Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Teemad / Energia / Energia

Energia

Muutke keelt
Samal ajal kui energia on oluline tööstuse, kaubanduse ja ühiskonna jõukuse loomisel, tagab see ka inimestele mugavuse ja liikuvuse. Kuid energia tootmine ja tarbimine avaldab keskkonnale märkimisväärset survet kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete vallandumise, maakasutuse, jäätmetekke ja naftareostuse näol. Selline surve aitab kaasa kliimamuutusele, kahjustab looduslikke ökosüsteeme ja inimese kujundatud keskkonda ning mõjub kahjulikult inimeste tervisele.

Inimtegevus nõuab sageli fossiilkütuste põletamist. See suurendab süsinikdioksiidisisaldust (CO2) õhus, mis toob kaasa kliimamuutuse ja samuti tõstab maa keskmiseid temperatuure. Energianõudlus kasvab kogu maailmas, see aga tugevdab CO2-heite suurenemistendentsi.

Enamik riike sõltub oma energiavajaduse rahuldamisel fossiilkütustest (naftast, gaasist ja kivisöest). Nende kütuste põletamisel vabaneb kuumus, mida on võimalik muuta energiaks. Selle käigus reageerib kütuses leiduv süsinik hapnikuga ja tekib süsinikdioksiid, mis vallandub atmosfääri. Samuti vallanduvad õhusaasteained (vääveldioksiid, lämmastikoksiidid ja tahked osakesed), mis mõjutavad õhu kvaliteeti. Tänu tehnilistele meetmetele ning elektrienergiat ja soojust tootvates ettevõtetes tehtud täiustustele on sellised heitkogused viimastel kümnenditel siiski vähenenud.

Euroopa energiatarbimine jõudis haripunkti 2006. aastal. 2010. aastal oli energiatarbimine ligi 4% väiksem. Seda langust võib põhjendada osaliselt majanduskriisiga, ehkki energiatarbimise vähenemisele aitas kaasa ka majandustegevuse kerge lahtisidumine energiatarbimisest.

Energiaallikate seas domineerivad ikka veel fossiilkütused: umbes 77% keskmise eurooplase energiavajadustest täidetakse nafta, gaasi ja kivisöe abil. Tuumaenergia kannab hoolt 14% eest ja ülejäänud 9% rahuldatakse taastuvatest energiaallikatest. Ent taastuvenergia kasutamine suureneb kiiresti. 2010. aastal kasutati uute energiaallikatena kõige enam päikesepaneele, teisel kohal oli gaas ja kolmandal tuul. Tuumarajatiste võimsust pigem vähendati kui suurendati.

Keskmine eurooplane kasutab aastas 27 megavatt-tundi (MWh) energiat, sealjuures kõiki kodumajapidamises leiduvaid, tööstuslikke ja transpordiga seonduvaid energiaallikaid arvestades. See näitaja – nagu ka sellega seotud CO2-heide, mis sõltub suuresti taastuvenergia ja tuumaenergia levikust – on riigiti üsna erinev. Praegu on kõige suurem energiatarbija transpordisektor, mille energiakasutus on 1990. aastast kõige kiiremini kasvanud.

Euroopa Liidu poliitika

Energia seatakse ELi poliitikas üha tähtsamale kohale – see on üks viiest peamisest arenguvaldkonnast, mida käsitletakse Euroopa 2020. aasta strateegias eesmärgil, et:

  • taastuvenergia moodustaks 20% Euroopa energiatarbimisest;
  • energiatõhusus suureneks 20%.

2020. aasta energiastrateegia konkreetsete eesmärkide kõrval käsitletakse täiendavaid asjakohaseid valdkondi eri strateegiates, mille kokkuvõtte leiab Euroopa Komisjoni veebisaidilt. Need strateegiad hõlmavad järgmist:

Euroopa Keskkonnaameti tegevus

Energiavaldkonnas on üks EEA põhitegevusi jälgida keskkonnaalaste kaalutluste lõimimist energiasektorisse. Kord aastas ajakohastatakse ja avaldatakse hulk energia- ja keskkonnanäitajad. EEA avaldab ka hinnangud, milles käsitletakse oodatavat keskkonnakasu ja taastuvenergia erineva osatähtsuse avaldatavat survet.

Energia- ja keskkonnanäitajate põhjal püütakse vastata kuuele energiapoliitikaga seotud küsimusele.

  • Kas energia kasutamise ja tootmise mõju keskkonnale on kahanev?
  • Kas energiakasutus väheneb?
  • Kui kiiresti suureneb energiatõhusus?
  • Kas vähem saastavad kütused tõrjuvad välja kahjulikumad kütused?
  • Kui kiiresti võetakse kasutusele taastuvenergiatehnoloogiad?
  • Kas hinnakujundussüsteemis on hakatud võtma paremini arvesse keskkonnakulusid?

Näitajad on tähtsad ka selleks, et:

  • teostada järelevalvet ELi säästva arengu strateegia üle;
  • koostada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile esitatav ELi kasvuhoonegaaside andmekogu aruanne;
  • anda Kyoto protokolli alusel aru Euroopa kasvuhoonegaaside heitkoguste suundumustest ja prognoosidest;

EEA hindab ka oodatavat keskkonnakasu ja survet, mis tuleneb sellest, et taastuvenergia osatähtsus on kogu energia tootmises üha suurem. Hindamise käigus:

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 33059 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100