Transport ja ökosüsteemid

Muutke keelt
Article Avaldatud 2016-09-29 Viimati muudetud 2016-09-30 17:01
Transpordivõrgud on saanud Euroopa maastike tavaliseks osaks. Need ühendavad inimesi, soodustavad majandustegevust ja tagavad juurdepääsu põhiteenustele, kuid samas eraldavad loodusalasid, nende kasutamine tekitab saasteaineid ja nende kaudu satuvad ökosüsteemidesse võõrliigid. Euroopa loodusrikkust võivad aidata säilitada ja kaitsta jõulised poliitikameetmed ja rohealade võrk.

Euroopa eri osi ühendavad ulatuslikud transpordivõrgud, mis koosnevad kiir- ja maanteedest, raudteedest, siseveeteedest, jalgrattateedest, lennumarsruutidest ja mereteedest. Peale selle, et transpordivõrkude kaudu jõuavad inimesteni kaubad ja teenused, kujundavad ja mõjutavad transpordivõrgud ka keskkonda.

Kas loodusele jääb vähem ruumi?

Transporti seostatakse sageli majandusarenguga. Linna või piirkonna ühendamine suurte transpordivõrkudega võib anda kohalikule majandusele arengutõuke ja luua uusi töökohti. Ent kui piirkonnas on teatud ühendus juba olemas, jääb transporditaristu laiendamise kasu suhteliselt tagasihoidlikuks. Sellega võib kaasneda hoopis arvestatav keskkonnamõju. Transpordivõrgud võivad ka soodustada linnapiirkondade ja muude hoonestatud alade levikut suhteliselt maalähedastesse ning hõreda asustusega piirkondadesse Euroopas, avaldades nii survet looduslikele elupaikadele. Näiteks kaugete mägipiirkondade või saarte ühendamine Euroopa transpordisüsteemiga võib kohale meelitada rohkem turiste, mis soodustab muu hulgas majutus- ja toitlustusteenuste osutamist. Elavnenud majandustegevusega kaasneb tihti ka inimasustuse kahjulik mõju – rohkem reovett,  prügi jne.

Samamoodi võib suurenenud nõudlus biokütuste järele suurendada maa ja magevee nõudlust. Kui samal ajal on ka toiduainete tootmiseks vaja rohkem maad, võib tagajärjeks olla, et põllumajandusmaaks muudetakse rohkem loodusalasid.

Õhu- ja mürasaaste looduses

Transpordist tekivad ka saasteained, mis võivad levida transpordivõrkudest kaugemale. Need võivad suurendada peenosakeste, osooni ja lämmastikdioksiidi taustkontsentratsiooni, mis kahjustab inimesi, taimi ning loomi. Teatud ökosüsteemid, näiteks mägedes, rannikul ja meres, võivad olla transpordisaaste suhtes eriti haavatavad. Alpiorge läbivad või piki suuri jõgesid (näiteks piki Doonaud) kulgevad transpordikoridorid on Euroopa majanduse jaoks ülitähtsad, kuid samas mõjutavad ainulaadseid ökosüsteeme. On teada, et mõni saasteaine, näiteks troposfääriosoon, pärsib saagikust, takistab puude kasvu ja põhjustab järvede hapestumist.

Samamoodi võib naftareostus või ohtlike ainete merre heitmine kahjustada mereelustikku. Nende riskide tõttu on nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil võetud mitmeid meetmeid.

Teine probleem on transpordi mürasaaste, mis levib ka mujal kui maismaal. Suured laevad tekitavad palju müra. Laevakere võimendab laevamootori ja sõukruvide mehaanilist müra. Madala sageduse tõttu levib see müra vees väga kaugele ja häirib mereelustikku. Uuringute andmeil mõjutab selline müra eriti vaalu ja teisi liike, mis suhtlevad ja orienteeruvad heli abil. Müra võimalikku mõju väikekalade ja selgrootute populatsioonidele praegu uuritakse.

Mõni lahendus on juba olemas ja annab mürasaaste vähendamisel maal ja merel üsna häid tulemusi. Laevu saab müra võimendumise vältimiseks näiteks ehitada nii, et mootorid on kerest eemal (nt elektrimootorid väikestes ajamiüksustes väljaspool laevakeret). Samamoodi saab muuta automootorite ja -osade (nt rehvide) ehitust nii, et vähendada müra selle tekkekohas. Ka on võimalik pikendada kiirteede äärde ehitatud müratõkkeid.

Võõrliigid laevajänestena

Lisaks saaste tekitamisele võivad transpordi abil jõuda elupaikadesse võõrliigid, mis võivad raskelt kahjustada kohalikke liike. Suurte transpordirajatiste, näiteks Suessi kanali ehitamine võib muuta kogu ökosüsteemi omadusi. Alates kanali rajamisest on Vahemerre jõudnud üle 500 võõrliigi, mis on aidanud kaasa „Vahemere ökosüsteemide katastroofilisele inimtekkelisele muutumisele“. Meretranspordis võtavad suured laevad, eriti kaubalaevad, stabiliseerimiseks peale ballastvett. Olenevalt kauba kogusest lastakse ballastvesi tagasi merre, kuid selles leidub sageli baktereid, mikroobe, väikesi selgrootuid ning paljude liikide mune ja vastseid. Kui neid organisme on palju ja puuduvad looduslikud vaenlased, võib võõrliikide mõju olla hävitav.

Väga tuntud ja hästi dokumenteeritud on Atlandi ookeani lääneranniku kammloomaMnemiopsis leidyilevik. See liik jõudis ballastveega Musta merre 1980. aastate alguses ja on mõjunud kohalikule mereelustikule hävitavalt, kahjustades kalapopulatsioone ja kalapüüki. Ballastvee keskkonnariski teadvustades on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon kehtestanud mitmeid rahvusvahelisi meetmeid ja suuniseid, muu hulgas ballastvee käitlemise konventsiooni.

Samas on ballastvesi ainult üks tegureist, mis soodustab võõrliikide levikut. Sõiduautodest välja visatud puuviljaseemned, imporditud lillepottidest pärinevast ära visatud mullas sisalduvad bakterid või putukamunad ning loodusesse lastud eksootilised kala- ja linnuliigid võivad kõik mõjutada kohalikke ökosüsteeme.

Investeerimine rohelisse taristusse

Kõik inimeste ehitatud taristuvõrgud – maanteed, raudteed ning siseveeteed – ühendavad maa- ja linnapiirkondi ning inimesi. Samas takistavad need muude liikide liikumist ja killustavad loodusmaastikke. Metsa läbiv kiirtee on loomadele ja taimedele tõsine füüsiline tõke. Peale loodusalade vähendamise muudab elupaikade eraldamine populatsioonid haavatavamaks. Loomad liiguvad toidu ja paariliste otsimiseks ringi ning võivad maantee või raudtee ületamisel saada vigastada või hukkuda. Ka transpordivõrkude piirdetarad võivad populatsioone isoleerida, vähendades nende geneetilist mitmekesisust, mis soodustab vastuvõtlikkust haigustele ja lõppkokkuvõttes populatsiooni väljasuremist.

Loodusalade ühendamine tunnelite või sildadega aitab kindlasti vähendada survet Euroopa bioloogilisele mitmekesisusele ja ökosüsteemidele. Selliseid algatusi peab kavandama laiemas ulatuses kui üksainus taristuprojekt ja kaasama paljusid sidusrühmi (planeerijad, investorid, kodanikud, eri valitsemistasandite ametiasutused jne).

Roheline taristu koosneb strateegiliselt kavandatud kvaliteetsete rohealade võrgust. Selleks tuleb kõiki rohealasid – inimasustusest kaugel, linna- ja maapiirkondades ning riigipiiri taga – käsitleda tervikuna ja neid ühendada nii, et liigid saaksid liikuda rohealade vahel. Sel põhjusel on Euroopa Liit võtnud vastu rohelise taristu strateegia, et luua üldkäsitus üleeuroopalisest rohealade võrgustikust, edendada sidusrühmade koostööd ning vahetada ideid ja teavet.

Roheline taristu pakub ka muid eeliseid kui üksnes parem ühenduvus. Peale rahvatervise parandamise nähakse selles üha enam ka kulutõhusat võimalust leevendada praeguste (või tulevaste) ilmastiku ja kliimaga seotud kahjusid. Näiteks selle asemel, et juhtida liigne sadevesi kanalisatsiooni, saab linnadesse rajada rohealasid, mis peavad liigse vee kinni.

Loodusest lähtuv kavandamine

Transporditaristu projektid – ka need, mis on seotud üleeuroopalise võrguga – on aidanud parandada kogu Euroopa elukvaliteeti, tehes teenused ja avalikud hüved kättesaadavaks ka äärealadel. Mitu uuringut seostavad üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T) osaliselt Euroopa Liidu suutmatusega pidurdada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Teised uuringud viitavad võimalikule mõjule, mida TEN-T-projektid võivad avaldada kaitsealadele.

Euroopa Liidu praeguses transpordipoliitikas arvestatakse oluliselt rohkem looduse ja bioloogilise mitmekesisusega. Nüüd tuleb selliseid probleeme silmas pidada juba planeerimisetapis. Lisaks peavad liikmesriigid hindama selliste projektide keskkonnamõju. Euroopa Liidu õigusaktid käsitlevad ka selliste taristuprojektide võimalikku mõju, mis toimuvad väljaspool kaitsealasid, kuid võivad neid siiski mõjutada.

Sellise põhimõtte järgi saab võtta mitmesuguseid praktilisi meetmeid. Raudtee- ja maanteevõrkude trassi näiteks saab planeerida nii, et mööduda suurtest puutumatutest aladest ja mitte tükeldada maastikke. Samamoodi saab kavandada ja ehitada kaitsealade vahele neid ühendavaid tunneleid ja rohesildu, et soodustada loomapopulatsioonide liikumist. Kui projekt ei vasta neile nõuetele, võib Euroopa Liit rahastuse tühistada.

Tänu rangematele keskkonnakaitsenõuetele on mitut projekti juba muudetud. Saksamaal sooviti siseveeteede projekti raames süvendada Weseri jõge, et laevad pääseksid kergemini Bremerhaveni sadamasse. Üks keskkonnaühing vaidlustas projekti, väites, et jõe süvendamine muudaks jõevee soolsust ja tugevdaks loodeid, mis ohustaksid jõest sõltuvaid loomaliike ja kalda ääres elavaid inimesi. Euroopa Kohus otsustas, et projekti teostamine halvendaks Weseri veekvaliteeti ja rikuks Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi. Nii otsustati projekt tühistada.

Nii nagu majanduslik jõukus levib mööda transpordi- ja energiavõrke kõikjale Euroopasse, aitaks üleeuroopaline rohelise taristu võrk loodust tervendada ja rikastada.

 

Seotud sisu

Geographic coverage

Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia, Finland, France, Germany, Greece, Hungary, Iceland, Ireland, Italy, Latvia, Liechtenstein, Lithuania, Luxembourg, Malta, Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Romania, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland, Turkey, United Kingdom
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100