Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Teemad / Rannikualad ja mered / Rannikualad ja mered

Rannikualad ja mered

Muutke keelt
Topics: , ,
Inimtegevus põhjustab ranniku- ja mereökosüsteemides seniolematuid keskkonnamuutusi. Kalandus, maismaal ja merel paiknevatest allikatest lähtuv saaste, linnastumine, väärtuslike elupaikade hävimine ja kahjustumine ning võõrliikide sissetung avaldavad kogu maailmas järjest kasvavat survet. Kõikide nende mõju halvendab kliima muutumine tõenäoliselt veelgi.

ELi ümbritseb neli merepiirkonda: Vahemeri, Must meri, Läänemeri ja Atlandi ookeani põhjaosa, kuhu kuulub ka Põhjameri. Eurooplastel on mitmesugust merendustegevust ka Arktikas.

Inimtegevus on sageli koondunud rannikupiirkondadesse, mis suudavad kõige vähem neid tegevusi assimileerida ja kus kahjulik mõju on kõige ilmsem. Peamised Euroopa rannikupiirkondi ohustavad tegurid on reostus ja eutrofeerumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, linnade kasv, maastiku vaesumine ja rannikuerosioon.

Euroopa mered ja rannikud: huvitavaid fakte

  • ELi liikmesriikide jurisdiktsiooni alla kuuluv mereala on suurem kui ELi kogu maismaapindala.
  • ELi rannajoon on 68 000 km pikk – üle kolme korra pikem Ameerika Ühendriikide omast ja peaaegu kaks korda nii pikk kui Venemaa Föderatsioonil; koos EEA liikmesriikide Islandi, Norra ja Türgiga on rannajoone pikkus 185 000 km.
  • ELi elanikkonnast ligi pool elab vähem kui 50 km kaugusel merest; suurem osa on koondunud rannikuäärsetesse linnapiirkondadesse. 2001. aastal elas 70 miljonit inimest ehk 14% kogu ELi rahvastikust kuni 500 meetri kaugusel rannikust.
  • Meri on Euroopa puhkajate lemmiksihtkoht. 63% Euroopa puhkajatest veedab puhkuse mere ääres. Näiteks on hinnatud, et 8–10 miljonit harrastuskalastajat, kes püüavad kala spordi või meelelahutuse eesmärgil, moodustavad 8–10 miljardi eurose aastakäibega majandusharu.
  • Merest kuni 500 meetri kaugusel paiknevate varade väärtus on hinnanguliselt 500–1000 miljardit eurot.
  • ELi avaliku sektori kulu rannajoone kaitsmiseks erosiooni- ja üleujutusohu eest ulatub ajavahemikul 1990–2020 hinnangute kohaselt 5,4 miljardi euroni aastas.

 

[EÜ, 2006: merenduse fakte ja arvandameid (vaadatud 27. septembril 2010)]

Rannikutest ja meredest

Regional sea characteristics

Merede piirkondlikud erijooned

Euroopa merede hulka kuuluvad Läänemeri, Must meri, Atlandi ookeani kirdeosa ja Vahemeri. Atlandi ookeani kirdeosas on Põhjameri, aga ka Põhja-Jäämeri, Barentsi, Iiri ja Keldi meri, Biskaia laht ja Ibeeria rannik.

Läänemeri on vähese soolsusega poolsuletud meri, kuna veevahetus Atlandi ookeani kirdeosaga on piiratud ja jõgede äravoolumaht suur. Need omadused teevad mere eriti tundlikuks toitainereostuse suhtes.

Must meri on samuti poolsuletud; selle maailma suurima sisemere veevahetus Vahemerega on piiratud. Selle veed on 150‒200 meetrist sügavamal hapnikuvabad. Musta mere pindmiste kihtide soolsus on keskmine. Suuremas osas Mustast merest usutakse olevat nafta- ja gaasivarusid ja toimub nende uurimine.

Vahemeri on samuti poolsuletud; selle soolsus on kõrge, kuna aurumine on suur ja jõgede äravoolumaht väike. Selle veevahetus Atlandi ookeani ja Musta merega on vähene. See on Euroopa kõige suurema bioloogilise mitmekesisusega meri.

Atlandi ookeani kirdeosa hõlmab mitut merd ja eripalgelisi kliimatingimusi. Euroopa kõige väärtuslikumate kalapüügipiirkondade ning paljude ainulaadsete elupaikade ja ökosüsteemidega on see ülimalt tootlik piirkond. Seal paiknevad ka Euroopa suurimad nafta- ja gaasivarud.

Rannik on määratluse järgi piirkond, kus maa ja meri kokku saavad. Euroopa Majanduspiirkonna 24 rannikuriigis on rannikualasid 560 000 km2, mis vastab 13%-le nende riikide kogu maismaapinnast (allikas: Corine Land Cover, 2000).

Süvameri ja merepõhi moodustavad ulatusliku ja keeruka süsteemi, mis aine- ja energiaringe ning bioloogilise mitmekesisuse kaudu on seotud kogu ülejäänud planeediga. Süvamere ökosüsteemide funktsioneerimine on globaalse biogeokeemilise tsükli seisukohast ülioluline, sest sellest sõltub ka elu maismaal, sh inimtsivilisatsiooni toimimine. Süvamerd leidub Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere nii Euroopa kui ka rahvusvahelistes vetes. Süvamereks peetakse 400 meetrist allpool asuvaid meresügavusi.

Mere- ja rannikuökosüsteemide degradeerumist on täheldatud nii Läänemeres, Mustas meres, Vahemeres kui ka Atlandi ookeani kirdeosas ja Põhja-Jäämeres. Keskkonda kahjustavad tegevused on meie vahetute inimlike vajaduste rahuldamise tagajärg, mis paraku mõjutab – ja mõnikord pöördumatult – tuhandeid kui mitte miljoneid aastaid arenenud liike ja elupaiku.

Need tegevused on seotud Euroopa rannikualade tiheda ja aina tiheneva inimasustusega, kalapüügiga, põllumajandusreostusega, tööstuskemikaalidega, turismi arenguga, laevandusega, taastuvenergia taristutega ja muude merendustegevustega.

Konkreetsed probleemid:

  • Vaatamata oluliselt paranenud reoveekäitlusele ohustab ranniku- ja merekeskkonda oluliselt põllumajandusest tulenev toitainete hajareostus; see kiirendab fütoplanktoni kasvu ja võib viia laiaulatusliku hapnikukaoni.
  • Mõne raskmetalli ja püsiva orgaanilise saasteaine kontsentratsioon mereorganismides ületab toiduainetele ettenähtud piirnorme kõigi Euroopa merede teatud osades. Suuremate naftalekete arv on vähenenud, kuid nafta heidet näiteks transpordi ja naftatöötlemistehaste tavategevuse käigus on endiselt palju. Sellised ained akumuleeruvad toiduahelas.
  • Laevaliiklus ja vesiviljelus aitavad kaasa invasiivsete liikide levimisele, millel võib olla äärmiselt kahjulik toime ökosüsteemidele ja ühiskonnale. Maailmas tekitavad invasiivsed veetaimed aastas majanduslikku kahju hinnanguliselt üle 100 miljardi USA dollari. 
  • Kõikidel Euroopa meredel tuleb ette kalapüüki, mis ei ole säästev, ja see seab ohtu Euroopa kalavarude elujõulisuse. Endiselt on kasutusel sellised laastavad kalapüügiviisid nagu püük põhjatraaliga. Kalad, linnud, imetajad ja kilpkonnad satuvad kaaspüügi hulka ning seadmed kahjustavad mereelupaiku ja -ökosüsteeme. Kalapüük võib muuta mere ökosüsteemi.
  • Kuigi mere- ja rannikuelupaikade ja -liikide kaitse mere- ja rannikualade Natura 2000 võrgustikku lisamise abil paraneb, on see siiski toimunud aeglaselt ja vaevaliselt. Osa ranniku- ja enamiku mereelupaikade seisund on hindamata; 22% mereimetajatest on väljasuremisohus.
  • Turism, mis on põhjustanud linnade kasvu Vahemere rannikul, on muutumas arengu tõukejõuks ka Musta mere rannikul.
  • Kliimamuutus põhjustab mere pinnatemperatuuride ja meretaseme tõusu. Vastuseks neile muutustele toimuvad nihked mere- ja rannikuliikide geograafilises ja sesoonses levikus; et tagada keskkonnasäästlikkus, peab kalavarude majandamine ja looduslike elupaikade kaitse üha rohkem arvestama nende muutustega. CO2 kontsentratsiooni tõus atmosfääris on kaasa toonud ookeanivee pH-taseme jätkuva alanemise; Euroopa riikide ülemereterritooriumide tohutu elurikkusega korallriffidele on ohtlik nii temperatuuritõus kui ka hapestumine.

Euroopa poliitika

Euroopa rannikute ja merede keskkonnaprobleemid nõuavad poliitilist lahendust, mis ühendaks endas vee, looduse, saaste, kalanduse, kliimamuutuse ja ruumilise planeerimisega seotud poliitikasuunad. Varem on neid käsitletud eraldi valdkondadena, kuid alates merestrateegia raamdirektiivi vastuvõtmisest 2008. aastal on kasutusel integreeritud lähenemine: haldusmeetod arvestab kogu ökosüsteemi ja seab eesmärgiks paljude konkreetsete keskkonnaaspektide hea seisundi. Merestrateegia raamdirektiivi toetab vee raamdirektiiv, mille eesmärk on reguleerida ranniku- ja siirdevete ökoloogilist seisundit, arvestades toitainekoormust, keemilisi ja hüdromorfoloogilisi tingimusi, ning loodusdirektiiv ja linnudirektiiv, millega on kehtestatud osa mere- ja rannikuelupaikade ja -liikide kaitse eesmärgid.

Merendus-, põllumajandus- ja turismisektori kasv eelduste kohaselt jätkub; merestrateegia raamdirektiivi oluline tulevikueesmärk on juhtimisstrateegiate abil tagada, et see toimuks keskkonnasäästlikult. Neid strateegiaid toetab planeerimispõhimõtete rakendamine kooskõlas rannikualade integreeritud majandamise ja merealade ruumilise planeerimise protsessiga.

Ehkki merestrateegia raamdirektiiviga on seatud kalavarude seisundi keskkonnaeesmärk, reguleerib kalanduse kõiki aspekte ühine kalanduspoliitika. Seda reformitakse 2012. aastal.

Lisateave

  • Merestrateegia raamdirektiiv nõuab paljude elusorganismide, sh kalade hea keskkonnaseisundi saavutamist meredes aastaks 2020. Direktiiv peaks aitama vähendada merekeskkonna reostuskoormust ja kahjustusi.
  • Rannikualade integreeritud majandamine soovitab arengustrateegiaid rannikualade säästva arengu saavutamiseks.
  • Merealade ruumiline planeerimine toetab merede kasutajaskonda ühendades mere säästva kasutamise strateegiate väljatöötamist.
  • Vee raamdirektiiv nõuab kogu ELi suudmealade ja rannikute hea ökoloogilise seisundi või hea ökoloogilise potentsiaali saavutamist bioloogiliste ja keemiliste näitajate osas aastaks 2015. Direktiiv peaks aitama vähendada suudmealade ja rannikute reostuskoormust ja kahjustusi, samuti hüdromorfoloogiliste muutuste mõju.
  • Nitraatide direktiivi eesmärk on vähendada põllumajandusmaadelt lähtuvat nitraadireostust.
  • Asulareovee puhastamise direktiivi eesmärk on vähendada puhastusjaamadest ja teatud tööstusharudest pärinevat reostust.
  • ELi loodusdirektiiv ja linnudirektiiv (vt ELi keskkonnaõigus) on Euroopa looduskaitsepoliitika nurgakivid. Loodusdirektiivi kaks alustala on Natura 2000 kaitsealade võrgustik ja range liigikaitse süsteem.
  • Kliimamuutuse ohuga tegeleb maailma mastaabis ÜRO kliimamuutuse raamkonventsioon. Selle Kyoto protokoll näeb ette siduvad heite sihttasemed konventsiooni ratifitseerinud arenenud riikidele, nagu näiteks ELi liikmesriigid. Lisateave kliimamuutusega seotud poliitikameetmete kohta
Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 33162 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100