Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Teemad / Jäätmed ja materjaliressursid / Jäätmed ja materjaliressursid

Jäätmed ja materjaliressursid

Muutke keelt
Jäätmed on pakiline keskkonna-, sotsiaal- ja majandusprobleem. Aina suurenev tarbimine ja arenev majandus tekitavad jätkuvalt suurtes kogustes jäätmeid. Jäätmete vähendamiseks ja nende tekke vältimiseks tuleb teha üha suuremaid jõupingutusi. Kui minevikus nähti jäätmete puhul vaid võimalust neid ladustada, siis tänapäeval nähakse neis üha enam ressurssi. Selle tulemusel on jäätmekäitluses liigutud jäätmete ladustamiselt nende ringlussevõtu ja taaskasutamise juurde.

Sõltuvalt käitlemisviisist võivad jäätmed mõjutada õhku, mulda, pinnasesse, vette ja põhjavette sattumisel nii inimeste tervist kui ka keskkonda. Kuid see võib tähendada ka materjaliressursside (metallide ja teiste ringlussevõetavate materjalide) kadu. Samuti on tegemist potentsiaalse energiaallikaga.

Jäätmed tekivad kõigil materjalide olelusringi etappidel:

  • kaevandamisel (kaevandusjäätmed);
  • tootmisel ja jaotamisel (tööstusjäätmed, ohtlikud jäätmed ja pakendijäätmed);
  • toodete ja teenuste tarbimisel (olmejäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed);
  • töötlemisel (nt ringlussevõtuga tegeleva ettevõtte sorteerimisjäägid või põletusräbu).

Jäätmete keskkonnahoidliku käitlemisega on võimalik kaitsta rahvatervist ja tuua kasu keskkonnale, toetades samal ajal loodusvarade kaitset.

2008. aastal tekkis Euroopa Liidus inimese kohta ligikaudu 5,2 tonni jäätmeid. Kõige suuremad jäätmekogused kaasnevad ehitus-, lammutus-, kaevandamis- ja tootmistegevusega, kuid igal aastal tekitab ka iga ELi kodanik umbes 444 kg kodumajapidamisjäätmeid.

Varem aitas olmejäätmete tekkimisele tublisti kaasa üha suurenev tarbimine ja tendents väiksemate leibkondade poole. Ent tundub, et seos nende tegurite ja olmejäätmete tekke vahel on kadumas: 1999.–2010. aastal EL 27-s inimese kohta tekkinud jäätmete kogus stabiliseerus. Nii jäätmete tekkega seotud suundumused kui ka jäätmekogused on liikmesriigiti väga erinevad.

Euroopa Liidus on toimunud jäätmete käitlemise valdkonnas selge nihe. 2010. aastal ladustati suur osa (37%) tahketest olmejäätmetest (mis moodustab kõigist ELis tekkinud jäätmetest 10%) ikka veel prügilatesse. Praegu see-eest valitseb eri jäätmevoogude puhul suundumus jäätmed ringlusse võtta / kompostida (38%) või energia taaskasutamiseks põletada (21%).

Ringlussevõtt on kasulik keskkonnale, sest see hoiab ära jäätmete ladustamise prügilatesse ja sellega vähenevad saasteainete heitkogused. Samuti aitab see rahuldada majanduslikult kasuliku tootmise materjalinõudlust, vähendades vajadust kaevandada ja rafineerida toormaterjale.

Ringlussevõtust on ka oluline majanduslik ja sotsiaalne kasu: see toob kaasa majanduskasvu, edendab uuendustegevust, loob töökohti ja aitab kindlustada oluliste ressursside kättesaadavuse. Ringlussevõtt on elutähtis ka kui pidada silmas Euroopa ja maailma poliitika esmatähtsat eesmärki – liikumist keskkonnahoidliku majanduse poole, millega luuakse jõukus, ent samal ajal säilitatakse praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks tervislik keskkond ja sotsiaalne võrdõiguslikkus.

ELi jäätmedirektiivide abil püütakse vältida jäätmete ladustamist prügilatesse ning edendada jäätmete ringlussevõttu ja taaskasutamist. Ringlussevõtu majanduslikku tähtsust suurendav tegur on ka materjalide nõudluse äkiline suurenemine, eriti õilmitseva majandusega Aasia riikides.

ELi poliitika

Värskeimates ELi õigusaktides ja strateegiates peetakse kõige olulisemaks vältida jäätmete teket, st kaotada seos jäätmetekke ning majanduskasvu ja keskkonnamõju vahel. Seda teemat on käsitletud näiteks muudetud jäätmete raamdirektiivis (2008/98/EÜ), jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatilises strateegias ning Euroopa Ühenduse kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis.

Jäätmete raamdirektiiviga nähakse ette üldine raamistik jäätmetekke vältimise ja jäätmekäitluse jaoks Euroopa Liidus. Selles võetakse kasutusele ja määratletakse jäätmekäitluse põhimõisted ning sätestatakse põhimõtted, nt jäätmehierarhia (joonis 1), kus jäätmetekke vältimine on eelistatuim variant.

Waste Prevention (Jäätmetekke vältimine), Preparing for Re-use (Ettevalmistamine korduskasutamiseks), Recycling (Ringlussevõtt), Other Recovery (Muu taaskasutus), Disposal (Jäätmete ladustamine).

Joonis 1. Jäätmehierarhia

Jäätmete raamdirektiiviga kohustatakse liikmesriike käivitama hiljemalt 12. detsembril 2013 jäätmetekke vältimise programmid. EEAd kutsutakse üles jälgima edusamme, mida riigid teevad selliste programmide elluviimisel.

Jäätmete raamdirektiiviga püstitatakse kaugeleulatuvad ringlussevõtu eesmärgid nii kodumajapidamistes tekkivate paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmete kui ka ehitus- ja lammutusjäätmete jaoks.

ELi õigusaktides on sätestatud ranged nõuded ka prügilate ja jäätmepõletusseadmete kohta: enamik jäätmekäitlustoiminguid on reguleeritud prügilaid käsitleva direktiiviga (1999/31/EÜ), jäätmete põletamist käsitleva direktiiviga (2000/76/EÜ) ja tööstusheiteid käsitleva direktiiviga (2010/75/EL). Spetsiifiliste jäätmevoogude (nt pakendijäätmete, romusõidukite ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete) jaoks on jäätmehierarhia põhjal välja arendatud konkreetsed ringlussevõtu- ja/või taaskasutuseesmärgid.

Et poliitika kujundamisel lähtutakse olelusringil põhinevast käsitlusviisist, hinnatakse keskkonnamõju n-ö hällist hauani. Sellega välditakse keskkonnamõju varjamist toodete või nende tootmise/tarbimise viimisega teistesse riikidesse.

Euroopa Keskkonnaameti tegevus

EEA korraldatavate jäätmehindamiste eesmärk on toetada säästva tarbimise ja tootmise strateegiate väljatöötamist, sealhulgas loodusvarade säästvat kasutamist, jäätmetekke vältimist ning ringlussevõttu käsitlevate temaatiliste strateegiate, samuti ressursitõhusa Euroopa tegevuskava rakendamist.

Tegevus hõlmab järgmist:

Jäätmete valdkonnas juhib Euroopa Keskkonnaameti tööd keskkonnaameti säästva tarbimise ja tootmise rühm. Rühm tegutseb koostöös EEA Euroopa säästva tarbimise ja tootmise teemakeskusega ja EEA riikide keskkonnateabe- ja vaatlusvõrguga Eionet. Jäätmeid käsitlevat teavet kogub Eurostat – alates 2008. aastast tegutseb selle ameti juures jäätmealaste keskkonnaandmete keskus.

Tulevikuväljavaated

EEA toetab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi, samuti EEA liikmesriikide ja EEAga koostööd tegevate riikide tegevust, esitades arvukalt uusi jäätmetega seotud näitajaid ja pakkudes välja jäätmetekke vältimise programmide läbivaatamise põhimõtted. Samuti viib EEA lõpule hiljutise analüüsi, milles käsitletakse prügilamakse, jäätmete riikidevahelist vedu ja samuti Euroopa e-jäätmete potentsiaali tähtsate metallivarude tagamisel. Nende tegevustega aidatakse kaasa jäätmepoliitika paremale rakendamisele Euroopa Liidus. Jäätmed on üks tähtsaimatest valdkondadest ka koostöös Euroopa naaberriikidega elluviidavates EEA rahvusvahelistes projektides.

Geographic coverage

Europe
Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100