Euroopa keskkond 2015: parem tulevik sõltub julgematest sammudest nii poliitikas, teadmistes, investeeringutes kui ka innovatsioonis

Muutke keelt
Press Release Avaldatud 2015-02-24 Viimati muudetud 2016-07-15 11:22
Euroopa keskkonna- ja kliimapoliitikad on toonud märkimisväärselt häid tulemusi, parandades keskkonda ja elukvaliteeti, samal ajal soodustades innovatsiooni, töökohtade loomist ja majanduskasvu. Hoolimata sellest seisab Euroopa silmitsi endiselt terve rea keskkonnaalaste väljakutsetega. Nendega tegelemine nõuab keskkonnaprobleemide algpõhjustes - praegustes tootmis- ja tarbimissüsteemides, põhjalikke muudatusi.

 Image © EEA, Keith Arkins, Alexander Goranov

Meie analüüs näitab, et Euroopa poliitikad on saanud paljude keskkonnaprobleemidega aastate jooksul edukalt hakkama. Samal ajal näitab analüüs, et me kahjustame jätkuvalt looduslikke süsteeme, mis tagavad meie heaolu.

Hans Bruyninckx, Euroopa keskkonnaagentuuri peadirektor

Need on vaid mõned põhisõnumid Euroopa keskkonnaagentuuri koostatud iga viie aasta järel ilmuvast Euroopa keskkonnaülevaadete sarjast, mille värske trükk “The European environment – state and outlook 2015” (“Euroopa keskkond 2015: seisund ja väljavaated”) nägi ilmavalgust täna. Lisaks Euroopa keskkonna põhjalikule hinnangule sisaldab aruanne ka globaalseid, piirkondlikke ja riiklikke hinnanguid ning andmeid ja riikidevahelisi võrdluseid.

Euroopa Liidu poliitikad on andnud märkimisväärselt häid tulemusi

Eurooplased naudivad puhast õhku ja puhast vett, pidevalt väheneb jäätmete ladustamine prügimägedele ning aina enam väärtustatakse taaskasutamist. Sellegipoolest on Euroopal pikk maa minna, et saavutada Euroopa Liidu 7. keskkonnaalases tegevusprogrammis 2050. aastaks seatud eesmärk “hea elu planeedi võimaluste piirides” (‘living well within the limits of the planet’). Kuigi me kasutame loodusvarasid varasemast säästlikumalt, ei ole see siiski piisav ei Euroopa ega maailma mastaabis. Loodusliku mitmekesisuse kadu ja kliimamuutused püsivad endiselt keskkonnaprobleemide esireas.

Euroopa keskkonnaagentuuri peadirektor Hans Bruyninckx ütles: “Meie analüüs näitab, et Euroopa poliitikad on saanud paljude keskkonnaprobleemidega aastate jooksul edukalt hakkama. Samal ajal näitab analüüs, et me kahjustame jätkuvalt looduslikke süsteeme, mis tagavad meie heaolu. Planeedi võimaluste piirides tegutsemine on tohutu väljakutse, kuid selle väljakutse vastuvõtmisega kaasneb veelgi suurem kasu. Euroopa innovatsioonivõimekuse maksimaalne rakendamine võiks muuta meid tõeliselt jätkusuutlikuks ning asetada meid teaduse ja tehnoloogia eesliinile, võimaldades ühes sellega luua uut tüüpi tootmisettevõtteid ja parema tervisega ühiskonda.”

Euroopa keskkonnaülevaade toob esile vajaduse ambitsioonikamate poliitikate järele, et täita Euroopa 2050 visioon heast elust planeedi võimaluste piires. Värske keskkonnahinnang rõhutab ka vajadust uutmoodi lähenemisteks, et tulla toime süsteemsete keskkonnaprobleemidega. Näiteks, väline surve, sh globaalsed megatrendid, võivad teatud juhtudel neutraliseerida poliitilised ja keskkonnakorralduslikud tegevused. Sellele lisaks on paljud keskkonnaprobleemid tihedalt seotud tootmis- ja tarbimisahelatega, mis on omakorda seotud töökohtadega ja sissetulekutega ning muudatuste tegemine neis tekitab mitmesuguseid kulusid ja tulusid. Enamgi veel – efektiivsuse kasvuga käib sageli kaasas tarbimise kasv.

Euroopa keskkonnaülevaatest järeldub, et kuigi olemasoleva poliitika rakendamine on vajalik, ei ole praegune keskkonnapoliitika ega majanduslikud ja tehnoloogia arengust ajendatud efektiivsus piisav selleks, et saavutada 2050. aastaks seatud eemsärki.

Süsteemide ümberkujundamise vajadus

Euroopa ees seisvate kompleksete probleemide lahendamine vajab senisest ambitsioonikamat poliitikat. Samaaegselt ka paremaid teadmisi ja targemaid investeeringuid, et fundamentaalselt muuta toidu-, energia-, planeeringute-, transpordi-, rahandus-, tervise- ja haridussüsteemi. Selleks on vaja strateegiaid ja lähenemisi, mille eesmärk on surve leevendamine, võimaliku kahju vältimine, ökosüsteemide taastamine, sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse vähendamine ning kohanemine ülemaailmsete suundumustega, nagu näiteks kliimamuutused ja loodusvarade ammendumine.

Dr Bruyninckx lisas, et “2050. aastani on aega 35 aastat. See tundub üsna pikk aeg, ent selleks, et oma eesmärk saavutada, peame kohe praegu tegutsemisega alustama. Meie tegutsemine ja investeeringud peavad olema oluliselt julgemad kui need seni on olnud. Paljud tänased otsused mõjutavad seda, kuidas me elame 2050. aastal.”

SOER 2015 Euroopa keskkond: valitud faktid

Looduskapital

  • EL poliitikad on aidanud vähendada saastatust ning on märkimisväärselt panustanud Euroopa õhu ja vee kvaliteedi parandamisse. Ökosüsteemi seisundi jätkuv halvenemine on risk Euroopa majandusele ja heaolule.
  • Elurikkuse kadu jätkub. Euroopa Liidu ulatuses kokku hinnatakse 60% EL direktiividega kaitstud liikide ja 77% elupaikade seisundist looduskaitseliselt ebasoodsaks. Euroopa Liit ei ole praegu graafikus, et täita 2020. aastaks seatud eesmärki peatada elurikkuse kadu.
  • Siseveekogude vee kvaliteet on viimaste aastate jooksul paranenud, ent ligikaudu pooltel Euroopa siseveekogudest jääb tõenäoliselt “hea ökoloogiline staatus” 2015. aastal saavutamata.
  • Merepõhja kashjustamine, reostus, võõrliikide pealetung ja hapestumine ohustavad mere- ja rannikualade looduslikku mitmekesisust. Atlandi ookeanis ja Läänemeres on ülepüük vähenenud, ent Vahemeres moodustas 2014. aastal ülepüük 91% teadaolevast kalavarust.
  • 2012. aastal kasutati Euroopas vähem kui 6% põllumajandusmaast mahepõllunduseks. Riikide vahel on selles osas suured erinevused.
  • Tulevikku vaadates võib öelda, et kliimamuuutuste mõju ja surve suurenevad ning loodusliku mitmekesisuse kadu põhjustavad tegurid püsivad.

Ressursiefektiivsus

  • 2007. aastal moodustas kodumajapidamiste ressursikasutus 16,7 tonni inimese kohta. 2012. aastaks oli see vähenenud 13,7 tonnini, osalt seoses ehitussektori langusega mõnes riigis.
  • Jäätmemajandus on viimastel aastatel positiivses suunas arenenud, arvestades, et jäätmeid tekib vähem ning ka prügimägedele jõuab varasemast vähem jäätmeid. Ajavahemikus 2004-2012 oli ringlussevõtus märgata tõusutrendi 21 riigis, samal ajal kui prügimägedele ladustamine vähenes 27 riigis 31st, kelle kohta on andmed olemas. EEA liikmesriikide keskmine ringlussevõtu määr 2012. aastal oli 29%, 2004. aastal 22%.
  • Vaatamata sellele, et majandustoodang on kasvanud 45%, on kasvuhoonegaaside emissioonid alates 1990ndast aastast vähenenud 19%. Fossiilsete kütuste kasutamine on vähenenud nii nagu ka mõne transpordist ja tööstusest pärineva saasteaine heited õhku.
  • Surve keskkonnale on vähenenud ka 2008. aasta finantskriisi ja sellele järgnenud majanduslanguse tulemusena. Seda, kas vähenemised püsivad, saame alles näha.
  • Kokkulepitud poliitilised meetmed ei ole piisavad, et saavutada Euroopa Liidu pikaajalisi keskkonnaeesmärke, nagu näiteks kasvuhoonegaaside heidete vähendamine 80-95% võrra.

Tervis ja heaolu

  • Praeguse keskkonnapoliitika tulemusena on paranenud joogi- ja suplusvee kvaliteet ning vähenenud inimeste kokkupuude peamiste ohtlike saasteainetega.
  • Õhu- ja mürasaaste põhjustavad jätkuvalt tõsiseid terviseprobleeme linnades. 2011. aastal põhjustasid peenosakesed umbkaudu 430 000 enneaegset surmajuhtumit Euroopa Liidus ning müra tagajärjel saadud südameinfarkti sureb enneaegselt vähemalt 10 000 inimest igal aastal.
  • Kemikaalide kasutamise suurenemist, eriti toodetes, seostatakse sisesekretsioonihaiguste ja -häirete kasvuga.
  • Oodatavat õhu kvaliteedi paranemist ei peeta piisavaks edasise kahju vältimiseks, kuna kliimamuutuse mõju arvatavalt suureneb.
  • Aastatel 2000-2011 kasvas keskkonnatööstusharu enam kui 50% ning see on üks vähestest tööstussektoritest, kus tulu ja töökohtade arvu on saatnud edu alates 2008. aasta rahanduskriisist.

Toimetajale

Euroopa keskkonnaagentuurist

Euroopa keskkonnaagentuur (EEA) on Euroopa Liidu institutsioon. EEA eesmärk on aidata kaasa jätkusuutlikule arengule ning Euroopa keskkonnaseisundi olulisele ja mõõdetavale paranemisele õigesti ajastatud ja suunatud, asjakohase ning usaldusväärse info kättesaadavusega  otsustajatele ja avalikkusele. EEA tööd toetab Euroopa keskkonnainfo- ja vaatlusvõrgustik Eionet, milles osalevad 39 riiki.

Euroopa keskkonnaülevaade

Euroopa keskkonnaülevaade koosneb kahest aruandest ja 87 elektroonilisest lühiülevaatest. Koondaruanne Synthesis annab üldiseid keskkonnapoliitikasoovitusi aastateks 2015-2020 ning kajastab Euroopa keskkonda globaalses kontekstis ning võtab kokku Euroopa keskkonna seisundi, suundumused ja tulevikuväljavaated. Ülemaailmsete suundumuste hinnang (Assessment of Global Megatrends) analüüsib Euroopa keskkonnale pikas perspektiivis olulist 11 globaalset suurtrendi (nt rahvastik, linnastumine jms). Neid kahte aruannet täiendavad 25 temaatilist lühiülevaadet, nagu nt põllumajandus, õhusaaste, keskkonnanäitajatel tuginevad 9 riikidevahelist võrdlust ning 39 EEA liikmesriigi keskkonnaseisundi lühiülevaadet ja 3 koondülevaadet peamistest keskkonnaalastest probleemidest valitud piirkondades, mis ulatuvad üle Euroopa – Arktika, Musta mere ja Vahemere piirkond.

SOER 2015:

  • annab põhjaliku hinnangu Euroopa keskkonna seisundile, suundumusele ja väljavaadetele üleilmses kontekstis.
  • on aluseks Euroopa keskkonnapoliitika rakendamisele perioodil 2015-2020.
  • analüüsib võimalusi parandada olemasolevaid poliitikaid ning nende aluseks olevaid teadmisi selleks, et saavutada Euroopa Liidu 2050. aasta visioonheast elust maakera võimaluste piires- „Living well within the limits of the planet“.
  • on valminud tihedas koostöös Eionet’i võrgustikuga ning Euroopa Komisjoni teenistustega. Ülevaate retsensioonis on osalenud mitmed rahvusvahelised organisatsioonid.
  • www.eea.europa.eu/soer

Kontakt

Meediapäringud:

Ms Iben Stanhardt

Mr Arthur Girling

+45 33 36 7168

iben.stanhardt@eea.europa.eu       

+45 33 36 7109

arthur.girling@eea.europa.eu       

Seotud sisu

Vaata lisaks

Geographic coverage

Albania, Austria, Belgium, Bosnia and Herzegovina, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia, Finland, France, Germany, Greece, Hungary, Iceland, Ireland, Italy, Kosovo (UNSCR 1244/99), Latvia, Liechtenstein, Lithuania, Luxembourg, Malta, Montenegro, Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Romania, Serbia, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland, The Former Yugoslav Republic of Macedonia, Turkey, United Kingdom
Tegevused dokumentidega
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100