Valgevene;
  • Vahemere lõunapiirkonna partnerriigid: Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Palestiina, Tuneesia.

See koostöö jätkus täiendava toetusega 1. veebruaril 2016 alanud kahe uue projekti raames. Need on suunatud Euroopa naabruspoliitika ida- ja lõunapiirkonna partnerriikidele Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi raames, mida rahastab Euroopa Komisjon (naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat). Need projektid on järgmised:

  • ühise keskkonnateabesüsteemi põhimõtete ja tavade rakendamine idapartnerluse riikides (ENI SEIS II idaprojekt);
  • ühise keskkonnateabesüsteemi (SEIS) põhimõtete ja tavade rakendamine Euroopa naabruspoliitika lõunapiirkonnas (SEIS toetusmehhanism) partnerluses ÜRO Keskkonnaprogrammi Vahemere tegevuskavaga (UNEP/MAP).

Konkreetsed tegevused tuginevad eelnevate projektitegevuste tulemustele ning nende eesmärk on toetada keskkonnanäitajate ja -hinnangute korrapärast koostamist, soodustades sellega teadmistepõhist poliitikakujundamist ja head valitsemistava keskkonna valdkonnas. Üldine eesmärk on pöörata tähelepanu piirkondadele ja sidususele, kuid tegevused on suunatud ka riigipõhise toetuse ja tehnilise abi andmisele tuvastatud riiklikes prioriteetsetes valdkondades.

EEA teeb ühtlasi koostööd Arktika Nõukogu ja selle töörühmadega. EEA-l on seejuures kolm eesmärki: 1) hinnata Euroopa probleeme seoses Arktikaga, kuivõrd Arktika on osa Euroopa Liidust ja Arktika Nõukogu 8 liikmest 5 on EEA liikmed; 2) aidata Euroopa Liidul ja EEA Arktika piirkonna riikidel panustada Arktika hindamise protsessi ning 3) mõjutada Arktika polaarpiirkonna protsesse, edendades EEA/Eioneti lähenemisviise ja SEISi põhimõtteid, sealhulgas püsiva Arktika vaatlusvõrgu (SAON) raames.

3. Suhted rahvusvaheliste organisatsioonidega

EEA-l on pikaajalised koostöötraditsioonid rahvusvaheliste organisatsioonide ja ÜRO organitega, eelkõige nendega, kes tegelevad keskkonna ja seotud teemadega, näiteks ÜRO Keskkonnaprogrammiga ülemaailmsel ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga üleeuroopalisel tasandil. Suhted hõlmavad teemavaldkondi (nt kliimamuutused ja bioloogiline mitmekesisus) ning valdkonnaülest koostööd. Teemade kontekstis tagab EEA andmed ja oskusteabe, et toetada Euroopa Liidu ja EEA liikmes- ja koostööriikide osalemist rahvusvahelistes konventsioonides ning hiljuti asutatud ÜRO ülemaailmsetes hindamisplatvormides. Valdkonnaüleses töös keskendub EEA teadmiste jagamisele ja SEISi põhimõtete edendamisele, et toetada teadmiste ja poliitika paremat vahendamist.

EEA osaleb temaatilises ja valdkonnaüleses tegevuses nende asutuste otsese partnerina, pakkudes toimuvates protsessides oskusteavet ning toetades Euroopa Liidu ja EEA liikmes- ja koostööriike aruandekohustuste täitmisel, hinnangute koostamisel ja Euroopa Liidu seisukohtade väljatöötamisel. Euroopa Liidu ja EEA liikmes- ja koostööriike toetatakse suuremate poliitiliste protsesside raames. Üks selline näide on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon, mille puhul toetab EEA aktiivselt kasvuhoonegaaside mõõtmist, aruandlust ja kontrolli.

Pärast kestliku arengu eesmärke hõlmava Kestliku arengu tegevuskava 2030 vastuvõtmist tuleb muuta tegevuskava riikliku, piirkondliku ja ülemaailmse tasandi jälgimise raamistik konkreetsemaks. EEA-l on seire- ja jälgimistegevuse edendamisel eriline roll piirkondlikul tasandil. See tegevus toimub tihedas koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Samuti tehakse koostööd Maa jälgimise grupi Maa jälgimise süsteemide süsteemiga ja ÜRO globaalse ruumiandmete haldamise algatusega.

4. Suhted Euroopa Liidu väliste riikide ja piirkondadega

EEA jagab oskusteavet, teadmisi ja lähenemisviise mitme Euroopa Liidu välise riigi ja piirkondliku asutusega. Ligi 20 aastat on peetud korrapärast dialoogi Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuriga ning viimased 15 aastat on vahetatud teavet Kesk-Aasia riikidega. Peale selle on EEA-l kontaktid ja teabevahetus näiteks Austraalia, Hiina, India, Kanada ja Lõuna-Korea institutsioonide ja asutustega ning piirkondlikul tasandil ka Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika asutustega.

Tellimused
Loo konto – aruannete (paberil ja/või elektrooniliste) ja kord kvartalis ilmuva e-uudiskirja tellimine.
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100