Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Teemad / Õhusaaste / Õhusaaste

Õhusaaste

Muutke keelt
Õhusaaste kahjustab inimeste tervist ja keskkonda. Euroopas on paljude õhusaasteainete heide viimaste kümnendite jooksul märkimisväärselt vähenenud, mis omakorda on parandanud õhukvaliteeti kogu piirkonnas. Sellele vaatamata on saasteainete sisaldus õhus ikka veel liiga kõrge ja õhukvaliteediga seotud probleemid ei ole kusagile kadunud. Märkimisväärne osa Euroopa rahvastikust elab piirkondades (eelkõige puudutab see linnu), kus õhukvaliteet ei vasta standarditele: osooni, lämmastikdioksiidi ja tahkete osakeste (PM) saaste on tervisele tõsiseks ohuks. Mitu riiki on ületanud endale nelja peamise õhusaasteaine jaoks 2010. aastaks kehtestatud piirmäärad ühe või mitme aine osas. Seetõttu on õhusaaste vähendamine endiselt oluline.

Õhusaaste küsimus on oluline nii kohalikul, üleeuroopalisel kui ka terve poolkera tasandil. Ühes riigis õhku heidetud saasteained kanduvad atmosfääris edasi, halvendades õhukvaliteeti mujalgi.

Tahked osakesed ja troposfääriosoon on kaks üldiselt tuntud saasteainet, mis kahjustavad inimese tervist kõige rohkem. Pikaajaline ja kõrge kontsentratsiooniga kokkupuude nende saasteainetega avaldab mitmesugust mõju, alates hingamissüsteemi kahjustustest kuni enneaegse surmani. Viimastel aastatel on kuni 40% Euroopa linnapiirkondade elanikest tõenäoliselt kokku puutunud tahkete osakeste (PM10) sisaldusega välisõhus, mis ületab Euroopa Liidus inimeste tervise kaitseks kehtestatud piirmäära. Kuni 50% linnapiirkondade elanikest võib olla kokku puutunud osoonitasemetega, mis ületavad ELi sihtväärtust. Peente tahkete osakeste (PM2,5) sisaldus õhus vähendab ELi keskmist eeldatavat eluiga hinnanguliselt rohkem kui kaheksa kuu võrra.

Õhusaaste kahjustab meie tervist. See vähendab inimeste eeldatavat eluiga keskmiselt rohkem kui kaheksa kuu võrra ning kõige saastatumates linnades ja piirkondades rohkem kui kahe aasta võrra. Liikmesriigid peavad viima õhukvaliteedi kiiresti vastavusse ELi standarditega ja vähendama õhusaasteainete heidet,

ütles Janez Potočnik, ELi keskkonnavolinik.

 Õhusaaste kahjustab ka keskkonda.

  • Hapestumine vähenes märkimisväärselt aastatel 1990–2010 Euroopa tundliku ökosüsteemiga aladel, mis kannatasid liigsete väävli- ja lämmastikuühendite happesadenemise all.
  • Eutrofeerumine on keskkonnaprobleem, mida põhjustab liigsete toitainete sattumine ökosüsteemidesse ja mille lahendamine ei ole läinud eriti edukalt. Tundliku ökosüsteemiga alad, mida mõjutas atmosfääri liigne lämmastikusisaldus, vähenesid aastatel 1990–2010 üsna vähe.
  • Suur osoonisisaldus kutsub esile saagikao. Enamik põllukultuure on kokku puutunud osooni tasemetega, mis ületavad ELi pikaajalisi taimestiku kaitse eesmärke. Nähtus mõjutab märkimisväärset osa põllumajanduspiirkondadest, eriti Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopas.

Euroopa õhukvaliteet ei parane samm-sammult koos antropogeensete (inimtekkeliste) õhusaasteainete heite üldise vähenemisega. Selle põhjused on keerulised:

  • heite vähenemise ja õhusaasteainete sisalduse vahel ei ole alati lineaarset seost;
  • õhusaasteainete kauglevi Euroopasse teistest põhjapoolkera riikidest suureneb.

Seetõttu on vaja jätkata sihipäraseid jõupingutusi heite vähendamiseks, et kaitsta ka edaspidi Euroopa elanike tervist ja keskkonda.

Õhusaaste allikad

Õhusaaste allikad võivad olla nii inimtekkelised kui ka looduslikud:

  • fossiilkütuste põletamine elektri tootmiseks, transpordi, tööstuse ja kodumajapidamiste tarbeks;
  • tootmisprotsessid ja lahustite kasutamine, nt keemia- ja mineraalitööstuses;
  • põllumajandus; 
  • jäätmetöötlus;
  • vulkaanipursked, tuulega leviv tolm, meresoola pihustumine ning taimedelt pärit lenduvate orgaaniliste ühendite heide on looduslike saasteallikate näited.

Euroopa Liidu poliitika

Euroopa Liidu pikaajaliseks eesmärgiks on saavutada selline õhukvaliteedi tase, mis välistab ebasoovitavad mõjud ja ohud inimese tervisele ning keskkonnale. EL tegutseb õhusaastega kokkupuute vähendamiseks paljudel tasanditel: töötab välja õigusakte, teeb koostööd õhku saastavate tööstusharudega, samuti rahvusvaheliste, riiklike ja piirkondlike asutuste ja vabaühendustega ning edendab teadustegevust. ELi poliitika sihiks on kahandada kokkupuudet õhusaastega heite vähendamise ning õhukvaliteedi piirmäärade ja sihtväärtuste kehtestamise kaudu.

Lisateave Euroopa õhusaastega seotud poliitikameetmete kohta

Euroopa Keskkonnaameti tegevus

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) on Euroopa Liidu õhusaaste andmekeskus, mis toetab õhku eralduvate saasteainete ja õhukvaliteediga seotud ELi õigustiku rakendamist. EEA osaleb ka ELi õhusaastepoliitika hindamises ja Euroopa õhukvaliteedi parandamise pikaajaliste strateegiate väljatöötamises.

EEA peamisteks ülesanneteks on:

  • mitmesuguste õhusaasteandmete avalikustamine
  • Euroopa õhusaaste suundumuste ning seonduvate strateegiate ja meetmete dokumenteerimine ja hindamine
  • kompromisside ja sünergiate uurimine õhusaaste ja eri poliitikavaldkondade vahel, sh kliimamuutus, energia, transport ja tööstus

Lisateave EEA tegevuse kohta

Kasulikud lingid

EEA kodulehel on õhusaastet käsitlevate linkide loend.

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 32862 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100