Isiklikud vahendid

järgmine
eelmine
punktid

Otse sisu juurde. | Navigatsioonivaatesse

Sound and independent information
on the environment

Oled siin: Algus / Pressiteated / Uudised / Euroopa Liidus heideti 2005. aastal õhku vähem kasvuhoonegaase

Euroopa Liidus heideti 2005. aastal õhku vähem kasvuhoonegaase

Muutke keelt
Topics: ,
Euroopa Ühenduse kasvuhoonegaaside inventuuri aastaaruandest, mille koostas Kopenhaagenis asuv Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA), selgub, et kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogused olid 2005. aastal väiksemad kui 2004. aastal.

Aruanne “Annual European Community Greenhouse gas inventory 1990-2005 and inventory report 2007” (“Euroopa Ühenduse iga-aastane kasvuhoonegaaside inventuur 1990–2005 ja inventuuriaruanne 2007”) esitati Euroopa Ühenduse ametliku aruandena ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Arvestades üldsuse ja poliitikaringkondade huvi kliimamuutustega seonduva vastu, avaldas EEA aruande peamised sõnumid esialgsel kujul 2007. aasta mais. Aruande lõppversioon esitati ÜRO kliimakonventsioonile 27. mail 2007.

Lõpparuande tähtsamad tulemused:

  • EL-15: 2005. aastal vähenesid KHG heitkogused 2004. aastaga võrreldes 0,8% (35,2 miljoni tonni CO2 ekvivalendi) võrra – peamiselt tänu CO2 heitkoguste vähenemisele 0,7% (26 miljoni tonni) võrra;
  • EL-15: Kyoto protokolli järgse baasaastaga[1] võrreldes vähenesid KHG heitkogused 2005. aastal 2,0%;
  • EL-15: 1990. aastaga võrreldes vähenesid KHG heitkogused 2005. aastal 1,5%;
  • EL-27: KHG heitkogused vähenesid 2005. aastal võrreldes 2004. aastaga 0,7% (37,9 miljoni tonni CO2 ekvivalendi) võrra;
  • EL-27: KHG heitkogused vähenesid 1990. aasta tasemega võrreldes 7,9%.

[1] Enamiku kasvuhoonegaaside osas on EL-15 riikidele Kyoto protokolli järgseks baasaastaks 1990. aasta, kuid fluoritud gaaside ehk nn F-gaaside osas kasutavad peaaegu kõik liikmesriigid baasaastana 1995. aastat.

Millistes EL-15 riikides vähenesid kasvuhoonegaaside heitkogused kõige enam?

Absoluutväärtustes andsid EL-15 riikide heitkoguste vähenemisse suurima panuse Saksamaa, Soome ja Madalmaad (vt pealkirja “Märkused toimetajale” all esitatud tabelit). Neis riikides oli kasvuhoonegaaside heitkoguste üldise vähenemise põhjuseks CO2 heidete vähenemine.

  • Saksamaa vähendas heitkoguseid 2,3% ehk 23,5 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra: selle vähenemise üks peamisi põhjusi oli kivisöelt gaasile üleminek elektri- ja soojatootmisel. Peale selle vähenesid oluliselt maanteetranspordi ning kodumajapidamiste ja teenindussektori heited.
  • Soome vähendas heitkoguseid 14,6% ehk 11,9 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra: heitkogused vähenesid peamiselt tänu fossiilkütuste kasutamise olulisele vähenemisele elektri- ja soojatootmisel, eelkõige elektriimpordi tõttu. Eriti vähenes kivisöe kasutamine.
  • Madalmaades vähenesid heitkogused 2,9% ehk 6,3 miljoni tonni CO2 ekvivalendi võrra: elektri ja soojuse tootmiseks kasutati vähem fossiilkütuseid. Kodumajapidamistes ja teenindussektoris kasutati vähem kütust tänu soojemale talvele.

Teistest EL-15 riikidest vähenesid heitkogused 2005. aastal veel Belgias, Luksemburgis, Prantsusmaal, Rootsis, Taanis ja Ühendkuningriigis.

Millised olid peamised sektorid, kus KHG heitkoguseid vähenesid?

Absoluutväärtustes vähenesid heited EL-15 riikides 2005. aastal peamiselt elektri- ja soojatootmises, kodumajapidamistes ning teeninduses, samuti maanteetranspordis.

Elektri- ja soojatootmise CO2 heited vähenesid 0,9% (9,6 miljoni tonni) võrra, seda eelkõige tänu kivisöest sõltuvuse vähenemisele.

Kodumajapidamiste ja teenindussektori CO2 heited vähenesid 1,7% (7,0 miljoni tonni) võrra. Nende sektorite heitkoguste olulisest vähenemisest teatasid oma aruannetes Saksamaa, Ühendkuningriik ja Madalmaad. Selle vähenemise üheks üldiseks põhjuseks olid eelmise aastaga võrreldes soojemad ilmad (pehmemad talved).

Maanteetranspordi CO2 heited vähenesid 0,8% (6 miljoni tonni) võrra. Peamine heitkoguste vähendaja oli Saksamaa ning vähenemise põhjuseks diislikütusel töötavate autode arvu suurenemine, ökomaksu mõju ning kütuse ostmine väljastpoolt Saksamaad (kütuseturism).

Millistes EL-15 riikides suurenesid KHG heitkogused kõige enam?

Absoluutväärtustes suurendas 2005. aastal oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 2004. aastaga enim Hispaania (vt pealkirja “Märkused toimetajale” all esitatud tabelit).

Hispaanias andis põhiosa KHG heitkoguste 3,6% ehk 15,4 miljoni tonni CO2 ekvivalendi suurusest kasvust elektri- ja soojatootmine, põhjuseks elektritootmise kasv fossiilkütustel töötavates soojuselektrijaamades (17%) ning vähenemine hüdroelektrijaamades (-33%).

Teistest EL-15 riikidest suurenesid heitkogused 2005. aastal veel Austrias, Iirimaal, Itaalias, Kreekas ning Portugalis.

EEA kasvuhoonegaaside andmevaatur

EEA KHG andmevaatur on interaktiivne töövahend, mis võimaldab Euroopa Ühenduse kasvuhoonegaaside inventuuri aruandes sisalduvatele põhiandmetele veebis kergesti ligi pääseda. KHG andmevaatur võimaldab kasutajal vaadata ja analüüsida peamiste sektorite ja nende allsektorite heitkoguste arengusuundi. Samuti muudab ta lihtsamaks valitud riikide ja sektorite andmete võrdlemise. Lisaks sellele saab KHG andmevaaturi abil koostada graafikuid ning alla laadida heitkogustega seonduvaid arvestuslikke põhiandmeid.

EEA kasvuhoonegaaside andmevaatur

Märkused toimetajale:

Mis on kasvuhoonegaaside inventuuri aastaaruanne?

Tegemist on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile esitatava Euroopa Liidu ametliku aruandega kasvuhoonegaaside summaarsete omamaiste heitkoguste kohta aastatel 1990–2005. Omamaistena mõistetakse selles kontekstis Euroopa Liidu territooriumilt pärit heitkoguseid. Aruanne sisaldab teavet EL-15 ja EL-27 riikide KHG heitkoguste kohta. Samuti selgitatakse selles põhjalikult Euroopa Liidu heitkoguste arvestamise ning tulemuste kvaliteedi kontrollimise käiku.

Aruande koostab ja avaldab igal aastal Euroopa Keskkonnaagentuur, kasutades riikide valitsuste poolt Euroopa Ühenduse KHG seiresüsteemi raames esitatud teavet.

Kuidas seondub aruandes esitatud teave Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga?

2005. aastal oli Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud ligikaudu 47% EL-15 riikide summaarsest CO2 heitkogusest ning ligikaudu 39% summaarsest kasvuhoonegaaside heitkogusest. EL-25 riikides hõlmas süsteem 49% summaarsest CO2 heitkogusest ning 41% kasvuhoonegaaside summaarsest heitkogusest. Euroopa Liidu liikmesriigid on üldiselt kasutanud heitkogustega kauplemise süsteemi raames kogutud teavet ühe lähtematerjalina käesolevas aruandes esitatud energeetika ja tööstuse summaarsete CO2 heitkoguste arvutamisel. Üksikasjalikud kvantitatiivsed andmed selle kohta, kuidas ELi heitkogustega kauplemise süsteem on sektorite ja allsektorite lõikes mõjutanud summaarseid CO2 heitkoguseid, ei ole aga ei EL-15 ega EL-25 riikide kohta veel kättesaadavad.

Milline on aruande tähtsus Kyoto protokolli kontekstis?

EL-15 riikidel on Kyoto protokolli järgseks ühiseks eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid baasaastaga võrreldes 8% võrra. EL-27 riikidel ühist Kyoto eesmärki ei ole. Kyoto protokolli täitmiseks vajalik ametlik heitkoguste aruandlus algab alles 2010. aastal, mil esitatakse aruanne 2008. aasta heitkoguste kohta. Seni on Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heidete osas kõige asjakohasemaks ja täpsemaks teabeallikaks käesolev aruanne. Aruande abil saab jälgida Euroopa Liidu tegevuse tulemuslikkust omamaiste (st oma territooriumilt õhku heidetavate) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel Kyoto protokolliga seatud eesmärkide saavutamiseks. Kyoto protokolli osalistel on lubatud kasutada süsiniku neeldajaid ja nn paindlikke süsteeme kasvuhoonegaaside heitkoguste täiendavaks vähendamiseks väljaspool nende endi territooriume – seda täienduseks omamaiste heitkoguste vähendamisele. Seega on omamaised meetmed Kyoto eesmärkide saavutamisel põhimeetodiks. Kõnealune inventuuriaruanne näitab, et Euroopa Liidu omamaised KHG heitkogused vähenesid Kyoto protokolli järgse baasaastaga võrreldes ligikaudu 2%.

Tabel 1: kasvuhoonegaaside heitkogused CO2 ekvivalentides (v.a süsiniku neeldajad) ning Kyoto protokolli eesmärgid aastateks 2008–12 Table 1 ET

(1) EL-15 riikide jaoks on CO2, CH4 ja N2O osas baasaastaks 1990; fluoritud gaaside osas on 12 liikmesriiki valinud baasaastaks 1995. aasta, Austria, Itaalia ja Prantsusmaa aga 1990. aasta. Kuna EL-15 inventuur on liikmesriikide inventuuride summa, on EL-15 riikide baasaasta arvestusliku heitkoguse määramisel fluoritud gaaside osas liidetud 12 liikmesriigi 1995. aasta heitkogused ning Austria, Itaalia ja Prantsusmaa 1990. aasta heitkogused. EL-15 baasaasta heitkoguste hulka on Madalmaade, Portugali ja Ühendkuningriigi puhul arvatud ka metsade raadamisest tekkinud heitkogused (“The European Community's initial report under the Kyoto Protocol” [Euroopa Ühenduse esialgne Kyoto protokolli aruanne] (EEA, 2006)).

(2) Malta ei esitanud 2005. aasta kohta KHG arvestuslikke heitkoguseid, sellepärast on tabelis olevad andmed tuletatud nn lünkade täitmise teel (vt. aruande peatükki 1.8.2).

(3) EL-27 riikidel ei ole ühist Kyoto protokolli eesmärki

Märkus: Maltal ja Küprosel ei ole individuaalseid Kyoto eesmärke.

Mis on EL-27?

EL-27: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik.

Mis on EL-15?

EL-15: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Ühendkuningriik

Lingid:

Kogu aruandega tutvumine: aruanne

Korduma kippuvad küsimused KHG inventuuri aruande kohta: KKK

KHG andmetega tutvumine: EEA KHG andmevaatur

Geographical coverage

[+] Show Map

Tegevused dokumentidega

Kommentaarid

Registreeruge kohe!
Saatke teade uute aruannete ja toodete ilmumisel. Hetkel on meil 33059 tellijat. Sagedus: 3-4 kirja / kuus.
Teadete arhiiv
Jälgige meid
 
 
 
 
 
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100