Transport ja tervishoid

Muutke keelt
Article Avaldatud 2016-09-29 Viimati muudetud 2016-09-30 16:47
Transpordi, eelkõige maanteetranspordi ja diiselsõidukite tekitatud õhu- ja mürasaaste võib põhjustada paljusid terviseprobleeme. Euroopa Liit ja liikmesriigid vähendavad transpordi tervisemõju mitme meetmega, mis on olnud teataval määral edukad. Olukorda võivad veelgi parandada uuenduslikud lahendused ja kohalik tegevus.

 Image © Daniel Nicolae (My City / EEA)

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatas hiljuti, et õhusaaste mitmes maailma suurlinnas on jõudnud terviseohtliku tasemeni. 2016. aasta alguses esines mitmes Euroopa linnas, näiteks Londonis ja Pariisis, raskeid saastejuhtumeid. Linnaelanikel paluti olukorra lahendamiseks muuta oma harjumusi, näiteks sõita ühissõidukiga või mitmekesi samas autos. Ilmastikutingimuste, saasteainete suure heite ja kliimamuutustest tingitud ülikuumade ilmade tõttu võib eeldada, et sellised saastejuhtumid muutuvad sagedamaks.

On üha rohkem selgeid tõendeid paljude õhusaasteainete tervisemõju kohta. Kuigi uudisekünnise ületavad ainult eriti rasked saastejuhtumid, on pikaajaline ja pidev kokkupuude ka vähesaastunud õhuga tervisele veel kahjulikum.

Euroopa transpordisektoris on suudetud oluliselt vähendada mõne peamise õhusaasteaine heidet – eelkõige tänu heitkogusenormide kehtestamisele ning mõnevõrra ka tänu alternatiivkütustele ja transpordi vältimise algatustele. Saastetaseme piiramiseks ning Euroopa Liidu 2030. aasta ja kaugemate eesmärkide saavutamiseks on vaja teha siiski rohkem. Kuigi enim saastab maanteetransport, tuleb vähendada ka muude transpordiliikide heidet – õhusaastet tekitavad ka lennu-, mere- ja raudteetransport.

Samamoodi ohustab inimeste tervist ja heaolu mürasaaste, mille peamiseks tekitajaks on taas maanteeliiklus. Kuigi transpordi tekitatud õhusaasteainete kogus on vähenenud, on kokkupuude liigse müratasemega olnud viimastel aastatel Euroopa linnapiirkondades muutumatu.

Transpordi tervisemõju

Uusimatel Euroopa andmetel toimub – vaatamata viimasel aastakümnel oluliselt vähenenud heitkogusele – kõigist allikaist pärit õhusaaste tõttu aastas üle 400 000 enneaegse surmajuhtumi.

Eri õhusaasteained võivad tekitada erinevaid terviseprobleeme. Sõidukite heitgaasid sisaldavad lämmastikoksiide, peenosakesi (PM10 ja PM2,5), vääveloksiide, süsinikmonooksiidi ja raskmetalle, näiteks kaadmiumi, pliid ning elavhõbedat. Lisaks võivad heitgaasides leiduvad kemikaalide lähteained atmosfääris reageerida, tekitades osooni. Peenosakesed ja raskmetallid vabanevad õhku ka rehvide ja pidurite kulumisel. Alguses sadestuvad need teekattele, kuid mööduvad autod tõstavad need uuesti õhku.

Kokkupuude selliste saasteainetega mõjub inimestele väga erinevalt, kuid üldiselt kõige enam elunditele, närvisüsteemile ja verele, põhjustades või süvendades näiteks kopsuhaigusi (mis omakorda tekitavad hingamisprobleeme), südameinfarkte, astmat, ärevust, peapööritust ja väsimust.

Ka müra kahjustab tervist. Öine müra võib põhjustada unehäireid, mis omakorda tekitavad muid terviseprobleeme. Pikaajaline kokkupuude müraga päeva jooksul võib tekitada näiteks kõrget vererõhku ja südame-veresoonkonna haigusi. Eeldatavasti elab 2020. aastal 80% eurooplastest linnapiirkondades, suur osa tiheda liiklusega transporditaristu ja -sõlmede, nt lennujaamade ja kiirteede lähedal.

Maanteeliikluse müraga, mille aasta keskmine tugevus päeval, õhtul ja öösel on üle 55 detsibelli (55 dB Lden), puutub hinnanguliselt kokku 125 miljonit eurooplast ehk veerand eurooplastest. Andmed ei ole täielikud ja tegelik arv on tõenäoliselt veelgi suurem.

Müra häirivuse mõõtmine

Müraparameeter Lden põhineb mürataseme ööpäeva keskmisel energiaekvivalendil. Sellega hinnatakse müra häirivust. Keskkonnamüra direktiivi järgi on mürakaardistamise hinnangute ja tegevuskavade koostamiseks kehtestatud Lden väärtuseks 55 dB. Müraga kokkupuutuva elanikkonna unehäirete hindamisel soovitatakse direktiivis kasutada indikaatorit Lnight, mille läviväärtus on 50 dB.

Hiljutised andmed müraga kokkupuute kohta näitavad, et müra ärritab vähemalt 20 miljonit eurooplast, tekitab unehäireid 8 miljonil ning põhjustab 43 000 haiglasse pöördumist ja vähemalt 10 000 enneaegset surmajuhtumit. Samuti mõjutab lennuliikluse müra lennujaamades ja nende ümbruses paljusid inimesi, sh õpilasi, kellest Euroopas vähemalt 8000 õpilasel esineb lugemishäireid, mille on põhjustanud kokkupuude kõrge müratasemega.

Võitlus õhu- ja mürasaastega

Praegused Euroopa transpordi, õhukvaliteedi ja müra õigusaktid keskenduvad õhusaaste ja keskkonnamüra piiramisele, et tagada inimtervise ja keskkonna parem kaitse. Euroopa heitenormid (Euro) reguleerivad eri sõidukiliikide tekitatud saasteainete heidet. Uutele sõidukitele näiteks kehtib alates 2014. aastast norm Euro 6, mille järgi peab bensiini- ja diiselautode peenosakeste heite piirnorm olema 5 milligrammi kilomeetri kohta (mg/km) ehk viis korda vähem kui 2005. aastal. Samamoodi on NOx-heite piirnorm diiselautodel 80 mg/km ja bensiiniautodel 60 mg/km, mis on palju väiksem kui 2005. aastal.

Euro-heitenormides on täpsed suunised, kuidas sõidukeid katsetada, kuid ametlike heitkoguste (mis on mõõdetud laboritingimustes) ja tegelike heitkoguste erinevus on suur. Selle lahendamiseks on võetud mitmeid meetmeid, näiteks on välja töötatud uued katsesuunised ja mobiilsed heitemõõtmissüsteemid (PEMS), millega saab mõõta autode heitkoguseid teedel.

Mürasaaste kahju vähendamiseks on Euroopa Liit võtnud mitmeid meetmeid, muu hulgas kehtestanud tehnilised standardid müra vähendamiseks tekkekohas (nt Euroopa Liidu rehvimärgistuse, mis aitab tarbijatel aru saada, mis rehvid tekitavad vähem müra). Neid standardeid täiendab keskkonnamüra direktiiv. Selle eesmärk on parandada kogutud andmete kvaliteeti, et saaks paremini korraldada elanike ja liikluse suhteid. Direktiivi kohaselt tuleb peamiste transpordiliikide ja suurimate linnapiirkondade kohta koostada tegevuskavad, et vähendada müra mõju elanikkonnale ja vähendada ka müra ennast, samuti kaitsta vaikseid alasid, kus mürasaaste puudub. Praegu toimub kuni 2018. aastani nende tegevuskavade kolmas viieaastane tsükkel.

Euroopa Liidu tegevusega samal ajal püütakse paljude kohalike ja piirkondlike algatustega leida uuenduslikke lahendusi transpordi õhusaaste ja müra probleemidele. Kaks algatust, millega edendati jalgrattataristut, on Ljubljana järkjärguline lähenemisviis ja Sevilla Suure Paugu projekt (2006‒2013). Mõlemad vähendasid edukalt liiklusummikuid ja kasvuhoonegaaside heidet ning parandasid õhukvaliteeti. Sevillas sõitis iga päev kesklinna enne projekti 25 000 autot, kuid projekti ajal ainult 10 000, ning mõõdeti, et õhu NO2-sisaldus vähenes 29% ja peenosakeste sisaldus 19,5%. Samal ajal suurenes Ljubljanas projekti jooksul jalgrattasõidu osatähtsus võrreldes teiste transpordiliikidega 20% võrra. Need arvud tähendavad suurepäraseid tulemusi. Parema tervise ja väiksema müra kohta ametlikke andmeid ei ole, kuigi väidetavalt vähenes müratase mõlemas linnas oluliselt.

Mis toimub tulevikus?

Kirjeldatud õigusraamistike ja uuenduslike lahenduste põhjal võib eeldada, et transpordi õhusaasteainete heide väheneb edasi kogu Euroopas ning see on inimtervisele kasulik. Samas puutub Euroopa Liidu linnaelanikest 87‒90% endiselt kokku sellise õhusaasteainete tasemega, mida WHO peab ohtlikuks. PM2,5-heite vähendamine soovitud tasemeni aitaks ära hoida hinnanguliselt 144 000 enneaegset surmajuhtumit. Pikas perspektiivis tuleb Euroopas pöörata veelgi rohkem tähelepanu poliitika- ja muudele meetmetele, mis aitavad piirata õhusaasteainete heidet, luua tingimused, mis tagavad Euroopa kodanike parema tervise ja heaolu, ning vältida Londonis ja Pariisis toimunuga sarnaseid saastejuhtumeid. Transpordi tekitatud saasteainete heitme vähendamine aitab kindlasti parandada õhukvaliteeti, eriti linnapiirkondades.

Müraga on olukord keerulisem. Müra on Euroopas tavaline keskkonnaprobleem ning Euroopa helikeskkonda ohustavad ka edaspidi majanduskasv, tööstustoodangu kasv, laienevad linnad ja sellega kaasnev transpordivajadus. Kõik see mõjutab eurooplaste tervist. Kõige suurem probleem on endiselt maanteetranspordi müra, samuti ohustab lennujaamade müra ümberkaudseid elanikke. Vaja on paremat müraandmete kogumist, et saada täpsem pilt müra tervisemõjust. Riike kutsutakse üles jätkama müravastaste tegevuskavade väljatöötamist, ent ühtlasi tuleb keskenduda ka müra vähendamisele tekkekohas – see on palju tõhusam.

 



 

Seotud sisu

Seotud indikaatorid

Related infographics

Sarnased publikatsioonid

Geographic coverage

Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia, Finland, France, Germany, Greece, Hungary, Iceland, Ireland, Italy, Latvia, Liechtenstein, Lithuania, Luxembourg, Malta, Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Romania, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland, Turkey, United Kingdom
Tegevused dokumentidega
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100