Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Pressiteated / Uudised / Põud ja vee liigtarbimine Euroopas

Põud ja vee liigtarbimine Euroopas

Muutke keelt
Alates golfiväljakutest kuni raamatuteni, oliiviõlist kuni vaktsineerimiseni, kõikidest kaupadest ja teenustest, millest me sõltume, kuni paljude meie igapäevategevusteni, kõik see vajab asendamatut loodusvara – vett. Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) uues aruandes tõdetakse, et paljudes Euroopa piirkondades ei kasutata vett säästlikult, ning esitatakse soovitused, kuidas hallata veevarusid uutmoodi.

Kui rääkida veest, siis elame me üle oma võimete. Siiani on veenappuse lühiajaliseks leevendamiseks ammutatud üha rohkem pinna- ja põhjavett. Ületarbimine ei ole jätkusuutlik. See mõjub rängalt allesjäänud vee kvaliteedile ja kvantiteedile, samuti veest sõltuvatele ökosüsteemidele. Me peame nõudlust vähendama, muutma loodusest võetava vee koguse minimaalseks ning seda tõhusamalt kasutama.

Professor Jacqueline McGlade, EEA tegevdirektor

EEA aruandes „Euroopa veevarud – veenappuse ja põua küsimus“ rõhutatakse, et ajal, mil Lõuna-Euroopat ähvardab pidevalt tõsise veenappus, kasvavad veega seotud probleemid ka Euroopa teatud põhjapiirkondades. Lisaks sellele suurendavad kliimamuutused tulevikus veelgi põudade raskust ja sagedust, teravdades veenappust, eriti suvel.

„Kui rääkida veest, siis elame me üle oma võimete. Siiani on veenappuse lühiajaliseks leevendamiseks ammutatud üha rohkem pinna- ja põhjavett. Ületarbimine ei ole jätkusuutlik. See mõjub rängalt allesjäänud vee kvaliteedile ja kvantiteedile, samuti veest sõltuvatele ökosüsteemidele,” sõnas professor Jacqueline McGlade, EEA tegevdirektor. „Me peame nõudlust vähendama, muutma loodusest võetava vee koguse minimaalseks ning seda tõhusamalt kasutama.”

Olulisimad järeldused ja soovitused

Et nihutada veevarude haldamise põhitähelepanu varustamise suurendamiselt nõudluse vähendamisele, on vaja rakendada mitmeid eri poliitikaid ja tegevusviise:

  • Kõikides sektorites, sealhulgas põllumajanduses, tuleb vee hind määrata vastavalt kasutatud kogusele.
  • Valitsused peaksid ulatuslikumalt rakendama põuaga toimetuleku kavu ning keskenduma pigem ohtudele kui kriisiohjele.
  • Veepuudusega piirkondades tuleks vältida biokütuste suure veetarbega  toorme kasvatamist.
  • Sobivate põllukultuuride valimine koos õigete niisutamismeetoditega võib oluliselt parandada põllumajandusliku veekasutuse tõhusust, kui seda toetavad ka põllumajandustootjate nõustamise programmid. Nii riiklikud kui ka Euroopa Liidu rahalised vahendid, sealhulgas Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika võivad oluliselt kaasa aidata tõhusa ja jätkusuutliku veekasutuse edendamisele põllumajanduses.
  • Avalikkuse teavitamise meetmed nagu ökomärgised, ökotunnistused ja hariduskavad koolides on jätkusuutliku veekasutuse saavutamiseks möödapääsmatud.
  • Tegelda tuleb veevarustussüsteemi leketega. Mõnes Euroopa osas võib leketest tingitud veekadu moodustada üle 40% kogu tarnitavast veest.
  • Ebaseaduslik veevõtt, sageli põllumajanduses kasutamiseks, on teatavates Euroopa osades laialt levinud. Selle probleemiga tegelemiseks tuleb sisse seada asjakohane järelevalve ning kehtestada trahvide ja karistuste süsteem.
  • Ametivõimudel tuleb luua ergutusvahendeid alternatiivsete veevarude, näiteks puhastatud reovee, majapidamisvee ja kogutud vihmavee kasutuselevõtmise toetamiseks, et vähendada survet veevarudele.

Euroopa veekasutuse ülevaade

Euroopas tervikuna kasutatakse võetud veest energia tootmiseks 44%, põllumajanduses 24%, veevarustuses 21% ja tööstuses 11%. Need arvud ei näita siiski märkimisväärseid erinevusi, mis valitsevad eri sektorite veekasutuses kontinendi eri osades – näiteks Lõuna-Euroopas kasutab põllumajandus kogu võetud veest 60%, teatud piirkondades koguni 80%.

Euroopas tervikuna saadakse 81% kogu tarbitud mageveest pinnaveekogudest –järvedest ja jõgedest – mis on peamiseks veeallikaks tööstusele, energeetikale ja põllumajandusele. Samas kasutatakse veevarustussüsteemides peamiselt põhjavett, sest selle kvaliteet on üldiselt parem. Peaaegu kogu energiatootmisel kasutatud vesi suunatakse tagasi veekokku, samal ajal kui enamikku põllumajanduses kasutatud vett mitte.

Vee magestamisest on saanud kiiresti kasvav alternatiiv tavapärastele veeallikatele, eelkõige veepuudusega Euroopa piirkondades. Hinnates vee magestamise üldist mõju keskkonnale, tuleb siiski arvesse võtta selle meetodi suurt energiatarvet ning tekkivat soolvett.

Märkused toimetajale

Aruanne on aadressil http://www.eea.europa.eu/publications/water-resources-across-europe

Aruannet tutvustatakse ajakirjandusele Türgis Istanbulis viiendal ülemaailmsel veefoorumil: http://worldwaterforum5.org/

Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)

Euroopa Keskkonnaagentuur asub Kopenhaagenis. Agentuuri eesmärk on toetada Euroopa keskkonnaseisundi märkimisväärselt ja mõõdetavat edendamist, andes poliitikakujundajatele ja avalikkusele õigeaegset, eesmärgistatud, asjakohast ja usaldusväärset teavet.

Kontaktandmed

Ajakirjanduse kontaktisik:

pr Gülçin Karadeniz,

pressiesindaja

gulcin.karadeniz at eea.europa.eu

mobiiltelefon +45 23 68 36 53

Seonduv sisu

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 33078 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100