Artiklid

Aastakümned suhteliselt ühtlast majanduskasvu Euroopas on muutnud meie eluviisi. Toodame ja tarbime rohkem kaupu ja teenusi. Reisime rohkem ja elame kauem. Samas on muutunud suuremaks ja nähtavamaks ka meie majandustegevuse keskkonnamõju nii lähedal kui ka kaugel. Kui keskkonnaõigusakte rakendatakse järjekindlalt, saab nendega saavutada tulemusi. Ent kui vaadata viimase 20 aastaga toimunud muutusi, siis kas saab öelda, et anname endast parima?

Lugege edasi

„... 500 miljoni eurooplase elustiili ja ühendatud pürgimuste surve on lihtsalt liiga ränk. Rääkimata planeedi ülejäänud miljardite elanike õigustatud soovist seda elustiili jagada ... Me peame muutma Euroopa tarbijate käitumist. Muutma inimesi teadlikumaks ja mõjutama nende harjumusi.” Janez Potočnik, Euroopa Liidu keskkonnavolinik (märts 2010).

Lugege edasi

Põhisõnum: üks peamisi põhjuseid, miks tarbimine mõjutab negatiivselt keskkonda ja põhjustab ressursside liigset kasutamist, seisneb selles, et kaupade ja teenuste hinnas ei kajastu täielikult keskkonnaseisundi halvenemise ning ressursside vähenemisega ühiskonnale tekkivad kulud. Paljud kaubad on odavad, kuigi nad kahjustavad keskkonda, ökosüsteeme ja inimeste tervist. (SOER 2010)

Lugege edasi

Aastal 2007 Euroopa Liidu 27 liikmesriigis kasutatud 8,2 miljardist tonnist toorainest moodustasid mineraalid 52%, fossiilkütused 23%, biomass 21% ja metallid 4%. (SOER 2010)

Lugege edasi

Piirideta jäätmed: 35-aastane Zhang Guofu teenib Hiina maaprovintsi kohta äärmiselt suurt palka – 700 eurot kuus, sorteerides jäätmeid, mille hulka kuuluvad Briti supermartetiketi poekotid ja ingliskeelsed DVD-d. Tõsi on see, et Londonis prügikasti pandud jäätmed võivad vabalt sattuda 5 000 miili kaugusel Hiinas Zhu Jiangi jõe deltas asuvasse ümbertöötlustehasesse.

Lugege edasi