Poliitikakujundajate, investorite ja tarbijate keskkonnasäästlikud valikud

Muutke keelt
Article Avaldatud 2016-09-29 Viimati muudetud 2016-09-30 17:05
Topics: , ,
Transpordiviise on palju – liikuda saab jala ja elektriautoga või ka hiigelsuurte kaubalaevade ja kiirrongidega. Transpordiviisi valikut otsustavad paljud tegurid, näiteks hind ja kaugus, taristu olemasolu ning mugavus. Eurooplased sõidavad kõige meelsamini autoga. Ka sõiduautode puhul on olemas keskkonnasäästlikke võimalusi, kuid mis need on?

 Image © Catarina Rogado (My City / EEA)

Transpordisektori roll tänapäeva ühiskonnas on ülioluline – see on üks põhitegureist, mis tagavad elukvaliteedi. Mõnel juhul on transport vältimatu, näiteks toiduainetega varustamine või liikumine kodust tööle või kooli ja tagasi. Peale selle lihtsustab transport vaba aja veetmist. Eri transpordiviisidel ja sõidukaugustel on erinev keskkonna- ja tervisemõju. Sageli saame teha aruka valiku.

Võtame näiteks 5 km pikkuse igapäevase teekonna kodust tööle või kooli. Valikuvõimalusi on mitu: võib sõita jalgrattaga või üksi suure diiselmaasturiga või koos töökaaslastega samas autos või hoopis ühissõidukiga. Alati on mõni variant teistest keskkonnahoidlikum. Samas ei ole aga kõik võimalused kõigile kättesaadavad. Näiteks võib soovida sõita ebatasasel ja jalgrattateedeta maastikul tormise ilmaga vahest ehk ainult sportlikus vormis seiklushimuline jalgrattur. Samamoodi on elektriauto ühiskasutus võimalik siis, kui täidetud on mitu tingimust, näiteks on olemas laadimisjaamad ja autode ühiskasutus toimib.

Transpordisektor koondab mitmesuguseid sidusrühmi alates linnaplaneerijatest ja sõidukitootjatest kuni sõitjateni. Senisest keskkonnahoidlikumale ja jätkusuutlikumale transpordisüsteemile üleminekuks tuleb kaasata nad kõik ning nad peavad julgema kahelda praeguse transpordisüsteemi igas põhimõttes. Meil võib olla vaja ümber mõelda ka oma tarbimisharjumused ja elustiilivalikud – näiteks läbi mõelda, mida on vaja tingimata ja mida üksnes lõbu pärast.

Euroopa toetus CO2-vabale transpordile

Euroopa transport sõltub endiselt tugevasti naftast ja rohkem ostetakse uusi sõiduautosid, millel enamasti on diiselmootor. Euroopa eesmärk on vähendada sõltuvust fossiilkütustest.

Euroopa transpordisektori tulevikku kujundab mitu Euroopa Liidu poliitikadokumenti, näiteks Euroopa 2020. aasta strateegia, edenemiskava „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050“ ning „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“ (2011. aasta transpordi valge raamat).

Neis on selgelt välja toodud transpordisektori probleemid: töötada välja konkurentsivõimeline transpordisüsteem, vähendada Euroopa sõltuvust imporditavast naftast ning vähendada transpordi CO2-heidet 2050. aastaks 1990. aastaga võrreldes 60% võrra, edendades samal ajal kasvu ja tööhõivet.

Euroopa Liit on nende eesmärkide saavutamiseks eraldanud rahalisi vahendeid – peaaegu 20% Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahenditest (ligikaudu 70 miljardit eurot aastateks 2014‒2020) on ette nähtud transpordiinvesteeringuteks. Üle poole sellest summast on ette nähtud energiatõhusale ja vähese CO2-heitmega transpordile ülemineku toetamiseks.

Kas sõita autoga või mitte?

Kuigi eurooplased eelistavad liikmesriikide ja vanuserühmade lõikes väga erinevaid transpordiviise, näib neist kõige populaarsem olevat siiski sõiduauto. Linnaliikuvuse kohta tehtud Eurobaromeetri uuringu järgi sõidavad pooled eurooplased sõiduautoga iga päev, kas juhi või kaassõitjana. Riigiti on erinevused siiski väga suured. Autot kasutab iga päev Küprosel 80% uuringus osalenutest, kuid Ungaris alla 25%.

Iga päev sõidetakse ühissõidukitega üsna palju Ungaris, Tšehhis, Eestis ja Lätis. Küprosel ei kasuta kolmveerand vastanutest ühissõidukeid mitte kunagi. Madalmaades sõidab jalgrattaga iga päev 43%, Taanis 30% ja Soomes 28% uuringus osalenutest.

Ei ole üllatav, et riikides, kus sõidetakse iga päev palju autoga, kasutatakse vähem ühissõidukeid ja jalgratast. Ka on ootuspärane, et kõige tõenäolisemalt kasutavad vähemalt kord päevas ühissõidukeid 15–24-aastased eurooplased.

Seega tekib küsimus: kuidas panna eurooplasi eelistama keskkonnasäästlikumaid transpordiviise?

Sõiduautode tulevik: kas ühiskasutus ja elektriautod?

Keskkonnasäästlikumad kütused ja suurem kütusetõhusus võivad aidata mõneti vähendada transpordi keskkonna- ja tervisemõju. Euroopa Liit ja liikmesriigid on kaua toetanud alternatiivkütuste uurimist, mis on aidanud parandada kütusetõhusust ja täiustada mootoreid. Ent puhtamate kütuste kasutuselevõtu edendamiseks tuleb välja töötada ka ühised nõuded ja ulatuslik tankimistaristu. Autoostjad või -kasutajad otsustavad pigem osta alternatiivkütusega sõiduki, kui nad on veendunud, et saavad autot kõikjal kergesti tankida või laadida.

Sellise taristu väljaehitamist (nt laadimispunktid kõikjal Euroopas) ja ühiste tehniliste nõuete kehtestamist (nt ühesugune laadimispistik) toetab Euroopa Liidu teatises „Puhta energia kasutamine transpordis“ olev põhjalik alternatiivkütuste strateegia, mis hõlmab kõiki transpordiviise.

Suur laev läbib pikki vahemaid ja vajab väga palju rohkem energiat kui väike elektriauto, millega tehakse südalinnas lühisõite. Sellise mitmekesisuse tõttu on selge, et on vaja väga erinevaid alternatiivkütuseid.

Eeldatavasti ergutavad alternatiivkütuste turu areng ja nende taristusse tehtavad investeeringud majandust ning loovad uusi töökohti. Euroopa kliimafondi uuringute kohaselt tekitaks autosõidu keskkonnahoidlikumaks muutmine Euroopa Liidus 2025. aastaks 700 000 uut töökohta. Peale selle aitaks alternatiivkütuste turg oluliselt vähendada Euroopa Liidu sõltuvust naftast ja seega maandada ka naftatarnete varieerumise majandusriske.

Olemasolevate transpordivahendite asendamine tõhusamate mudelitega võtab aega. Et lennukite, rongide ning laevade kasutuskestus on võrreldes sõidu- ja veoautodega palju pikem, kestab nende väljavahetamine kauem. Sõiduautode ühiskasutamine võib olla huvitav alternatiiv suhtumisele, et igas majapidamises peab olema auto, eriti linnaelanikel. See kiirendaks ka autode väljavahetamist uute vastu. Sõiduautode ühiskasutus võib säästa ka raha, sest auto ostu- ja ülalpidamiskulusid (hooldus, kindlustus jt) jagavad mitu kasutajat. Samuti aitab see vähendada parkimiskoormust linnades. Kuigi isiklik auto oli kunagi staatusesümbol, on nüüd saabunud aeg sellest mõttest loobuda.

Kas suuremad maksud saastavamatele transpordiliikidele?

Keskkonnasäästlikumat transporti võidakse eelistada ka hinnapoliitika tõttu. Kui saastavamate transpordiviiside maksud on kõrgemad, on nende kasutamine kallim ja see vähendab tõenäoliselt nõudlust. Keskkonnasäästlikumate võimaluste olukord on vastupidine: kui maksud oleksid väiksemad, oleks kasutajaid rohkem. Üle poole eurooplastest on veendunud, et linnaliiklust parandaksid kõige rohkem madalamad hinnad ja parem ühistransport.

Maanteetranspordi kütus on juba praegu kogu Euroopa Liidus maksustatud kõrgemalt kui teiste transpordiviiside oma. Sellele vaatamata on maanteetranspordis eri liiki kütused maksustatud erinevalt, mis omakorda mõjutab sõidukipargi koosseisu. Paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides on näiteks diislikütuse aktsiis väiksem ja diiselautodele kehtivad ka muud soodustused, nii et diiselautosid on hakatud ostma rohkem kui varem. Kuigi tänu diiselsõidukitele on võib-olla vähenenud kasvuhoonegaaside heide, on nende kaudne soodustamine ja kasvav populaarsus suurendanud õhusaastet Euroopas.

Toetused ja maksuvabastused on transpordisektoris tavalised. Neist mõni edendab keskkonnahoidlikumaid võimalusi (nt ühistransporti), kuid mõned (nt ametiautode maksusoodustused või rahvusvaheliste lennu- ja laevareiside kütuse maksuvabastused) hoopis soodustavad autode kasutamist või fossiilkütuste tarbimist. Üldkokkuvõttes võib nende tegurite mõju olla tugev. Näiteks Saksmaal, mis ühtlasi on Euroopa suurim sõiduautode turg, olid ligikaudu 64% kõigist 2014. aastal registreeritud uutest autodest ametiautod.

Elektriautode edukas kasutuselevõtt Madalmaades ja Taanis on tihedalt seotud mitme soodustusega, mida pakutakse elektrisõidukite võimalikele ostjatele. Ent tarbijad võivad pöörduda kergesti tagasi sisepõlemismootoriga autode juurde, kui sellised soodustused kaovad. Madalmaades muudeti hübriidautode ja pistikühendusega hübriidsõidukite maksueeskirju, mis jõustusid 1. jaanuaril 2016. Selle muudatuse tõttu vähenes elektriautode müük kohe ja palju. Tarbijate sarnast käitumist on täheldatud ka teistes riikides, näiteks Taanis.

Taristu eest võib tasuda kasutaja

Transpordi hinda ja seega ka nõudlust saab tõhusalt mõjutada sellega, et maksustatakse taristu kasutamine. Euroopas saab võtta maanteetaristu kasutamise eest tasu mitmeti. Teemaksu tasutakse sageli sõidukauguse järgi, teemaksukleebis annab õiguse kasutada teatud aja jooksul riigi teetaristut.

2015. aastal oli Euroopa majanduspiirkonna 27 riigis kehtestatud raskeveokitele (veoautodele ja bussidele) mingit laadi teemaks. Euroopa Liidu Eurovignette’i direktiivis on ette nähtud, et sellistelt sõidukitelt hakatakse võtma maanteekasutustasu. Piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused saavad täiustada taristu kasutamistasude süsteemi sellega, et teemaksukleebiste asemel võetakse kasutusele elektroonilised maksesüsteemid. Ulatuslikum ja põhjalikum õiglaste ja tõhusate teemaksude süsteem, mis lähtub põhimõttest „saastaja/kasutaja maksab”, soodustab jätkusuutlikumate transpordiviiside kasutamist.

Ka ametiasutused saavad teha palju, et eri transpordisüsteemid oleksid ühendatud (nt raudteevõrk lennujaamadega) ja koostalitlusvõimelised (nt kasutada saab sama piletit) ning et hinnasõnum oleks järjepidev. Ametiasutused saavad ka kujundada oma reguleeriva tegevuse ja rahastamisega tuleviku liikuvussüsteemi. Näiteks saavad nad tagada, et taristute kavandamisel arvestatakse alati näiteks CO2-heite vähendamise ja kliimamuutustega kohanemisega. Samuti saavad ametiasutused edendada eri sidusrühmade koostööd, soodustades oskusteabe ja uuenduste vahetamist ning aidates käitajatel valmistuda kliimamuutuste mõjuks ja sellega toime tulla. Euroopa raudteede parem koostalitlus võimaldab vedada selle keskkonnasõbralikuma transpordiviisiga rohkem kaupa.

Transport on keerukas valdkond, milles on palju avaliku ja erasektori sidusrühmi, näiteks eri transpordiviiside taristud ning teenuseosutajad, sõidukitootjad, reguleerivad asutused ja ka tarbijad. Kõigil sidusrühmadel ei ole süsteemist täielikku ülevaadet. Transpordivaldkonnas tuleb teha ka palju suuri ja pikaajalisi investeeringuid – taristusse, lennukitesse, rongidesse, laevadesse ning muudesse sõidukitesse ja seadmetesse. Suurt osa neist investeeringutest rahastab avalik sektor.

Transpordisektori CO2-heite vähendamine mõjutab kõiki eurooplasi ja kogu Euroopa Liidu majandust. Euroopa Liidu energiasektor peab suutma kohaneda nõudluse muutumisega – näiteks tähendab rohkem elektrisõidukeid suuremat elektritarvet. Eeldatavasti mõjutab transpordisektori CO2-heite vähendamine ka naftatöötlussektorit ja ühtlasi tekitab alternatiivkütuse jaoks uusi võimalusi. Samuti võib see tugevdada Euroopa konkurentsivõimet, luues tingimused, et Euroopa tootjad saavad arendada ja eksportida tipptasemel transporditehnikat.

Arukas ja uuenduslik liikuvus

Nõudlus liikuvussüsteemide järele on osaliselt tingitud elustiilist ja harjumustest. Inimeste sissetulekud kasvavad ning üha enam eurooplasi teevad töö- ja puhkusereise kõikjale maailma. Tavaliseks on muutunud lennureisid, mis veel pool sajandit tagasi olid luksus ja unustamatu kogemus. Sama kehtib auto omamise kohta, kuigi enamiku ajast autot ei kasutata. Tarbimisharjumused muutuvad pidevalt, ka tulevikus. Kliimamuutuste tulemusel võivad reisifirmad hakata pakkuma täiesti uusi sihtkohti, näiteks reise Arktikasse. Võime siiski eelistada ka keskkonnahoidlikumaid võimalusi.

Uuenduslikud lahendused võivad mõne tarbimisharjumuse kõrvale tõrjuda ning rahuldada samal ajal meie liikuvusvajaduse. Uuendusi tehakse peale mootorite täiustamise ja energiatõhususe parandamise ka mujal – ilmuvad uued äri- ja omandimudelid. Praegu valdavad turismimaailmas pakettreisid, ent võimalik on ka keskkonnaturism, näiteks Euroopa avastamine jalgratta ja telgiga.

Kui olemas on jalgrattateede võrk, sõidavad inimesed tööle ja vabal ajal jalgrattaga tõenäoliselt rohkem. Euroopa Liidu mõnes liikmesriigis juba rajatakse jalgrattateede võrke ka mujale kui linnapiirkondadesse. Saksamaal avati hiljuti esimene lõik sajakilomeetrisest jalgratta-kiirteest, mis hakkab Ruhri piirkonnas ühendama kümmet linna ja nelja ülikooli. Sellel ei liigu muid sõidukeid ja see kulgeb enamasti mööda vanu raudteetamme. Mõne hinnangu kohaselt peaks valminud jalgratta-kiirtee vähendama piirkonnas igapäevast liikluskoormust kuni 50 000 auto võrra.

Samuti aitavad uuendused täiustada kaubaveologistikat ja maanteetransporti üldiselt. Paljud veoautod sõidavad tagasiteel pooltühjana. Parem logistika vähendaks tühisõite ning seega ka veoautode arvu maanteedel. Hiljuti läbis rühm isejuhtivaid veoautosid Euroopas 2000-kilomeetrise teekonna. Tulevik võib tuua ka isejuhtivad sõiduautod. Eeldatavasti aitab kiiruse reguleerimine vähendada nende kütusetarvet. Lisaks võivad need aidata rahuldada teatud ühiskonnarühmade, näiteks laste ja eakate liikuvusvajadust. Õnnetuste vältimiseks ning kütusetarbe ja ummikute vähendamiseks võidakse rajada nutikaid transpordisüsteeme.

Arukas liikuvus võimaldab kombineerida eri transpordiviise ja -võimalusi (ühissõidukid, sõiduautode ühiskasutus, üüriautod, taksod ja jalgrattad), kasutades liikuvusvajaduse rahuldamiseks IT-lahendusi, rakendusi ning nutikaid arveldussüsteeme.

Uuendused ja teadusuuringud on kindlasti üks edasiviivaid jõude, mis toetavad üleminekut arukamale ja keskkonnasäästlikumale liikuvusele. Mida peaksime uurima järgmiseks – päiksejõul liikuvaid kolmerattalisi sõidukeid, päikesepaneelidega purjekaid või kiirabidroone?

 



 

Geographic coverage

Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia, Finland, France, Germany, Greece, Hungary, Iceland, Ireland, Italy, Latvia, Liechtenstein, Lithuania, Luxembourg, Malta, Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Romania, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland, Turkey, United Kingdom
Tegevused dokumentidega
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100