Keskkonnasäästlikuma ja arukama liikuvuse suunas

Muutke keelt
Article Avaldatud 2016-09-29 Viimati muudetud 2016-09-30 16:39
Transport ühendab inimesi, kultuure, asulaid, riike ja mandreid. See on üks tänapäevase ühiskonna ja majanduse aluseid, tänu millele jõuavad kaubad ja inimesed maailmas kõikjale. Transpordivõrgud annavad ka parema juurdepääsu olulistele avalikele teenustele, näiteks haridusele ja tervishoiule, mis aitab kaasa parema elukvaliteedi saavutamisele. Transpordiühendused tugevdavad äärealade majandust, luues töökohti ja levitades jõukust.

 Image © Robert Photography

Lisaks on transport tähtis eluviisi kujundamisel: veetakse toitu ja rõivaid, aga ka jäätmeid. Transpordist sõltub, mida müüakse ja mida tarbime. Tänu transpordisüsteemidele jõuame tööle, kooli, teatrisse ja puhkusele. Tänapäeval saab tänu kiirrongidele käia tööl kauge maa tagant, mis tähendab, et töökoht võib olla kodust mitmesaja kilomeetri kaugusel.

Samas on praegusel transpordimudelil ka varjukülg. Transpordisektor kahjustab oluliselt keskkonda ja inimtervist. See tekitab Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside heitest veerandi, rääkimata õhusaastest, mürast ja elupaikade killustamisest. Täpsemalt öeldes on transport ainus oluline majandussektor Euroopas, mille kasvuhoonegaaside heide on alates 1990. aastast kasvanud, ning muu hulgas on see suurim tervist ja keskkonda kahjustavate lämmastikoksiidide tekitaja. Samamoodi on maanteetransport üks peamisi keskkonnamüra tekitajaid Euroopas.

Transpordinõudlus suureneb

Praegu on Euroopas transpordinõudlus palju suurem kui 2000. aastal ja tulevikus eeldatavasti veel suurem. Euroopa Komisjoni hinnangul on 2050. aastal reisijateveo maht üle 50% ja kaubavedude maht 80% suurem kui 2013. aastal.

Lisaks on muid probleeme. Euroopa transport oleneb suuresti naftast. Nafta tarbimisel eraldub atmosfääri kasvuhoonegaase ja õhusaasteaineid, ent peale selle on Euroopa majandus nafta tõttu tundlik maailma energiavarustuse ja -hindade kõikumise suhtes.

Kuigi transport on majanduse ja elukvaliteedi jaoks ülitähtis, ei pöörata piisavalt tähelepanu sellele, kuidas kohandada Euroopa transporditaristut kliimamuutustest tingitud probleemidega. Kas Euroopa raudteed ja maanteed taluvad ka kõrgemat õhutemperatuuri? Vulkaanituhk õhus, üleujutatud maanteed ja äärmuslike ilmaolude kahjustatud raudteed võivad tugevasti takistada inimeste ja ettevõtete tegevust mujal, kui nende transport on halvatud.

Transpordisüsteemi tuleb ka kohandada Euroopa demograafiliste muutustega. Milline peab olema ühistransport, et see rahuldaks üha vananeva rahvastiku liikuvusvajadusi?

Tehnika arengust ei piisa

Viimastel aastatel on uued Euroopas müüdavad autod üha energiatõhusamad. Need vajavad läbitud vahemaa kohta vähem kütust ja tekitavad vähem saasteaineid kui vanemad mudelid. Selle saavutamisel on olnud rangematel poliitikameetmetel tähtis osa. Samas suureneb pidevalt teedel liikuvate sõidukite arv ja sõidukaugus. Samuti on lennukimootorid muutunud tõhusamaks, kuid ka lennureisijaid on rohkem ja lennureisid pikemad.

Järk-järgult paranev tõhusus tänu tehnika arengule ei muuda aga transpordisektorit sõltumatuks fossiilkütustest ega tee olematuks selle keskkonnamõju. Isegi kõige säästlikumas nüüdisaegses automootoris kulub auto liigutamisele ainult veerand kütusest. Ülejäänu kulub ebatõhusale mehaanikale ja abiseadmetele – või lihtsalt muutub soojuskadudeks. Ka on tekkinud kahtlusi, kas sõidukite ametlikke kütusetõhususe andmeid saab alati usaldada. Kütusekulu mõõtestendil ja maanteel võib olla oluliselt erinev.

Kokkuvõttes ei ole probleem ainult transpordisüsteemi eri osades – autodes, lennukites, teedes, laevades või kütustes –, vaid selles, et inimesi ja kaupu on vaja viia ühest kohast teise lihtsalt, ohutult ning tõhusalt. Meil tuleb luua keskkonnasäästlikum, arukam ja terviklikum liikuvussüsteem, mis rahuldab liikuvusvajadusi kasutajate nõudmiste järgi.

Kas transport on luksus või hädavajadus?

Transpordivajadus on tihedalt seotud eluviisiga. Kompaktsetes linnades pääseb kõikjale jala ning sõiduautot palju vaja ei ole. See, kui palju ja kuidas inimesed sõidavad ja reisivad või kuidas jõuavad nendeni kaubad, sõltub paljudest teguritest, näiteks kütusehindadest, elukohast ja tööturust, sissetulekust ning madalatest laenuintressidest. Transpordieelistusi võib mõjutada ka maastik.

Turgude üleilmastumine (rahvusvaheline kaubandus ja reisimine) ei oleks olnud võimalik ilma ulatuslike transpordivõrkudeta. Maailmamajandus ja transpordinõudlus kasvasid koos, soodustades teineteise kasvu. Tänapäeva üleilmastunud maailmas saavad tarbijad osta tooteid, mis olid veel paar aastakümmet tagasi kättesaamatud, kuid mis saadetakse nüüd koju kätte. Selle tõttu on muutunud ka meie elustiil ja tarbimiseelistused. Meie jaoks on enesestmõistetav, et läbi aasta on poes olemas odavad tomatid ja saame alati minna soodsale puhkusereisile. Ent me peaks siiski julgema endalt küsida, kas seda transporti on ka tegelikult vaja.

Liikuvusvajadust saab hinnata mitmeti. Esiteks võib mõelda, kas teatud reis on tõesti möödapääsmatu või üksnes lõbu pärast. Kas saame läbi ka ilma? Teiseks, kas sõita saab keskkonda säästvama transpordivahendiga – näiteks lennuki asemel rongiga või sõiduauto asemel ühissõidukiga? Ja viimaseks, kas transpordiviisi saab täiustada?

Euroopa Liidu transpordipoliitika rajaneb muu hulgas just transpordi vältimisel, ümber suunamisel ja täiustamisel. Paljud transpordi kahjulike mõjude vähendamise meetmed (nt kütuseaktsiis ja teemaksud) lähtuvad põhimõttest „kasutaja/saastaja maksab“. Enamasti on selliste meetmete eesmärk vähendada keskkonnamõju. Suuremad maksud ja tasud võivad muuta sõiduki kasutamise kallimaks, mis omakorda võib vähendada nõudlust selle järele.

Kahjuks ei kajasta transporditeenuste praegune hind täielikult selle keskkonna- ja tervisemõju. CO2-hinnad, nafta hinnad maailmaturul ja sõiduautode hinnad on enamasti liiga madalad, et kasutajad ja investorid mõtleksid tõsiselt järele.

Ka võivad hinnasõnumit moonutada transporditoetused, mis on Euroopas endiselt väga tavalised. Mõnel juhul püütakse toetustega edendada keskkonnasäästlikumaid transpordiviise, näiteks ühistransporti. Muudel juhtudel (nt ametiautode maksusoodustused, rahvusvaheliste lendude või laevakütuse maksuvabastused ning diislikütuse ja bensiini erinevad maksustamistingimused) võivad toetused keskkonda hoopis kahjustada ning jättagi transpordisüsteemi jätkusuutmatuks.

Ideede, poliitikameetmete ja rahaliste vahendite kasutamine

Praegused transpordiviisid ja kütused on lihtsalt öeldes jätkusuutmatud. Sõltub meist, kas soovime luua keskkonnasäästliku, juurdepääsetava, tervikliku ja kliimamuutusi taluva liikuvussüsteemi, mis edendab suuresti elukvaliteeti ning heaolu.

Keskkonnasäästlikum ja arukam transport suudab korraga täita nii Euroopa liikuvusvajadused kui ka mitmeti parandada rahvatervist – näiteks sellega, et õhk on puhtam, liiklusõnnetusi ja ummikuid on vähem ning mürasaaste on väiksem. Aktiivsete liikumisviiside, näiteks kõndimise ja jalgrattasõidu soodustamine, kui vähegi võimalik, võib aidata selliste terviseprobleemide vastu nagu südame-veresoonkonna haigused ja rasvumine.

On selge, et Euroopa transpordisektori CO2-heite vähendamine võtab aega. See vajab korraga eri meetmeid – näiteks parem linnaplaneering, tehnika areng, alternatiivkütuste ulatuslikum kasutamine, selgem hinnasõnum, uuenduste teadusuuringud, pidev uusima tehnika kasutamine ja seniste nõuete jõulisem rakendamine. Ka tähendab see, et kõik taristuinvesteeringud ja poliitikameetmed tuleb kavandada just seda eesmärki silmas pidades.

Euroopa CO2-keskse transpordisektori ümberkujundamine keskkonnasäästlikuks ja arukaks liikuvussüsteemiks võib näida hiiglasliku ettevõtmisena. See on siiski võimalik ja teame, kuidas seda teha. See on ka möödapääsmatu, arvestades praeguse transpordisüsteemi keskkonna- ja tervisemõju. Minu arvates on see meie jaoks hea võimalus anda panus parema ja keskkonnasäästlikuma tuleviku heaks.

 

Hans Bruyninckx

Euroopa Keskkonnameti tegevdirektor

Geographic coverage

Austria, Belgium, Bulgaria, Croatia, Cyprus, Czech Republic, Denmark, Estonia, Finland, France, Germany, Greece, Hungary, Iceland, Ireland, Italy, Latvia, Liechtenstein, Lithuania, Luxembourg, Malta, Netherlands, Norway, Poland, Portugal, Romania, Slovakia, Slovenia, Spain, Sweden, Switzerland, Turkey, United Kingdom
Tegevused dokumentidega
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100