Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Teemad / Transport / Transport

Transport

Muutke keelt
Transpordisektor kulutab lõpptarbijana EEA liikmesriikide koguenergiast umbes kolmandiku ning annab rohkem kui viiendiku kasvuhoonegaaside heitest. Sektor on suuresti vastutav ka linnaõhu saastatuse ja mürareostuse eest. Lisaks avaldab transport suurt mõju maastikule, jagades looduslikud piirkonnad väikesteks maatükkideks, mis seab ohtu loomad ja taimed.

Transpordisektori energiatarbimine ja paljude saasteainete heitkogused vähenesid 2009. aastal, kuid see võib olla majanduslanguse ajutine mõju. Euroopa transpordisüsteem vajab palju ulatuslikumat muudatust, et ära hoida heite suurenemist, sealhulgas majanduskasvu ajal. Euroopa Komisjon esitas esimest korda kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid transpordisektori jaoks. 2011. aasta valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava” esitatud 60% vähendamiseesmärk eeldab poliitilise tahte väljendumist tuntava ja selgepiirilise tegevusena järgmistel aastatel. Transpordi ja keskkonna aruandlussüsteem (TERM) 2011 pakub aluspõhimõtteid hindamaks aasta jooksul toimunud edasiliikumist kõnealuste eesmärkide poole, kasutades TERMi tuumindikaatorite kogumeid (TERM-CSId) ja keskkonnaseisundi algtaset, mille suhtes progressi mõõdetakse. TERM-CSId on ette nähtud ELi rohelisema transpordi aluspõhimõtete väljatöötamise hindamiseks.

2008. ja 2009. aastal vähenes transpordisektori kasvuhoonegaaside heide peamiselt majanduslanguse mõjul

Transpordisektori, sh rahvusvahelise mere- ja õhutranspordi heide moodustas 2009. aastal 24% kogu ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest. Uues transpordi valges raamatus oodatakse ELi liikmesriikidelt transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heite vähendamist 60% võrra 2050. aastaks (võrreldes 1990. aasta tasemetega). Arvestades, et heide suurenes 1990.–2009. aastal 27% võrra, peab EL aastatel 2009–2050 vähendama heidet kokku 68% võrra.

Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide täitmine tähendab keskendumist kõige puhtamatele võimalikele tehnoloogiatele ja madala süsinikusisaldusega kütustele, samuti tõhusaimate transpordiliikide kasutamist ning lahtisaamist katmata väliskuludest tulenevast majanduslikust ebatõhususest. TERM 2011 näitab, et tõhususe teatud suurenemine saavutati uutele sõiduautodele CO2-heite kohustuslike piirmäärade kehtestamisega. Uued autod olid 2010. aastal umbes viiendiku võrra tõhusamad kui 2000. aastal. Sõiduautode ja nüüdseks ka väikekaubikute CO2-heite reguleerimisega pandi alus vähesaastavale sõidukipargile. Uute sõiduautode CO2-heite viimased andmed (aruandeaasta 2010) avaldati detsembris 2011 ning esimene täielik andmekogum väikekaubikute kohta (aruandeaasta 2012) avaldatakse 2013. aastal. Viimaste andmete kohaselt muutuvad uued autod iga aastaga märkimisväärselt energiatõhusamaks ning autotööstus tervikuna liigub jõudsalt heite sihttasemete saavutamise suunas.

Maanteedel alternatiivkütusega liikuvate autode osakaal on pidevalt kasvanud, moodustades 2009. aastal üle 5% kõikidest autodest. Kõige rohkem kasutati veeldatud naftagaasi (LPG), samas kui elektrisõidukid moodustasid kuni 0,02% kõikidest sõidukitest.

Lisateave kliimamuutuse kohta.

Transpordisektori energiakasutus on oluliselt suurem kui 1990. aastal, ent sektori sõltuvus naftast on jätkusuutmatu

Aastatel 1990–2007 kasvas pidevalt EEA liikmesriikide transpordisektori aastane energiatarbimine. 2007.–2009. aastal langes transpordisektori energia kogunõudlus 4% võrra, kuid majanduskasv pööraks selle arvatavasti hõlpsasti tõusuks.

Euroopa eesmärgiks seatud CO2-heite 60% vähendamine 2050. aastaks võrreldes 1990. aastaga nõuab naftatarbimise vähendamist transpordisektoris umbes 70% võrra. Praegu sõltub transpordisektor 96% ulatuses naftast ja see on jätkusuutmatu.

Transport pole mitte ainult enim energiat tarbiv, vaid energiatarbimise seisukohalt ka kõige kiiremini kasvav sektor. Viimaste aastate jooksul on transpordisektori energiatarbimine langenud vähem kui teistes valdkondades ning seetõttu on selle sektori osakaal jätkuvalt suurenenud, kasvades EL 27s 2009. aastal 33%‑ni (sh rahvusvaheline õhutransport, kuid v.a rahvusvaheline meretransport).

Kütuste hinnad ei saada piisavalt tugevaid signaale, mis ajendaksid inimesi transpordi valdkonnas tõhusamaid valikuid tegema. Pliivaba bensiini keskmine reaalhind (2005. aasta hinnatase) oli 2011. aasta juunis 1,14 eurot liitri kohta, seega 15% kõrgem kui 1980. aastal.

Lisateave energia kohta.

Transpordisektoris on alates 1990. aastast enamiku õhusaasteainete heide vähenenud

Alates 1990. aastast on transpordisektoris paljude õhusaasteainete heide märkimisväärselt vähenenud. Sellele vaatamata on paljudes linnades ja linnapiirkondades ELi õigusaktidega kehtestatud õhusaasteainete kontsentratsiooni piirmäärasid väga raske rakendada, kusjuures kõige tugevamalt mõjutab linnade õhukvaliteeti maanteetransport.

Kogu transpordisektori heide on alates 1990. aastast vähenenud vaatamata sellele, et kõnealusel ajavahemikul transporditegevus üldiselt hoogustus. EEA 32 (EEA 32 liikmesriiki) lõikes vähenes transpordisektori lämmastikoksiidide (NOX) heide aastatel 1990–2009 25% võrra, PM2,5-osakeste heide 27% võrra, vääveloksiidide (SOX) heide 37% võrra, süsinikoksiidide (CO) heide 75% võrra ja muude lenduvate orgaaniliste ühendite kui metaan heide (NMVOCd) 77% võrra.

Suurenenud on sellise heite suhteline osakaal, mille põhjustajaks ei ole transport, sest sõidukite tahkete osakeste heite vähendamise tehnoloogiate kasutuselevõtt on vastavaid heitkoguseid kahandanud. 2009. aastal moodustas transpordist mitte pärinev PM2,5-heide 25% maanteetranspordisektori heitkogustest, 1990. aastal oli see näitaja üksnes 10%.

Üldiselt jäid õhukvaliteedi eesmärgid paljudes piirkondades saavutamata. Astmat ja muid hingamisteede vaevusi põhjustava lämmastikdioksiidi (NO2) aastased piirmäärad ületati 2009. aastal liiklusseirejaamade andmetel 41% võrra. Lisaks sellele ületati 2009. aastal 30% võrra PM10 päevased piirtasemed liikluse mõõtekohtades EL 27s (kõikide EL riikide arvestuses).

Peatuda tuleks kahel huvipakkuval teemal, et selgitada erinevust heitesuundumuste ja õhukvaliteedi soovitavate väärtuste vahel. Esiteks, sõidukitelt vahetult NO2 kujul õhku heidetavate lämmastikoksiidide osakaal on mõnes riigis kasvanud seoses diiselautode turuletuleku ja saastuse tõkestusvahendite, nagu näiteks osakeste püüdurite ja oksüdatsioonikatalüsaatorite kasutuselevõtuga. Kõnealune liiklussektorist pärineva vahetu NO2 heite suurenemine avaldab mõju saasteainete kontsentratsioonile, nullides osaliselt või täielikult lämmastikoksiidide heite vähendamise. Teiseks on olemas kindlad tõendid, et sõidukite tegelik heide (mida sageli nimetatakse reaalseteks heitkogusteks) võib ületada iga sõidukiliigi tüübikinnituse kohaseid heitkoguseid (eriti diiselsõidukite lämmastikoksiidide heitkoguseid). See kehtib ka CO2-heite puhul.

Lisateave õhusaaste kohta.

Transpordist tulenev müra ja maastiku killustumine vajavad lahendamist

Peaaegu 100 miljonit inimest puutuvad kokku peateedel kulgevate sõidukite pikaajaliste keskmiste müratasemete kahjuliku mõjuga.

Maanteed, raudteed ja kiirteed lõikavad Euroopa maastiku aina väiksemateks tükkideks ja sellel on tõsised tagajärjed liikide mitmekesisusele. Peaaegu 30% ELi maast on mõõdukalt, ulatuslikult või väga ulatuslikult killustatud, mis takistab paljude liikide liikumist ja paljunemist. Andmed viitavad ka sellele, et transporditaristutest ja valglinnastumisest tulenev killustumine kujutab endast kasvavat ohtu, mis toob kaasa suurenenud juurdepääsetavuse ja häirituse.

Lisateave liikide mitmekesisuse kohta.

Lisateave müra kohta.

Seotud sisu

Sarnased publikatsioonid

Vaata lisaks

Geographic coverage

Europe
Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Tellimused
Loo konto – aruannete (paberil ja/või elektrooniliste) ja kord kvartalis ilmuva e-uudiskirja tellimine.
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100