Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Pressiteated / Uudised / Ministrid peavad tegema koostööd, et tagada tervislik keskkond kõikjal Euroopas

Ministrid peavad tegema koostööd, et tagada tervislik keskkond kõikjal Euroopas

Muutke keelt
Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) täna avaldatud aruande kohaselt takistavad keskkonnapoliitika elluviimist üle Euroopa lüngad teavituses ja meetmete rakendamises.

Aruannet „Euroopa keskkond – neljas hinnang” esitleti Belgradis (Serbia) Euroopa keskkonnaprotsessi kuuenda ministrite konverentsi avaistungil, mis toimus ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) egiidi all.

Selles aruandes, mis on Euroopa Keskkonnaagentuuri 15 aasta jooksul avaldatud üleeuroopalistest keskkonnahinnangutest viimane, hinnatakse keskkonna vallas tehtud edusamme 53 riigis – piirkonnas, kus elab kokku üle 870 miljoni inimese. See piirkond hõlmab Ida-Euroopat, Kaukaasiat ja Kesk-Aasiat, Kagu-Euroopat, samuti Lääne- ja Kesk-Euroopat.

Aruandes soovitatakse põhiliselt parandada olemasoleva poliitika rakendamist ning kehtestada selged ja realistlikud eesmärgid. Samuti tuleks kiiresti luua ühine keskkonnateabe süsteem, sest piirkonnas on suur vajadus usaldusväärsete, kättesaadavate ja võrreldavate keskkonnaandmete järele.

„Me peame kõikjal Euroopas keskkonnaküsimustega rohkem tegelema. Selleks peame paremini tundma õppima esilekerkivaid probleeme, nende omadusi ning esinemist eri ühiskondades ja sugupõlvede lõikes. Analüüsid, hindamised, teabevahetus ja koolitus aitavad täita kõnealust teabelünka ja annavad parema ettevalmistuse neile, kes peavad tegutsema,” märkis Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektor professor Jacqueline McGlade.

Aruandes nenditakse, et nimetatud piirkonna keskkonda mõjutab peamiselt majandustegevus: nt põllumajandus, turism, transport ja energeetika. Tänapäevased tarbimis- ja tootmisharjumused avaldavad loodusvaradele järjest suuremat survet, mis ohustab omakorda keskkonda.

Tulemuseks on väga erinevad keskkonnamõjud: vee, õhu ja mulla kvaliteet varieerub suuresti üle Euroopa. Rohkem kui sajal miljonil inimesel ei ole juurdepääsu puhtale joogiveele ega kanalisatsioonile. Aruandes märgitakse veel, et paljudes Ida-Euroopa, Kaukaasia, Kesk-Aasia ja Kagu-Euroopa riikides on veevarustuse ja kanalisatsiooni kvaliteet viimase 15 aasta jooksul halvenenud, eriti maapiirkondades.

Hoolimata õhusaaste vallas tehtud edusammudest vähendab selle praegune tase (eeskätt lämmastikoksiidi, peenosakeste ja troposfääriosooni tase) Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide elanike keskmist eluiga hinnanguliselt ligi aasta võrra ja ohustab laste tervist. Ida-Euroopas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias on olukord väidetavalt sama sünge – seal on enamiku õhku saastavate heitmete kogused suurenenud alates 2000. aastast 10%, mis on majanduse taastamise, transpordimahtude kasvu ja jätkuvalt ebatõhusa õhusaaste vähendamise poliitika tagajärg.

Aruanne sisaldab ka Euroopa merekeskkonna põhjalikku hinnangut – siin annavad muretsemiseks põhjust eeskätt ülepüük, eutrofeerumine ja suurenev keskkonnasurve rannikualadel. Euroopa meredes esineb varasemast vähem suuremahulist õlireostust, see-eest on igapäevategevusega seotud õlilekked endiselt märkimisväärsed.

Eesmärk peatada 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse vähenemine nõuab olulisi lisapingutusi. Elupaikade hävimise, halvenemise ja häirimise tõttu ähvardab enam kui 700 Euroopa liiki väljasuremisoht, sh selliseid embleemilisi liike nagu ibeeria ilves.

Kliimamuutuste mõjud ühiskonnale ja loodusvaradele on juba märgatavad kogu maailmas. Need mõjud muutuvad veelgi tuntavamaks, isegi kui kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendatakse märkimisväärselt. Aruandes rõhutatakse vajadust kohaneda tulevaste kliimamuutuste mõjudega kaasnevate potentsiaalsete riskidega.

„Ministrid nimetasid Belgradi konverentsi tulemuste konverentsiks. Meie aruanne näitab, et oleme saavutanud edu. Oleme vähendanud õhusaastet ja parandanud reoveepuhastust. Praegusel muutuste ajastul on aga jäänud püsima mitmed mureküsimused, nagu kliima, bioloogiline mitmekesisus ja keskkonnaga seotud terviseriskid. Nende keeruliste keskkonnaprobleemide lahendamiseks vajame jätkuvat üleeuroopalist koostööd ning sihipärast rahalist ja tehnilist toetust,” märkis professor McGlade.

Märkused toimetajale:

Aruande täisversioon on kättesaadav veebilehel
http://www.eea.europa.eu/pan-european/fourth-assessment

Aruanne „Euroopa keskkond – neljas hinnang

Enneolematust teabevahetusealasest koostööst sündinud aruandega soovitakse pakkuda ajakohast ja usaldusväärset teavet keskkonna ja ühiskonna koostoime kohta ning rõhutada üleeuroopalise keskkonnapoliitika eesmärkide poole liikumisel tehtud edusamme.

Kiievist Belgradini

Euroopa keskkonnaprotsess (EfE) hõlmab 56 riiki kolmelt mandrilt, kes astuvad üheskoos vastu keskkonnaprobleemidele. Tegu on ainulaadse partnerlusega, mis ühendab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piirkonda kuuluvaid liikmesriike. Euroopa keskkonnaprotsessis osalevad ka ÜRO süsteemi kuuluvad organisatsioonid, kes on selles piirkonnas esindatud, teised valitsustevahelised organisatsioonid, piirkonnas asuvad keskkonnatalitused, vabaühendused ja muud suuremad rühmitused.

Euroopa Keskkonnaagentuur on kavandanud protsessi toetamiseks rea üleeuroopalisi keskkonnahindamisi, et pakkuda asjakohast, ajakohastatud ja usaldusväärset teavet keskkonna ja ühiskonna koostoime kohta.

Euroopa keskkonna seisundi esimest põhjalikku hinnangut tutvustati Sofias 1995. aastal. Hilisemaid ajakohastatud hinnanguid tutvustati ministrite konverentsil Århusis 1998. aastal ja Kiievis 2003. aastal.

Käesolev on seeria neljas aruanne. Aruandes hinnatakse võimaluse korral arengut, eeskätt edusamme Euroopa Ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevuskava ning Ida-Euroopa, Kaukaasia ja Kesk-Aasia riikide keskkonnastrateegia eesmärkide saavutamisel.


Aruanne „Euroopa keskkond – neljas hinnang” hõlmab järgmist 53 riiki: Albaania, Andorra, Armeenia, Aserbaidžaan, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kasahstan, Kreeka, Kõrgõzstan, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Malta, Moldova Vabariik, Monaco, Montenegro, Norra, Prantsusmaa, Poola, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tadžikistan, Tšehhi Vabariik, Türgi, Türkmenistan, Ukraina, Ungari, Usbekistan, Valgevene, Venemaa Föderatsioon, Ühendkuningriik.

Euroopa Keskkonnaagentuurist

Euroopa Keskkonnaagentuur asub Kopenhaagenis. Agentuuri eesmärk on aidata saavutada Euroopa keskkonna seisundi märkimisväärne ja mõõdetav paranemine, andes poliitikakujundajatele ja avalikkusele õigeaegset, eesmärgistatud, asjakohast ja usaldusväärset teavet.

Euroopa Keskkonnaagentuurist saab põhjalikuma ülevaate järgmiselt veebilehelt: http://www.eea.europa.eu

Kontaktteave:

Ajakirjanikel palume võtta ühendust järgmiste isikutega:

Brendan Killeen
Pressiesindaja

Telefon: +45 33 36 72 69
Mobiiltelefon: +45 23 68 36 71

Marion Hannerup
Avalike suhete ja meediajuht

Telefon: +45 33 36 71 60
Mobiiltelefon: +45 51 33 22 43

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Tellimused
Loo konto – aruannete (paberil ja/või elektrooniliste) ja kord kvartalis ilmuva e-uudiskirja tellimine.
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100