EEA tegevus

2001. aasta aruandes Aruanne keskkonnameetmete kohta: kas meie töö on tõhus? määratleti EEA poliitika tõhususe järelhindamise metodoloogiline raamistik. Seda lähenemist katsetati näiteks heitvee puhastamise direktiivi, pakendite ja pakendijäätmete direktiivi ning prügiladirektiivi hindamises. Käsil on uuringud, milles käsitletakse loodusvarade säästlikuks majandamiseks kasutatavate turupõhiste vahendite tõhusust ning struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide rakendamise tõhusust.

Alates 1996. aastast on EEA regulaarselt esitanud aruanded turupõhiste vahendite kasutamisest saadud kogemuse kohta. Sinna kuulub ka keskkonnamaksude reformi võimaluste uurimine, mitte ainult tööhõive, vaid ka innovatsiooni ja konkurentsivõime ning eelkõige ökoinnovatsiooni stimuleerimiseks. See hõlmab ka pooleliolevat uurimust Keskkonnamaksu reform Euroopas vananeva rahvastiku kontekstis ning selle mõju ökoinnovatsioonile ja leibkondade tulujaotusele.

Koos Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) haldab EEA OECD/EEA keskkonnapoliitika majandusmeetmete andmebaasi. See andmebaas sisaldab teavet keskkonnaga seotud maksudest ja lõivudest, tagatisrahakavadest, kaubeldavatest lubadest, keskkonnahoidlikest toetustest ja vabatahtlikest kokkulepetest. Samuti vastutab EEA teabe kogumise eest 15 EEA riigi jaoks, kes ei ole OECD liikmed.

Praegu valmistatakse ettevaatuspõhimõtte rakendamise toena ette publikatsiooni „Varastest hoiatustest saadud hilinenud õppetunnid” uut väljaannet. See sisaldab ekspertide juhtumianalüüse, mis käsitlevad inimese majandustegevusest tulenevaid ohte.

EEAs asub ka Euroopa keskkonnakaitseagentuuride juhtide võrgustiku sekretariaat.

„Maksud on tsiviliseeritud ühiskonna tunnus,” ütles Roosevelt. Kas keskkonnamaksude reform on säästva ühiskonna tunnus?

Jacqueline McGlade, keskkonnamaksude maailmakonverents, 2007