Üleminek rohemajandusele

Muutke keelt
Article Avaldatud 2014-09-11 Viimati muudetud 2016-04-22 11:32
Meie elukvaliteet, tervis ja töökohad sõltuvad keskkonnast. Loodusvarade kasutamise viis ja tempo ähvardavad ohtu seada meie heaolu, samuti looduse võime meid varustada. Peame põhjalikult muutma oma tootmis-, tarbimis- ja eluviisi. Peame muutma oma majanduse roheliseks ja tegelema sellega juba täna.

 Image © Gülcin Karadeniz

Meie planeedi ressursid on piiratud. Praegu ammutame ja kasutame loodusvarasid rohkem kui planeet on võimeline pakkuma. Loodusvarad elavdavad tootmist ja tarbimist, toodavad rikkust ja loovad töökohti, parandades nii meie elukvaliteeti ja heaolu.

Kõik meie ümber on pärit loodusest. Ühel või teisel moel on meie kodud, autod, jalgrattad, toit, riided ja energia osa keskkonnast. Me võtame maa seest toormaterjali, töötleme seda ja arendame ühiskonda. See side ja sõltuvus keskkonnast on alati olnud meile eluliselt tähtis.

Ressursside kasutamisel on ka ebameeldiv külg – meie surve keskkonnale on nii suur, et see võib nõrgendada selle võimet meie eest tulevikus hoolt kanda.
Inimese tegevuse tulemusena paiskub õhku saasteaineid ja meredesse prügi. Meie ökosüsteemid muutuvad kiiremini kui varem – ebaloomuliku tempoga. Kasvanud kaubavahetus soodustab uute liikide levimist, mis võivad vallutada terve ökosüsteemi. Kliimamuutus põhjustab muutusi sademetes. Saak ei ole enam nii kindel, põhjustades toiduainete hindade järske tõuse. Osa piirkondi ja riike on teistest enam haavatavad. Mõned keskkonnamõjud puudutavad igaüht, kuigi erineval määral, näiteks õhusaaste.

Tulevikus avalduva surve vähendamiseks tuleb astuda samme kohe

Tootmine ja tarbimine on juba praegu jätkusuutmatu, kui meid on sel planeedil üle seitsme miljardi.Selle sajandi keskpaigaks on prognoositud maailma elanike arvu kasvu ligikaudu üheksa miljardini. Samal ajal elavad miljardid inimesed endiselt vaesuses

Lisaks sellele, et praegune ressursside kasutamine vähendab tulevaste põlvede heaoluks vajalikku looduskapitali, kahandab see ka selle väärtust. See tähendab, et meil on ühe inimese kohta vähem maad ja vett, et toota vajaminev toit.

Kvaliteetne elu ja pikaajaline heaolu eeldab majanduse rohelistamist nüüd kohe. Kuidas seda teha? Kuidas me muudame majanduse selliseks, et see oleks ühtaegu keskkonnahoidlik ja tagaks meile elamisväärse elu?

Euroopa ressursitõhususe edendamine

Esmalt peab meie majandus muutuma ressursisäästlikumaks. Peame hakkama saama senisest väiksema hulga ressurssidega.

Uute materjalide voo vähendamine tootmisesse ning tootmisprotsesside efektiivsemaks muutmine on vaid asja üks külg. Samal ajal tuleb meil vähendada ka materjalikadu ning tootmise ja tarbimise käigus tekkivaid jäätmeid.

Meie majandust on võimalik muuta, kuid see nõuab tegutsemist ja pühendumist mitme kümnendi vältel. Euroopa on teinud oma ressursitõhususe suurendamisel märkimisväärseid edusamme, aga palju on vaja veel teha.

Mitmesugused ELi strateegiad ja õigusaktid, nagu strateegia „Euroopa 2020", juhtalgatus „Ressursitõhus Euroopa", jäätmete raamdirektiiv või seitsmes keskkonnaalane tegevusprogramm, millega püütakse järk-järgult pikaajalist üleminekut silmas pidades suurendada majanduse peamiste tegevusalade säästlikkust, on juba vastu võetud.

Selliste strateegiate täielikust elluviimisest oleks kasu mitmeti. Tootmiseks kasutataks vähem ressursse ning see aitaks kaitsta ja säilitada keskkonna seisundit. Majandusele tuleks samal ajal kasuks ka põhjalik innovatsioonitegevus ja Euroopa ettevõtete suurem konkurentsivõime.

Street market

(c) Gülcin Karadeniz

Jäätmete vähendamine

Ligikaudu 30-50% kogu maailma toidust lõpetab jäätmetena. Euroopa Liidus raisatakse peaaegu 90 miljonit tonni toitu aastas, mis moodustab pea 180kg inimese kohta.

Toitu läheb raisku kogu tootmis- ja tarbimistsükli jooksul. Iga tarbimata toiduraas tähendab raisatud energiat, vett, tööjõudu ja maad, mida selle tootmiseks on kasutatud. Kasvuhoonegaasid ja väetised annavad hoogu keskkonnaseisundi halvenemisele.

Kas me saame muuta toiduringi selliseks, et tarbijad ostaksid, toidukauplused müüksid ja toidutootjad toodaksid vaid nii palju kui ära süüakse?

Kas ka tegelikult on võimalik ühe tootmisprotsessi jääke kasutada sisendina järgmises tootmisprotsessis? Kas me oskame luua ringmajanduse, mis tekitaks võimalikult vähe jääke? Olmejäätmete parem majandamine oleks tohutult kasulik nii majandusele kui keskkonnale.Kogu majanduse keskkonnahoidlikuks muutmine nii Euroopas kui ka lõppkokkuvõttes kogu maailmas on tohutu ülesanne. See tähendab, et loodusvarade säästlikku kasutamist tuleb silmas pidada igal sammul.

Ökoinnovatsiooni projektidel, taastuvatel energiaalli katel ja teadustegevusel üldiselt on paremate toodete ja protsesside väljatöötamisel ning jäätmete vähendamisel ülioluline roll. Äriettevõtted koos avaliku sektori asutustega ja kodanikualgatustega saaksid luua ja kasutusele võtta keskkonnasäästlikke lahendusi kuni need muutuksid igapäevasteks. Näiteks, kas me saaksime luua sellistele toodetele, nagu näiteks tööriistad ja sõidukid, laenutamise-rentimise süsteemi selle asemel, et neid omada – enda vajaduste rahuldamiseks vajame me sageli tooteid vähem kui meil neid parasjagu käes on.

Meie, tarbijad...

Peame muutma oma majanduse ressursitõhusamaks ja vähendama selle käigus tekkivaid jäätmeid. Majandusteadus pakub meile mõned vahendid, mille abil hinnata kulusid ja kahju, ning soovitusi, kuidas võtta oma majandusvaldkonda käsitlevate otsuste puhul arvesse keskkonnaaspekte. Kuid me vajame rohkem ka innovatsiooni- ja teadustegevust ning kindlasti pikaajalist plaani.

Tarbijatena on meil keskkonnahoidlikule majandusele ülemineku toetamisel kõigil oma roll. Meie käitumist tarbijana mõjutavad suuresti meie kaaslased ja sotsiaalne kontekst, meie impulsid ja valikuvõimalused. Aja jooksul on tarbimismustrid pidevalt arenenud. Nüüd võiksime võtta kursi säästlikkusele.

Olenemata sellest, milline on meie sissetulek või millises maailmajaos me elame, sõltub meie tervis ja heaolu keskkonnast. Keskkonna hea seisundi tagamine on meie kõigi huvides.

Hans Bruyninckx

Hans Bruyninckx
tegevdirektor

Seotud sisu

Geographic coverage

Europe
Tegevused dokumentidega
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100