Pärast Pariisi: muuta vähese CO2-heitega majandus tegelikkuseks

Eelmise aasta detsembris seadis maailm endale Pariisis julge eesmärgi: hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tublisti alla 2 kraadi, eelistatavalt alla 1,5 kraadi üle tööstusrevolutsiooni eelse taseme. Käesoleva kuu alguses toimunud G20 tippkohtumisel teatasid Hiina ja Ameerika Ühendriigid, et võtavad ametliku kohustuse ühineda Pariisi kokkuleppega. See on rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ja ülemaailmse soojenemise piiramisel suur samm edasi. Samas ei ole kokkuleppe osalisriikide praegused vähendamiskohustused selle ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks piisavad.

Lugege edasi

Elektrisõidukid: liikudes säästva liikuvussüsteemi poole

Nüüdisaegne ühiskond sõltub kaupade ja inimeste transpordist, kuid praegused transpordisüsteemid kahjustavad inimtervist ja keskkonda. Rääkisime peagi ilmuva elektrisõidukite aruande projektijuhi Magdalena Jóźwickaga, mis eelised ja probleemid on elektri kasutamisel tavapäraste sõidukikütuste alternatiivina.

Lugege edasi

Säästev majandamine on Euroopa metsade tervise võti

Euroopa metsad osutavad meile olulisi teenuseid: puhas õhk, puhas vesi, looduslik süsinikdioksiidi hoidla, puit, toit ja muud saadused. Metsad on elupaigad paljudele liikidele. Rääkisime Euroopa metsade probleemidest Euroopa Keskkonnaameti metsa- ja keskkonnaeksperdi Annemarie Bastrup-Birkiga.

Lugege edasi

Roheline taristu: parem elu looduspõhiste lahenduste kaudu

Roheline taristu pakub häid lahendusi keskkonna-, sotsiaal- ja majandusprobleemidele ning tuleb seega täielikult integreerida eri poliitikavaldkondadega. Kuna EEA valmistub avaldama aruannet rohelise taristu rolli kohta ilma- ja kliimamuutustega seotud loodusohtude leevendamisel, vestlesime aruande põhiautori Gorm Digega, kes on territoriaalse keskkonna-, poliitika- ja majandusanalüüsi projektijuht.

Lugege edasi

Õhk, mida me hingame

Hingame hetkest, mil sünnime, kuni hetkeni, mil sureme. See on eluline ja pidev vajadus – mitte üksnes meile, vaid kõigele elavale meie planeedil. Vilets õhukvaliteet mõjutab meid kõiki: see kahjustab nii meie tervist kui ka keskkonda, mis omakorda põhjustab majandusliku kahju. Ent millest õhk, mida sisse hingame, koosneb ja kust on pärit selles leiduvad erinevad saasteained?

Lugege edasi

Tervis muutuvas kliimas

2007. aasta augustis tuvastasid Itaalia kohalikud tervishoiuasutused kahes väikeses, omavahel jõega eraldatud külakeses Castiglione di Cervias ja Castiglione di Ravennas mitu ebatavalise haiguse juhtumit. Haigestus ligikaudu 200 inimest, üks vanem meesterahvas suri (Angelini jt, 2007).

Lugege edasi

Alpid

Alpid

2010-03-22

Kliimamuutuste mõju tänapäeva Euroopas

Lugege edasi

Kui kaev saab tühjaks - Kliimamuutustega kohanemine ja vesi

„Meie vesi keeratakse kinni korra või paar korda kuus, vahel isegi sagedamini,” ütleb Barış Tekin oma korteris Beşiktaşes, Istanbuli ajaloolises linnaosas, kus ta elab koos oma naise ja tütrega. „Meil on pesemiseks ja koristamiseks korteris igaks juhuks valmis umbes 50 liitrit pudelivett. Kui vesi on väga pikalt ära, läheme mu isa või mu naise vanemate juurde,” ütleb Barış, kes on Marmara ülikooli majandusprofessor.

Lugege edasi

Kalad kuival - Merekeskkonna korraldus muutuvas kliimas

Kaluri lugu. 6. oktoobri öösel 1986. aastal leidsid Kopenhaagenist põhja pool asuva väikelinna Gilleleje homaaripüüdjad Kattegati väinas kalastades, et nende võrgud olid täis Norra salehomaari. Paljud loomadest olid surnud või suremas. Umbes pooled neist olid veidrat värvi.

Lugege edasi

Mitte lihtsalt tühi jutt - Ülemaailmne diplomaatia ning Kyoto protokolli õigusjärglase otsingud

Igal talvel avanevad Kopenhaageni kuulsa Tivoli, kesklinnas asuva vana lõbustuspargi väravad, et ametlikult tähistada varase jõuluhooaja algust. Selle aasta detsembris on Tivolist eredamalt valgustatud kõige tähtsam kliimamuutuse konverents, COP 15, mille raames kogunevad Taani pealinna tuhanded diplomaadid, poliitikud, äritegelased, keskkonnaspetsialistid ja kliimaeksperdid üle kogu maailma.

Lugege edasi

Kui bioenergia kasvab buumiks - Üleminek naftalt bioenergiale ei ole riskideta

Bioenergia ei ole uus. Inimesed on tuhandeid aastaid puud põletanud. Tööstusrevolutsioon 1800ndate aastate keskpaigas tõi esiplaanile niinimetatud fossiilkütused, peamiselt söe ja nafta. Fossiilkütuseid on aga üha keerulisem leida ja ekstraheerida, nad on üha kallimad ja seotud ägedate poliitiliste vaidlustega.

Lugege edasi

Tegevused dokumentidega
Tellimused
Loo konto – aruannete (paberil ja/või elektrooniliste) ja kord kvartalis ilmuva e-uudiskirja tellimine.
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100