Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Teemad / Maakasutus / Maakasutus

Maakasutus

Maakasutusega kaasneb maastiku, ökosüsteemide ja keskkonna enneolematu muutumine. Linnapiirkonnad ja nendega seotud infrastruktuur on kõige kiiremini kasvavad maatarbijad, seda peamiselt tootliku põllumajandusmaa arvelt. Maapiirkondade maastiku muutumise põhjuseks on põllumajanduse intensiivistumine, maa söötijätmine ja metsade liigraie. Ranniku- ja mägipiirkondades toimuvad ulatuslikud ruumilised ümberkorraldused, et kohanduda intensiivse turismi ja vabaajategevustega.

Põllumajandus, metsandus, transpordi- ja elamusektor kasutavad maad ning muudavad selle looduslikku seisundit ning funktsiooni. Paljude keskkonnaprobleemid tulenevad maakasutusest. Selle tulemuseks on kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning vee, mulla ja õhu saastumine. Mõjud võivad olla vahetud, näiteks looduslike elupaikade ja maastike hävitamine, või kaudsed, näiteks üleujutuseohu suurenemine pinnase isoleerimise ja metsa raadamise tõttu. Kliimamuutused põhjustavad muu hulgas kõrbestumist, muutusi maakattes ja äkktulvi.

Et 75% Euroopa elanikkonnast elab linnades, on maakasutus linnades praegu võtmetähtsusega. Samavõrd tähtis on siiski ka põllumajandusmaa ja selle paljude funktsioonide – toidu tootmise, looduskaitse, vaba aja veetmise ja elamumajanduse – haldamine. Maa laienev kasutuselevõtmine linnastumiseks toimub põhiliselt põllumajandusmaa arvelt. Ajavahemikul 1990–2000 oli kogu kultuurkasutusse võetud pinnast 48% viljelusmaa või pikaajaliste kultuuride all ja 36% karjamaa või segapõllumaa. Transpordi kasv on hoogustanud maa kasutuselevõttu transpordi infrastruktuuri jaoks.

Mäed ja kõrgustikud – Euroopa veemahutid –, mida tavapäraselt on kasutatud näiteks karjatamiseks, jäetakse maha ja sinna tulevad suusatajad. Metsamajandamine on pidanud kohanema ülemaailmse majanduse nõudlusega puidutootmise järele.

Rannikualasid muudetakse aina kiirenevas tempos kultuurkeskkonnaks. Elanikkond Euroopa rannikualadel suureneb pidevalt, vahel isegi kiiremini kui sisemaal. Ilmneb, et turism on kõige tähtsam merega seotud tegevus, eriti lõunapoolsetes riikides, kuid ka Läänemere-äärsetes riikides nagu Poola ja Soome. Sellel on väga suur ruumiline ja hooajaline mõju, sest turismivood mõjutavad tervet Euroopat.

Rannikualad linnastuvad üha kiiremas tempos. Rahvastiku tihedus rannikualadel on keskmiselt 10% võrra suurem kui sisemaal. Rannaäärsete loodusalade muutmine kultuurmaastikuks kasvab veel kiiremini kui rahvastiku tihedus. Peamisteks põhjusteks on elamumajandus (paljudes piirkondades enamjaolt puhkemajad), teenused, puhkuse veetmine ja transpordi infrastruktuur.

Lisateave Euroopa maakasutuse arengusuundumuste kohta.

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Tellimused
Loo konto – aruannete (paberil ja/või elektrooniliste) ja kord kvartalis ilmuva e-uudiskirja tellimine.
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100