Euroopa Keskkonnaagentuur
Mis uudist
Filtered by
Mürasaaste on kogu Euroopas suurenev probleem, mille tervisemõjust ei pruugi paljud inimesed olla teadlikud. Arutasime Euroopa Keskkonnaameti (EEA) keskkonnamüra eksperdi Eulalia Perisega käesoleva kuu alguses avaldatud EEA aruande „Keskkonnamüra Euroopas – 2020“ põhijäreldusi.
Euroopa riigid võtavad äärmuslikke meetmeid, et piirata Covid-19 mõju eurooplaste tervisele ja majandusele. Sellistel kriisidel on vahetu ja raske mõju kogu elanikkonnale ja majandusele. Kuna koroonaviiruse kriis võib mõjutada peamisi majandussektoreid, peaks see eeldatavasti vähendama ka majandustegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. Samas ei ole suured ja äkilised vapustused, millega kaasnevad ühiskonnale väga suured kulud, kahtlemata viis, kuidas Euroopa Liit kavatseb muuta oma majandust ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Selle asemel kutsutakse Euroopa rohelises kokkuleppes ja kavandatavas Euroopa kliimaseaduses üles heitkoguseid järk-järgult ja pöördumatult vähendama, tagades õiglase ülemineku ja toetades mõjutatud osalisi.
Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud keskkonna mürasaaste aruande kohaselt puutub praegu vähemalt viiendik eurooplasi kokku tervisele kahjulikuks peetava müratasemega. Prognoositakse, et see arv lähiaastatel suureneb.
Euroopa keskkond: Seisund ja väljavaated 2020. Aastal Kommenteeritud kokkuvõte
Publikatsioon 2019-12-04Aastal Kommenteeritud kokkuvõte
Euroopa ei saavuta oma 2030. aasta eesmärke, kui lähima 10 aasta jooksul ei astuta kiireid samme, et tegelda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise alarmeeriva kiiruse, kliimamuutuste suureneva mõju ja loodusvarade ülekasutamise probleemidega. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud uusimas keskkonnaseisundi aruandes märgitakse, et Euroopa peab lahendama enneolematu ulatuse ja kiireloomulisusega keskkonnaprobleemid. Samas on aruande järgi siiski tänu üldsuse suuremale teadlikkusele vajadusest liikuda kestliku tuleviku suunas lootust tehnoloogilistele uuendustele, kasvavatele kogukonnaalgatustele ja hoogustunud ELi tegevusele, näiteks Euroopa roheline kokkulepe.
Paljud ülemaailmsed poliitikaraamistikud, sealhulgas ÜRO kestliku arengu eesmärgid, käsitlevad otseselt ja kaudselt maad ja mulda. Mitmeid kestliku arengu eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma terve mulla ja kestliku maakasutuseta. Allpool on ülevaade kestliku arengu eesmärkidest, mis on tihedalt seotud mullaga.
Mullal on oluline osa loodustsüklites, sealhulgas toitainete ringluse tsüklis, mis hõlmab seda, kui palju mulla orgaanilist ainet – süsinikku, lämmastikku ja fosforit – mullas imendub ja ladestub. Mullaorganismid lagundavad orgaanilisi ühendeid, nt lehti ja juureotsi lihtsamateks ühenditeks, enne kui taimed saavad neid kasutada. Teatud mullabakterid muundavad õhulämmastiku mineraallämmastikuks, mis on taimekasvuks hädavajalik. Taimekasvu soodustavad ka väetistes sisalduvad lämmastik ja fosfaadid, kuid taimed ei omasta neid täielikult. Ülejäänu võib sattuda jõgedesse ja järvedesse ning mõjutada neis veeökosüsteemides elavaid organisme.
COVID-19 virus outbreak
We are working remotely under different IT platforms and we are doing our best to carry out our work as before. Meetings with external participants are organised via video conference until further notice.
Esiletoodud artikkel
Euroopa riigid võtavad äärmuslikke meetmeid, et piirata Covid-19 mõju eurooplaste tervisele ja majandusele. Sellistel kriisidel on vahetu ja raske mõju kogu elanikkonnale ja majandusele. Kuna ...