Ressursitõhusus ja jäätmed

Muutke keelt
Lehekülg Viimati muudetud 2017-02-16 14:07
Praeguste ülemaailmsete keskkonnaprobleemide põhjus on suuresti see, et inimkond kasutab liiga palju loodusvarasid, näiteks (fossiil)kütuseid, maavarasid, vett, maad ja elurikkust. On üha selgem, et Euroopa valdav majandusarengu mudel, mille aluseks on loodusvarade rohke kasutamine ning jäätmete ja saaste tekitamine, ei ole pikaajaliselt kestlik. Euroopa Liit sõltub praegu väga palju impordist ja vajame ressursitarbe rahuldamiseks maa-ala, mis on kogu Euroopa Liidu maismaa pindalast kaks korda suurem. Paljusid loodusvarasid kasutatakse üksnes lühikest aega või lähevad need majandusele kaduma seepärast, et need ladestatakse prügilasse või võetakse ringlusse nii, et nende väärtus väheneb. See kahjustab peale keskkonna ka majanduse konkurentsivõimet. Lahendus on ilmne, kuid mitte lihtne: saavutada majanduskasv vähem loodusvarasid kasutades ehk teisisõnu: teha vähemaga rohkem. Nii on parem ressursitõhusus üks keskseid elemente pikaajalises keskkonnapoliitikas, mis on sõnastatud sellistes strateegiadokumentides nagu seitsmes keskkonnaprogramm, ressursitõhusa Euroopa tegevuskava ja Euroopa Liidu ringmajanduse loomise tegevuskava.

Sissejuhatus

Euroopa majandus sõltub loodusvarade ja tooraine pidevast voost – need on näiteks vesi, põllumajandussaadused, puit, metall, maavarad ja energiakandjad, millest oluline osa imporditakse. On üha tõenäolisem, et see sõltuvus võib põhjustada haavatavust, sest ülemaailmne konkurents loodusvarade pärast suureneb.

Paljud loodusvarad on maailmas jaotunud ebaühtlaselt, mis muudab nende kättesaadavuse ja hinnataseme ebakindlaks ning suurendab konfliktivõimalust. Samuti võib ebakindel ja kõikuv hinnatase häirida loodusvaradest sõltuvaid majandusharusid, sundides ettevõtjaid töötajaid koondama, investeeringuid edasi lükkama või tootmist ja teenuste osutamist lõpetama.

Samal ajal tekitab loodusvarade üha suuremas mahus kaevandamine ja kasutamine Euroopas ja mujal maailmas paljusid keskkonnakahjusid. Õhu, vee ja pinnase saastumine, ökosüsteemide hapestumine, elurikkuse vähenemine, kliimamuutused ja jäätmeteke ohustavad nii vahetus, keskmises kui ka pikas perspektiivis majanduse ja ühiskonna heaolu.

Parem ressursitõhusus on äärmiselt tähtis, et ühiskond ja majandus saaksid piiratud koguses loodusvarade ja ökosüsteemide piiratud suutlikkuse juures jätkuvalt areneda, kuid sellest üksi ei piisa. Parem tõhusus tähendab ainult, et toodang kasvab rohkem kui ressursikasutus ja heitmed. See ei taga keskkonnale avalduva surve absoluutset vähenemist tasemele, mis oleks Euroopas ja ka kogu maailmas pikaajaliselt kestlik.

Euroopa tootmis- ja tarbimissüsteemide kestlikkuse hindamiseks ei piisa seega selle mõõtmisest, kas toodang kasvab kiiremini kui ressursikasutus ja seonduv keskkonnasurve (n-ö suhtelise seose katkestamine), vaid tuleb teha rohkem. Vaja on hinnata, kas on tõendeid absoluutse seose katkemisest, mis tähendab, et toodang suureneb, kuid ressursikasutus väheneb.

Peale ressursikasutuse ja majandustoodangu seose on oluline hinnata ka seda, kas väheneb ühiskonna ressursikasutuse keskkonnamõju (mõjuga seose katkestamine).

 

Euroopa Liidu valdkonnapoliitika

Seitsmendas keskkonnaprogrammis nimetatakse ressursitõhususe suurendamist ühena kolmest kesksest eesmärgist, et saavutada aastaks 2050 „hea elu maakera võimaluste piires“:

  • kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali;
  • muuta liidu majandus ressursitõhusaks, roheliseks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO2-heitega majanduseks;
  • kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest.
     

Need eesmärgid on omavahel tihedalt seotud ning hõlmatud erinevate, kuid seonduvate poliitikaraamistikega, näiteks ressursitõhusa Euroopa tegevuskava ja vähese CO2-heitega majanduse tegevuskavaga.

Ühe poliitikasuundumuse eesmärk on eemalduda lineaarsest „võta–tooda–tarbi–viska ära“-kasvumustrist ning liikuda ringmudeli suunas, mille põhimõte on säilitada toodete, komponentide ja tooraine kasulikkus ning majandusväärtus. Nagu on märgitud Euroopa Liidu ringmajanduse loomise tegevuskavas, tuleb selleks teha muudatusi tarneahela kõigis etappides, sealhulgas tootedisainis, ärimudelites, tarbimisvalikutes ning jäätmetekke vältimises ja jäätmekäitluses. Selle poliitika üks peamisi instrumente on Euroopa Liidu jäätmevaldkonna õigusaktid.

 

Euroopa Keskkonnaameti tegevus

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) analüüsib toorainevooge ja jäätmestatistikat ning koostab seonduvaid indikaatoreid ja hinnanguid. Poliitika täitmise edukust analüüsitakse kolmes paralleelses aruandesarjas, milles käsitletakse jäätmekäitlust, jäätmetekke vältimist ja ressursitõhusust. Kokkuvõtlik ülevaade tehakse ringmajanduse aastaaruandes ja koondhinnangute, näiteks EEA aruande „Euroopa keskkond 2020 – seisund ja väljavaated“ osadena.

Pidevalt koostatakse erianalüüse ressursitõhususe poliitika üksikaspektide, näiteks seirepõhimõtete, keskkonnaeesmärkide, turupõhiste instrumentide ja muude sekkumisstrateegiate kohta.

Olulise osa tööst moodustavad nende hinnangutega seotud sidusrühmadevahelised kontaktid ja suutlikkuse suurendamine, sealhulgas Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu korrapärased kohtumised ja töötoad riikide tugikeskustega jäätmete ning ressursitõhusa majanduse ja keskkonna teemal.

 

Väljavaated

Praegu töötatakse peamiselt ressursitõhususe, ringmajanduse ja jäätmete kohta paremate andmete saamise nimel. Kavas on osaleda kokkuvõtte „Euroopa keskkond 2020 – seisund ja väljavaated“ koostamisel, rõhuasetusega teemakohasel teabel (jäätmed ja ressursikasutus) ning ringmajandusele ülemineku süstemaatilisel analüüsil.

Geographic coverage

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100