Müra

Keskkonnamüra – soovimatu või kahjulik õhus leviv heli – tekib üha rohkem ning pikeneb selle mõjuaeg ja laieneb levikugeograafia. Müra seostatakse paljude inimtegevustega, kuid kõige suuremat mõju avaldab maantee-, raudtee- ja õhuliikluse müra. Eriti on see probleemiks linnakeskkonnas; ligi 75% Euroopa elanikkonnast elab linnades ja liikluse maht üha kasvab. Riikide ülevaadetest ilmneb, et keskkonnamüraga seotud kaebuste arv paljudes Euroopa riikides suureneb.

Et keskkonnamüra on lakkamatu ja paratamatu, puutub sellega kokku märkimisväärne hulk elanikkonnast. Euroopa Liidu rohelises raamatus Tuleviku mürapoliitika väidetakse, et ligikaudu 20% Euroopa Liidu elanikkonnast puutub kokku müratasemega, mis on terviseekspertide hinnangul lubamatult kõrge, st mis võib tekitada ärritust ning une- ja tervisehäireid. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul puutub ligi 40% Euroopa Liidu elanikkonnast kokku maanteeliikluse müratasemega üle 55 dB(A) ja rohkem kui 30% puutub öisel ajal kokku müratasemega üle 55 dB(A).

Keskkonnamüraga seotud haiguste osakaalu kvantifitseerimine on poliitikakujundajatele uus ülesanne. Peale unehäirete, ärrituse ja kuulmishäirete põhjustab kokkupuude müraga ka muid terviseprobleeme, nt südameveresoonkonna haigusi. Keskkonnamürast tingitud haiguste osakaal on veel kvantifitseerimata. Maailma Terviseorganisatsioonil on praegu käsil müra tervisemõjude uurimus.

Lisaks suureneb müra mõju, kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega nagu õhusaaste ja kemikaalid. Selline olukord võib esineda eriti linnapiirkondades, kus enamik neist stressoritest mõjub koos.

Müra avaldab mõju ka elusloodusele. Selle pikaajalist mõju, näiteks rändeteede muutmise ning loomade eelistatud toitumis- ja elupaikadest eemalehoidumise ulatust on vaja uurida täpsemalt.