Tootmisest jäätmeteni: toidusüsteem

Muutke keelt
Article Avaldatud 2014-09-11 Viimati muudetud 2016-08-31 15:19
Rahvastiku kasvu, elustiilimuutuste ja üha suurema isikliku tarbimise tõttu kasutame aina rohkem loodusvarasid. Et pidurdada oma jätkusuutmatut tarbimist, peame käsitlema kogu ressursside süsteemi, sealhulgas tootmismeetodeid, nõudlusmudeleid ja tarneahelaid. Siinkohal vaatleme lähemalt toitu.

 Image © Gülcin Karadeniz

Toidusüsteem hõlmab üldiselt kõiki materjale, protsesse ja infrastruktuure, mis on seotud põllumajanduse ning toiduainete müügi, transpordi ja tarbimisega. Nii nagu vesi ja energia, on ka toit inimese põhivajadus. Peale selle, et toit peab olema kättesaadav, peab see olema kvaliteetne, mitmekesine, ligipääsetav, ohutu ja taskukohane. Meie tervise ja heaolu ning toidu vahel on tugev seos. Nii alatoitumus kui ka rasvumine on terviseprobleemid, mis on otseselt seotud sellega, kuidas me toodame, turustame ja tarbime oma toitu.

Eurooplaste toidutarbimine on aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Võrreldes näiteks 50 aasta taguse ajaga sööme inimese kohta enam kui kaks korda rohkem liha. Samas veiseliha tarbimine inimese kohta on vähenenud alates 1995. aastast 10%. Eurooplased söövad ka rohkem linnuliha, kala ja mereande ning puu- ja köögivilja.

EL on üks maailma suurimaid toiduainetetootjaid. ELis kasutatakse tänapäevaseid põllumajanduslikke tootmissüsteeme ja Euroopas on põllumajanduse jaoks sobilikku maad. Saagikus hektari kohta on suurenenud märkimisväärselt, eriti 20. sajandi teisel poolel. Tänu põllumajandusmaa ja kliima mitmekesisusele saab Euroopas kasvatada kõikvõimalikke saaduseid. Samas sõltub Euroopa oma toiduainete nõudluse rahuldamisel ka impordist.

Põllumajanduse tootlikkus on suurenenud saagikuse vaatenurgast tänu monokultuuride kasvatamisele (st sama taime kasvatamine suurematel aladel) ja niisutamisele, parematele masinatele ning suuremale kemikaalide (taimekaitsevahendid ja väetised) kasutamisele. Selline intensiivsuse suurendamine on võimaldanud Euroopal kasutada vähem maad ja toota rohkem toiduaineid.

Paraku on nende tootmisviisidega kaasnenud oma keskkonnakulud. Sellise intensiivsuse kasvuga avaldatakse keskkonnale tugevamat survet, mille tulemuseks on suurem lämmastikusaaste ja CO2-heide, suurem bioloogilise mitmekesisuse kadu põllumaadelt ning saastatud pinnas, jõed ja järved. Peale selle vähendab väetiste ja taimekaitsevahendite kasvav kasutamine saagikuse suurendamiseks sageli tootmise üldist energiatõhusust. Seega, kui me investeerime toiduainete tootmisesse veelgi rohkem energiat, muutub sellest ühiskonna jaoks saadava tegeliku toiduenergia (kalorite) hulk tegelikult aina väiksemaks.

Waste bags

(c) Gülcin Karadeniz

Säästlik ja tootlik

On selge, et Euroopa peab vähendama põllumajandusliku tootmise keskkonnamõju. Samal ajal peab Euroopa jätkama sama toidukoguse tootmist, et rahuldada nii ELi kui ka muu maailma nõudlust.

EL on üks maailma suurimaid toiduainetetootjaid ja -eksportijaid. ELi toodangu märkimisväärne vähendamine mõjutaks üleilmset tootmist ja sellest tulenevalt toiduainete hindu. Kuidas saab Euroopa jätkata kvaliteetsete toiduainete tootmist piisavas koguses ja taskukohase hinnaga, vähendades samal ajal põllumajanduse keskkonnamõju?

Abi võib olla säästlikumate põllumajandustavade rakendamisest. Näiteks agroökonoomilised meetodid võimaldavad tõhustada põllumajandust kasutamata väetiseid ja pestitsiide. Täppispõllumajanduse meetodid annavad võimaluse vähendada kemikaalide kasutamist ja koos sellega ka mõningaid keskkonnamõjusid.
Olenemata meetodist peab toiduainete tootmine jääma piisavalt intensiivseks, et see suudaks sammu pidada toiduainete nõudlusega. Niiviisi ei seataks enam ohtu maakasutust ja bioloogilist mitmekesisust.

Põllumajandus on paljudes piirkondades kohaliku kogukonna peamine sissetulekuallikas, rääkimata sellest, et see on sotsiaalse struktuuri ja kohaliku kultuuri osa. Selliseid sotsiaalseid tegureid tuleks arvesse võtta kõikide meetmete puhul, mille eesmärk on täiustada toidusüsteemi.

Meetmetega, millega keskendutakse vaid tootmisega seotud aspektidele, ei õnnestu muuta keskkonnahoidlikuks kogu toidusüsteemi. Tõhusust tuleb suurendada teisteski etappides – transpordi, jaemüügi ja tarbimise puhul. Muudatused toitumiseelistustes – rõhuasetuse ülekandumine lihalt köögiviljadele – vähendaks maakasutusele avaldatavat survet.

Toidujäätmed

Euroopas jääb hinnangute kohaselt umbes kolmandik siin toodetud toidust tarbimata ning jäätmeid tekib kõikides ahela etappides. Euroopa Komisjoni hinnangul läheb ainuüksi ELis raisku 90 miljonit tonni (või inimese kohta 180 kg) toiduaineid, millest suurt osa kõlbaks inimestel endiselt tarbida. Toidujäätmed on määratletud ühe lahendamistt vajava valdkonnana ELi juhtalgatuse „Ressursitõhus Euroopa" („Roadmap to Resource Efficient Europe") tegevuskavas.

Paljud meist püüavad vähendada kodus äravisatava toidu hulka. Üks viis selleks on püüda valmistada lõunaks paras kogus toitu – mitte liiga palju ega liiga vähe. Teine võimalus on suhtuda eelmise päeva ülejääkidesse loovalt. Olenemata sellest, kui tõsiselt me püüame, tuleb osa toiduaineid paratamatult ära visata: puuviljad lähevad mädanema ja piim hapuks. Kodumajapidamistes tekkivad toidujäätmed moodustavad vaid murdosa kogu sellest toidukogusest, millel me laseme raisku minna. Suurtel toidukogustel lastakse raisku minna juba enne seda, kui need jõuavad meie külmkappidesse.

Selle kohta, kui palju toitu eri etappides raisatakse, ei ole kogu ELi hõlmavaid hinnanguid. Meil puuduvad usaldusväärsed ja võrreldavad andmed, eriti põllumajanduslikus tootmises ja kalanduses tekkivate toidujäätmete kohta. Mõned riigipõhised analüüsid on siiski kättesaadavad.

Analüüs toidujäätmete kohta Rootsis

Rootsi keskkonnaagentuuri uuringu järgi raiskasid rootslased 2012. aastal ühe inimese kohta 127 kg toitu. See hinnang ei hõlma toiduaineid, mis läksid raisku tootmisetapis (põllumajanduses ja kalanduses), ega ka toidujäätmeid, mis tekivad paratamatult töötlevas toiduainetööstuses.

Sellest kogusest 81 kg inimese kohta tekkis kodumajapidamistes. Restoranid tekitasid 15 kg, kauplused 7 kg ja toitlustusettevõtted 6 kg jäätmeid inimese kohta. Rootsi uuring hindas ka seda, kui suur osa nendest toidujäätmetest olid n-ö mittevajalikud. Järeldused osutavad valdkondadele, kus oleks võimalik olukorda parandada: 91% kauplustes, 62% restoranides, 52% toitlustusettevõtetes ja 35% kodumajapidamistes tekitatavatest toidujäätmetest liigitati mittevajalikeks.

Osa toidujäätmetest tekib seoses püüdlusega tagada kehtivate õigusaktide järgimine, millega kaitstakse rahvatervist ja tarbijaid. Roiskunud liha eemaldamine poeriiulitelt on ressursi raiskamine, kuid see on ka inimese tervise kaitsmiseks vajalik ennetusmeede.

Teised meetmed ei ole nii otsesed. Näiteks „parim enne" kuupäev toiduainetel ei tähenda ilmtingimata seda, et toode läheb järgmisel päeval halvaks, vaid pigem seda, et sellest kuupäevast alates hakkab toote kvaliteet langema. Seega on mõne toote tarbimine pärast pakendile märgitud kuupäeva endiselt ohutu, kuid jaemüüjad ei saa seda müüa ega tarbijad osta. Jaemüügietapis võib tekitada toidujäätmeid ka püüd vastata tarbijate ootustele, mis on seotud näiteks kaubavaliku mitmekesisuse, kaupa täis poeriiulite või esteetikaga.

Müümata jäänud toiduainete saatus sõltub jäätmekäitlustavadest. Neid võidakse kasutada söödana või energia tootmiseks, neid võidakse kompostida või need võivad lõpetada oma teekonna prügimäel.

Võidab üks süsteem, võidavad ka teised

Iga kord, kui me raiskame toitu, raiskame ka maad, vett, energiat ja kõiki muid vahendeid, mida on kasutatud selle tarbimata jäetud toidu valmistamiseks. Seepärast tähendab ükskõik milline toidujäätmete vähenemine tegelikult potentsiaalset kasu keskkonnale. Vähendades toidusüsteemis raisatava toidu kogust, vajame vähem vett, väetisi, maad, transporti ja energiat, vähem jäätmete kogumist, ringlussevõttu jne.

Keskkonnahoidliku majanduse laiemas kontekstis tähendab see seda, et ressursitõhususe suurendamine ühes süsteemis aitab vähendada ressursside kasutamist teistes süsteemides. Sellest võidavad pea alati kõik.

Seotud sisu

Uudised ja artiklid

Related briefings

Sarnased publikatsioonid

Geographic coverage

Europe
Dynamic

Temporal coverage

2014

Tegevused dokumentidega
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
Kongens Nytorv 6
1050 Copenhagen K
Taani
Telefon: +45 3336 7100