Keskkonnatehnoloogia

Keskkonnatehnoloogiate abil saab vähendada materjalikasutust, energiatarbimist ja heidete hulka, taaskäidelda mitmesuguseid materjale ning minimeerida jäätmeladustamise probleeme. Need suurendavad keskkonnatõhusust ehk teisisõnu võimaldavad saavutada vähemaga rohkem, toetavad keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamist ja muudavad tootmisprotsessid puhtamaks.

Euroopas on suurepärased võimalused uusimate tehnoloogiate paremaks kasutamiseks energeetika, transpordi ja materjalikasutuse valdkonnas. Euroopa ettevõtted on eriti edukad taastuvenergia tootmises ning jäätmehoolduses ja taaskäitlemises, nende käes on nende valdkondade maailmaturust vastavalt 40% ja 50%.

Keskkonnatehnoloogiaid kasutatakse ka keskkonna kohta teabe kogumiseks – seireks ning andmete kogumiseks, et tuvastada saasteainete olemasolu ja maakatte muutused ning teha bioseire abil kindlaks mõju inimtervisele.

Keskkonnatehnoloogiate abil saaks järgmisel kümnendil aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 25–80%, osoonikihi hõrenemist 50% ning hapestumist ja eutrofeerumist kuni 50% võrra. Veetööstuse väljakutseks on uute ja säästlike tehnoloogiate arendamine, mis arvestaksid keskkonnakõrvalmõjusid ja energiaaspekte. Oodata on ka väikesemahuliste energia taaskasutuslahenduste ja biomassienergiasüsteemide tehnoloogia olulist täiustamist ning nende turu laienemist.

Keskkonnatehnoloogiate potentsiaali realiseerimiseks tuleb luua tingimused nende suuremaks tunnustamiseks turul. Vähesed teadmised materjalide ja energia hankimise, kasutamise ja kõrvaldamise tegelike kulude kohta on siiani oluliseks takistuseks paljude ökoinnovatsiooni tulemuste ulatuslikumale rakendamisele.

Kliendid ja investeerijad peavad täpsemalt tundma tehnoloogiate omadusi ja nendest keskkonnale saadavat kasu, et nad saaksid kindlustundega osta ja rahastada tooteid, mis on turul sageli uudsed. Et sellele kaasa aidata, arutavad Euroopa poliitikakujundajad praegu, kuidas selliste tehnoloogiate eeliseid tõestada.