Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Teemad / Linnakeskkond / Linnakeskkond

Linnakeskkond

Muutke keelt
Euroopa Liit on linnade ühendus – ligikaudu 75% ELi elanikkonnast on valinud oma elupaigaks linnapiirkonna. Ent linnastumise mõjud ulatuvad ka väljapoole linnapiire. Eurooplased on võtnud omaks linliku elustiili ning nad naudivad linnas pakutavaid mugavusi, näiteks kultuuri-, haridus- ja tervishoiuteenuseid. Samal ajal kui linnad on Euroopa majanduse hoogustajad ja Euroopa jõukuse loojad, sõltuvad nad oma ressursside (energia, vee ja toidu) vajaduste rahuldamisel ning jäätmete ja heite ladustamisel suuresti linnavälistest piirkondadest.

Linnastumine on Euroopas jätkuv protsess, mis kestab edasi nii linnade all oleva maa laiendamise kui ka linnades elava rahvastikuosa suurenemise näol. Kuna linnade kasvul on Euroopas mitmeid vorme, muutub piir linna ja maa vahel üha hägusamaks. Tänapäeval suurenevad linnalähedased piirkonnad palju kiiremini kui traditsioonilised kesklinnapiirkonnad. Projekt PLUREL käivitati selleks, et töötada välja uued strateegiad ning planeerimis- ja prognoosimisvahendid, mis on vajalikud maa- ja linnapiirkondade maa säästva ühiskasutuse väljakujundamiseks.

Keskkonnaprobleemid ja linnastumise võimalused on omavahel tihedalt seotud. Paljud linnad pingutavad selle nimel, et toime tulla sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaprobleemidega, mis on tingitud ülerahvastamisest või rahvastiku vähenemisest, sotsiaalsest ebavõrdsusest, saastest ja liiklusest. Samal ajal pakub tihe asustus ning ettevõtete ja teenuseosutajate lähedus võimaluse ehitada üles ressursitõhusam Euroopa. Juba praegu tähendab rahvastiku tihedus linnades lühemat teekonda tööle ja teenuste juurde, rohkem jalutamist, jalgrattasõitu ja ühistranspordi kasutamist, samal ajal kui ridaelamutes või korrusmajades asuvate korterite puhul kulub vähem kütet ja elamualust maad inimese kohta. Selle tulemusel tarbivad linnaelanikud inimese kohta keskmiselt vähem energiat ja maad kui maaelanikud.

Tasakaalu leidmine ühelt poolt tiheduse ja kompaktsuse ning teiselt poolt tervisliku linnakeskkonna pakutava elukvaliteedi vahel on Euroopa linnapiirkondade jaoks suur proovikivi.

Euroopa Liidu poliitika

Linnad on tähtsad kogu Euroopale. Euroopa poliitika peab võimaldama linnadel hallata oma piirkondi säästvalt. Säästvad linnad on ressursitõhusa Euroopa, Euroopa 2020. aasta strateegia tähtsa eesmärgi saavutamise nurgakivi.

Linnastumise võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks on ülioluline lõimida Euroopa ja kohalik poliitika ning luua uued valitsemisvormid. See uus poliitikasuund kajastub sellistes Euroopa Komisjoni algatuses nagu Euroopa rohelise pealinna auhind ja linnapeade pakt, mille raames teevad linnad Euroopa Liiduga vabatahtlikult koostööd. Nad rakendavad linnakeskkonda käsitlevat temaatilist strateegiat ja täiendavad linnadele suunatud ELi poliitikat kas otse (nt direktiivid õhukvaliteedi, keskkonnamüra ja asulareovee kohta) või kaudselt (nt üleujutuste direktiiv).

Need põhimõtted on koondatud Euroopa linnade arengukavva, mis hõlmab ka teistes valdkondades kohaldatavat ELi linnapoliitikat, näiteks Euroopa linnade säästvat arengut käsitlevat Leipzigi hartat, ühtekuuluvuspoliitika linnamõõdet ja linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava.

Euroopa Keskkonnaameti tegevus

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) hindab korrapäraselt – näiteks 2010. aasta keskkonnaseisundi aruandega seotud linnakeskkonna temaatilise hindamise raames – Euroopa linnakeskkonda: maa hõivamisega seotud suundumusi, tarbimist ja keskkonna kvaliteeti. EEA eesmärk on asetada linnakeskkond Euroopa linnades elukvaliteedi tagamise laiemasse konteksti, mis seostub sotsiaalmajandusliku ja kultuurilise mõõtmega.

EEA loob ja haldab linnu käsitlevaid üleeuroopalisi andmekogusid, näiteks linnaatlast, andmebaasi AirBase ning Euroopa mürajälgimis- ja -teabesüsteemi. Need andmekogud on loetletud koos teiste Euroopa organisatsioonide linnateemaliste andmekogudega Euroopa integreeritud linnaseire veebiplatvormil, kus EEA teeb linnu käsitlevate andmebaaside täiustamiseks koostööd teiste Euroopa sidusrühmadega.

Tulevikuväljavaated

EEA liigub praegu oma hindamiste puhul üksikute linnaeluga seotud tegurite (linnamaa kasutamise või õhukvaliteedi) hindamise juurest laiaulatuslikuma käsitlusviisi, linnade aine- ja energiaringluse hindamise juurde. See käsitlusviis võimaldab kirjeldada linnapiirkondade funktsionaalsust ning hinnata linnades valitsevate suundumuste ja käimasoleva linnastumise keskkonnamõju. Selline hindamine on väga oluline poliitikakujundajatele, kes on seadnud sihiks kasutada võimalikult hästi ära Euroopa linnapiirkondade ressursitõhususe potentsiaal.

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 33046 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100